Loodus

1
Loodusõpetus 3. klassLoomad ja taimed

• Karl Kiur Saar

2
Selgroogsed loomad

• Selgroog koosneb väikeste luude reast, neid luid
  nimetatakse selgroolülideks.
• Selgrooga loomi nimetatakse selgroogseteks
  loomadeks või lihtsalt selgroogseteks.
• Loomadel on peale selgroo veel palju teisi luid,
  kõik luud kokku moodustavad luustiku.
• Selgroogsete loomade hulka kuuluvad kalad,
  kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad.
• Igal neist on omad tunnused, näiteks linnul on
  nokk, suled ja tiivad, kalal soomused ja uimed.

3
Kalad

• Kalad elavad vees.
• Neil on lõpused, mille abil nad hingavad veest
  hapnikku.
• Ujumisel on neil abiks uimed ja saba.
• Kala keha katavad soomused ja lima. Lima on neil
  selleks, et ta oleks libe ja oleks kerge vees
  edasi liikuda.
• Kalad koevad vette oma munad, seda nimetatakse
  kudemiseks. Alguses on munad väikesed, siis neid
  nimetatakse marjateradeks. Edasi nad kasvavad ja
  kui ta on munast välja tulnud, siis nimetatakse
  teda kalamaimuks. Nad on väikesed ja poolenisti
  läbipaistvad, söövad ja kasvavad kiiresti.
• Eestis elavad koha, koger, räim, ahven, latikas
  ja lest. Maailmas elavad veel haid, raid ja lõhed

4
Kahepaiksed

• Kahepaiksete hulka kuuluvad konnad ja vesilikud.
• Neid nimetatakse kahepaikseteks sellepärast, et
  nad saavad elada nii vees kui maal. Algul elavad
  nad ainult vees, hiljem vees ja maismaal.
• Kahepaiksetel ei ole sulgi, karvu ega soomuseid,
  seepärast ütleme, et nende nahk on paljas. Konna
  nahk on paljas ja limane.
• Igal kevadel lähevad konnad vette kudema. Isased
  konnad kutsuvad krooksudes teisi emaseid ja
  isaseid enda juurde. Pärast kudemist lähevad
  konnad jälle maismaale tagasi.

5
Roomajad

• Roomajad on nastik, kilpkonn, merikilpkonn,
  krokodill ja tänapäevaks välja surnud saurused.
• Roomajate keha katavad kuivad soomused.
• Roomajad liiguvad edasi roomates.
• Roomajad hingavad kopsudega. Ka merikilpkonnal ja
  krokodillil on kopsud. Nad ei saa väga kauaks vee
  alla jääda, sest nad peavad maismaale tulema ja
  hapnikku hingama. Roomajad munevad maismaal. Ka
  krokodillid ja merikilpkonnad tulevad maismaale
  munema. Nende muna on nahkja pehme kestaga.
• Kohe kui pojad on munast välja tulnud, alustavad
  nad iseseisvat elu. Välimuselt on nad
  täiskasvanud loomade moodi.

6
Linnud

• Lindudel on kaks jalga, kaks tiiba ja nokk.
• Nende keha katavad suled.
• Linnud hingavad kopsudega.
• Linnud ehitavad pesi ja munevad sinna munad.
  Munad on kõva koorega. Linnud hauvad mune
  kannatlikult. Nende keha soojuse abil areneb
  munas linnupoeg. Kui linnupoeg on saanud
  suhteliselt tugevaks, lööb ta nokaga munakoore
  katki ja ronib välja. Linnuvanemad hoolitsevad ja
  kaitsevad poegi.
• Enamik linde oskavad lennata, aga mõnel on tiivad
  liiga lühikesed ja ei suuda lennata. Selline on
  näiteks jaanalind, kes on lindude seas kõige
  kiirem jooksja

7
Imetajad

• Imetaja poeg kasvab algul oma ema kõhus. Kui ta
  on juba küllalt suur, siis ta sünnib.
• Kõik imetajad toidavad oma poegi piimaga. Pojad
  imevad piima ema nisast.
• Imetajate nahka katavad karvad, imetajad on
  karvased loomad.
• Imetajad elavad erinevates elupaikades. Mööda
  maad hüppavad jänesed ja küülikud, kõnnivad
  kassid ja sibavad hiired. Puudel turnivad oravad
  ja ahvid. Mulla sees uuristab käikusid mutt. Õhus
  lendav nahkhiir ja vees elav hüljes on ka
  imetajad.
• Imetajad võivad välimuselt olla erinevad. Nad
  kõik on aga karvased, sünnitavad poegi ja
  toidavad neid piimaga

8
Selgrootud loomad

• Enamus Eestis elavad loomad on selgrootud, nendel
  loomadel ei ole ka teisi luid. Neid nimetatakse
  selgrootuteks loomadeks ehk selgrootuteks.
• Selgrootud on enamasti selgroogsetest väiksemad.
• Selgrootud elavad mullas, vees ja maismaal.
  Mullas elavad punased sametised lestad,
  mitmesugused putukad ja vihmaussid. Mullas on
  veel palju ussikesi, keda me palja silmaga ei
  näe. Jõgedes ja järvedes elavad jõevähid ja
  järvekarbid. Meredes elavad meduusid ning
  mitmesugused karbid. Õhus lendavad mesilased,
  kärbsed ja teised putukad. Maismaal rohu sees
  tegutsevad rohutirtsud, sipelgad, ämblikud ja
  teod. Need on kõik selgrootud. Eestis elevad veel
  ämblik, puuk, herilane, sääsk ja sipelgad.

9
Taimed

• Taimed on rohelised. Rohelise värvuse annab
  taimedele klorofüll. Loomades ja seentes ei ole
  klorofülli.
• Taimed on puud, põõsad, puhmad, rohttaimed ja
  samblad
• Taimed on toiduks paljudele loomadele. Sellised
  loomad on näiteks jänes, hiir, metskits, põder,
  lammas ja hobune. Loomad, kes söövad taimi, on
  taimtoidulised loomad. Lihatoidulised loomad
  söövad taimtoidulisi loomi. Rebane püüab jäneseid
  ja hiiri. Hunt sööb jäneseid, metskitsi ning
  hiiri. Mõned loomad söövad nii taimi kui ka
  loomi. Need on segatoidulised loomad.
  Segatoidulised loomad on näiteks pruunkaru ja
  mäger. Selleks, et elada, peavad loomad sööma
  taimi või teisi loomi. Ilma taimedeta jääksid
  loomad nälga.