Aristoteles eristas substantsi, kui reaalsuse olemuslikku

1

• Aristoteles eristas substantsi, kui reaalsuse
  olemuslikku ühtsust (mis on iseenese alus ja
  paratamatult olemasolev) ja tema nähtumuslikku
  paljusust aktsidentse, võimalikult
  olemasolevat, mis vajab aluseks teist olemist

2
Aristotelese kategooriad (10)

• 2 põhilist substants (kr ousia, mis on
  loomuseks, olemuseks) ja aktsidents (see, mis
  omistatakse substantsile), predikaadid
• olemus
• hulk, kvantiteet kaks küünart
• kvaliteet valge
• suhe kahene
• koht väljakul
• aeg eile
• olek /situs/ lamab
• seisund /habitus/ on riides
• tegevus /actio/ lõikab
• kannatus /passio/ põletatakse

3
Predikaadi kohal saavad olla vaid soo- ja
liigimääratlused (lad genres ja species)

• Omistades otsustuses lause subjektile predikaati,
  kirjeldatakse nähtust, mille kohta otsustus käib.
  Kategooriate-õpetuse mõte on taandada maailmas
  valitsev omaduste mitmekesisus üldistele
  määratlustele, mida on lõplik arv.
• Igal kategoorial on seejuures oma korrektse
  kasutamise moodused. Kategooriate segiajamine on
  aga Aristotelese hinnangul üks levinumaid
  mõtteeksituste allikaid.

4
olemise gradatsioon

• Näide Augustinus (substants), suur (hulk)
  kõnemees (kvaliteet), selle poeg (suhe), seisev
  (olek) pühakojas (koht) täna (aeg), kaunistatud
  pärjaga (seisund), vaieldes (tegevus) väsib
  (kannatus).

5
Porphyriose kategooriad

• sugu
• liik
• erinevus (differentia)
• oluline tunnus
• juhuslik tunnus

6
IEP (Internet Encyclopedia of Philosophy) arvates
on Aristotelese substantsiteooria sisemiselt
üsna vasturääkiv

• Kategooriates kipub tema arusaam substantsist
  olema nominalistlik (substants on vaid mõiste,
  mida asjadele rakendatakse)
• Metafüüsikas kaldub see realismi (substants on
  miski, mis eksisteerib reaalselt).
• substants, ehk tõeline olemine, on kindlasti
  konkreetne individuaalne asi, mitte ürgollus
  need, kes räägivad substantsist pigem kui kõigi
  asjade ürgollusest, peavad silmas mitte
  aristotelliku substantsi, vaid aristotellikku
  mateeriat (ka terminil mateeria on Aristotelese
  jaoks mitu (väidetavasti 4) osaliselt kattuvat
  tähendust seejuures üks neist just see ollus.)

7
Ontoloogilised probleemid

• Alluvad fikseerimisele kolmes erinevas punktis ja
  kolmes erinevas vormis keskaegne metafüüsika
  tegeles universaalide problemaatikaga tänapäeva
  matemaatika pani aluse vaidlusele nende olemuste
  staatuse üle, millega võivad suhestuda seotud
  muutujad sama tähenduse probleem on arutluse all
  tänapäeva semiootikas, kuid juba seoses teaduse
  subjektiga.

8
3 olulist loogilis-filosoofilist koolkonda

• logitsism. Russell ja Whitehead. Püüdlus tuletada
  kogu matemaatika otse loogikast. Hulgateooria
  paradoksid lahenduvad tüüpide teooriaga

9
3 olulist loogilis-filosoofilist koolkonda

• formalism Hilbert. Nagu logitsistid, püüdis
  formaliseerida matemaatika alused range
  aksiomaatikaga, millest siis tuletuksid kõik
  matemaatika teoreemid. Erinevalt logitsistidest
  väitis, et matemaatilise mõtlemise objektideks on
  formaliseerimisel kasutatud sümboolika ja
  formaalselt esitatud väited ise, mitte aga selle
  sümboolika ettekujutatav matemaatiline sisu, ja
  kuna matemaatika ei ole looduslik objekt, siis ei
  saa temast mõelda teisiti, kui abstraktsioonide
  ehk sümbolite süsteemist. Printsiibiks nn
  finitism aksiomaatika lõplik iseloom.

10
3 olulist loogilis-filosoofilist koolkonda

• intuitsionism või konstruktivism. Põhiprintsiip
  on välistatud kolmanda reegli (A või mitteA)
  mittetunnustamine. Tuleb tõestada eraldi üks
  neist. Platooniliste tõdede mitteaktsepteerimine
  tõde on ainult see, mille jaoks on konstrueeritud
  tõestus.

11
Kõigil neil tasanditel tekib analoogia
realism logitsism (Frege, Russell, Carnap) positivism
kontseptualism Universaalid kui inimmõistuse produktid intuitsionism (Poincare) kasutab muutujaid, mis on suhestatavad abstraktsete olemustega vaid juhul, kui nad on kokkusegatud individuaalselt varem valmis pandud koostisosadest. strukturalism ei avasta ühtesid või teisi klasse (mõte/tähendus), vaid loob neid kas siis semantiliste süsteemide (konstrueeritud ideoloogiliselt koormatud elementide abil) raames, või uuritavale objektile asetatud konstruktsioonide raames.
Nominalism sümbolilise mõtlemise vastu suunatud Terminid (nimed) kui märgid (mitte sümbolid) matem. formalism (Hilbert) solidariseerub intuitsionismiga ja eitab realistlikku (positivistlikku) ettekujutust mõttest /tähendusest kui millestki meie mõistusest eraldi eksisteerivast. Heidavad intuitsionistidele ette, et viimased tunnistavad abstraktsete olemuste olemasolu semiootika aksiomaatiline paragrammatism diskursus, kiri
12
Port-Royal'i grammatika 1660Antoine Arnauld ja
Claude Lancelot

• Universaalne kõikide keelte puhul
• 1) märgiline printsiip (rääkida st väljendada
  oma mõtteid märkide abil)
• 2) "materiaalse" ja "vaimse" pooluse olemasolu
• 3) keelelise suhtlemise loomingulisus
• 4) keele ökonoomia printsiip
• 5) väitlause struktuuri ühtsus
• 6) loogilise sisu ja keelevorme juhtivate
  loogikaseaduste ühtsus

13
Thomas Hobbes 1588-1679

• Inimkõne kujutab endast märgisüsteemi, mille
  ülesandeks on registreerida ja kinnitada mälus
  tunnetava subjekti mõtteid
• nende mõtete väljendamine ja edasiandmine
  teistele inimestele
• Terminid
• Märgistus /mark/ omavad tähendust meie eneste
  jaoks, meeltega vastuvõetavad
• Märk /sign/ omavad tähendust ka teiste jaoks,
  moodustatud esimestest
• Nimi /name/ võib olla nii märgistus (kui
  elavdavad mälus mõtteid üksikud sõnad) kui märk
  (kui on mõtete edastamise vahendiks, lauses)

14
Nimede tekkimine kokkuleppeline, ei ole asjade
eneste märgid, vaid tähistavad meie ideid
asjadest.

• Jagunevad
• positiivseteks (inimene, valge)
• negatiivseteks (mitte inimene, mitte valge.
  Märgid, mis tähistavad, et mingi sõna ei ole
  selle asja, millest räägitakse, nimi miski,
  keegi, lõpmatu.).
• Ei või üheaegselt kasutada ühe ja sama eseme
  kohta, aga üks on alati õige.
• Nimi on sõna, mis on suvaliselt valitud meie
  poolt märgistusena, et kutsuda esile meie arus
  mõtteid, sarnaseid endiste mõtetega ja samal
  ajal, olles pandud lausesse ja välja öeldud
  kellegi teise poolt, olla selle tunnuseks,
  millised mõtted olid ja milliseid ei olnud
  rääkija arus.

15
Rene Descartes 1596-1650Filosoofia alused

• 59. Millised on universaalid. Universaalid
  moodustuvad vaid tänu sellele, et me kasutame üht
  ja sama mõistet, et mõelda mitmest eri asjast,
  mis on omavahel sarnased. Ja siis, kui me haarame
  ühe nimetusega asjad, mida tähistame selle
  mõistega, on ka nimetus universaalne.
• Meie teadmise aluseks on kaasasündinud
  ettekujutused, kaasarvatud arvu ja figuuri ideed,
  loogil. ja matem. vormid. Nende allikas on Jumal.
  Just kaasasündinud ideedest tekib keel.

16
Gottfried Leibniz 1646-1716

• Annab universaalse keele sõnade definitsioonid.
  Semantiliste väljade põhimõttel
• üldised filos. mõisted (konkr., abstr.- olemus)
  Olev/olemus, on asi (ens, res), mis võib olla
  mõistetav, ./vastuvõetav/ . Abstracta sunt
  Entia, quae discriminant diversa /esitavad
  eristatult/ praedicata /näit õpetatus,
  kõlbelisus/ ejusdem Entis /ühe oleva, näit
  inimene, subjekt/
• modi existendi /olemise moodused/ (sõltuv,
  sõltumatu, omama)
• passiones pincipiales /põhilised kired/
  (armastama saama rahuldust teise inimese õnnest
  v. tema täiuslikkusest tulenevalt, irrationalia)

17
Leibnizi substants monaad /kr. monas üks,
ühik/.

• Arist. ka entelehhia /vormi ja mateeria,
  põhjuse ja eesmärgi ühtsus, eesmärgi poole
  püüdlev jõud, teleoloogiline printsiip/.
  Democritos tõeline aatom.
• Metafüüsilised punktid v elavad nullid, lõpmata
  väikesed olemused, ei saa tekkida ega hukkuda,
  aktiivsed (appetitio aktiivne püüdlus). Iga
  monaad on kinnine kosmos, jagumatud vaimsed
  substantsid.
• Mateeria ei saa olla substants, sest mateeria on
  oma ulatuvuse tõttu jaguv. Substants aga peab
  olema absoluutselt lihtne.

18
MONAADID

• Monaadide vahel pole mingit kausaalset
  /põhjuslikku/ vastasmõju, mis aga ei tähenda
  kaost. Sest nad moodustavad maksimaalselt
  korrapärase terviku, mis on tingitud Jumala
  loodud korrapärase harmooniaga. Monaadi ehk
  substantsi jagamatus ei tähenda, et tal puuduks
  oma sisemine struktuur. Ka inimene on üks
  individuaalselt eksisteeriv monaad-substants, mis
  ei koosne teistest substantsidest.
• Erinevad monaadid tajuvad tegelikkust erineval
  viisil ning ei saa olla kahte absoluutselt
  identset monaadi.

19
John Locke 1632 -1704 Kontseptualist. Püüd
ühendada ratsionalismi ja empirismi. Essee
inimmõistusest. 1690

• Teaduste määratlemine kolm suurt
  intellektuaalse maailma valda
• Füüsika asjade (jumal, inglid, kehad ja nende
  omadused) kui niisugusete tunnetamine. Eesmärk
  puhtmõistuslik tõde.
• Praktika tegevused oma eesmärkide
  saavutamiseks. Eesmärk õiglus ja vastav
  käitumine. Olulisim osa eetika.
• Semiotike v õpetus märkidest. Kuna kõige
  tavalisemad märgid on sõnad, siis nimetatakse ka
  loogikaks.

20
Semiootika

• Ülesanne vaadelda märkide, mida mõistus kasutab
  asjadest arusaamiseks ja oma teadmiste
  edasiandmiseks teistele, olemust. Kuna mõistuse
  poolt vaadeldavad asjad ei asetse mõistuses
  (peale tema enda), siis peab talle ltmõistuselegt
  tingimata esitama midagi muud märgina v
  vaadeldava eseme esindajana need ongi ideed.
  Aga kuna mingi inimese mõtteid moodustavate
  ideede kogum ei saa vahetult avaneda teise
  inimese vaatele lt...gt siis selleks, et teatada
  oma mõtteid üksteisele, aga samuti et jätta neid
  meelde, on vajalikud ka märgid meie ideede jaoks.
  Kõige mugavamad on artikuleeritud helid sõnad.

21

• Igasugune tähendus tekib ajus aistingute baasil,
  mis on saadud ümbritsevast maailmast
  meeleorganite abil. Sõnad ei ole midagi muud, kui
  meie ideede sümbolid. Nad on ideede meelevaldselt
  valitud tähistused. Ideed on tõelised ja vahetud
  märgi täitjad.
• Universaalide teke on seotud mõistuse
  tegevusega, mis asjade vahelise sarnasuse põhjal
  moodustab üldised ideed ja kinnitab need
  mõistuses koos nende juurde kuuluvate
  nimetustega.

22
Omadused, kvaliteedid

• Primaarsed, objektiivsed, alati olemas kehades
  kehade mehhaanilis-geom. omadused (suurus,
  figuur, hulk, liikumine, ulatuvus, kestus jne.
  Samad, mis Galileo, Descartes, Hobbes). Lisas
  tiheduse ja tühjuse.
• Sekundaarsed, subj. Tekivad ainult vastavate
  vastuvõtutingimuste olemasolul, seotud
  meeleorganitega (värv, heli, lõhn, külm, valu
  jne)
• Sekundaarsete kvaliteetide idee vastab jõududele
  /powers, Newtoni mõju/, mida omavad kehade
  atomaarsed struktuurid väljaspool meid.
• Küsimus sekundaarsetest kvaliteetidest on seotud
  probleemiga tuua välja olemus läbi objektiivsete
  ja tunnetatavate nähtuste.
• Locke püstitas selle kui ülesande ületada lõhe
  nominaalsete ja reaalsete olemuste vahel.

23
Olemus (essence) substants

• Asjade (reaalseks) olemuseks võib nimetada nende
  tegelikku, reaalset sisemist ehitust, struktuuri
  (mis tavaliselt jääb substantside puhul
  teadmatuks), millest sõltuvad leitavad
  kvaliteedid. See ongi esmane sõna essentia
  (olemine) tähendus.
• Selle tagajärjel, et ülikooli teaduskogunemistel
  ja dispuutidel vaieldi tuliselt sugude ja liikide
  (generis ja species) üle, kaotas sõna olemus
  (essentia) peaaegu oma esialgse tähenduse ja
  reaalse asjade ehituse tähistuse asemel tähistab
  peaaegu täielikult nüüd sugude ja liikide
  kunstlikku ehitust nominaalne olemus.

24
Nominaalne substants ja nimi

• Nominaalse substantsi ja nime vahel on nii tihe
  side, et mingit tüüpi asjade nime võib liita
  ainult sellise üksiku esemega, millel on see
  olemus ja mis seetõttu vastab abstraktsele
  ideele, mille märgiks see nimi on.

25
Sõnad ei ole midagi muud, kui meie ideede
sümbolid. Nad on ideede meelevaldselt valitud
tähistused. Ideed on tõelised ja vahetud märgi
täitjad.

• Ideed jagunevad
• Lihtideed tihedus, liikumine, vorm, kus
  predikaat ei koosne liitmisest
• Kompleksideed mõistuse ühendava võime kaudu
  liidetud tervikuks ilu, inimene

26
Keeruliste /complex/ ideede moodustamine. 3 viisi

• lihtsate ideede summeerimine, niimoodi tekivad
  empiiriliste substantside, st üksikesemete,
  iseseisvate objektide kompleksideed ja moodused
  (st omaduste, protsesside ja olukordade ideed).
  Lihtsad moodused (koht) ja erinevatest ideedest
  kokkusegatud (trükikunst, triumf)
• ideede võrdlemine, tekivad suhete ideed
  /täiuslik, suurem, vanem/
• 12abstraheerimine (mittekorduvate omaduste
  kõrvaleheitmine) tekivad üldmõistete ideed
  /kuld, hobune/. Üldnimi on vaid nime nimetus.

27

• Lihtideedes (kolmnurga figuur) kattuvad
  nominaalne ja reaalne olemused, substantsides
  (kuldsõrmus sõrmes) on nad erinevad (nominaalne
  on siin abielu). Asjade olemused ei sünni ega ei
  lagune. Nominaalsed olemused (nimed) jagavad
  substantsid liikideks.
• Põhimõtteliselt võivad vaid esmaste kvaliteetide
  ideed anda meile tõese reaalsete olemuste
  tunnetuse, aga sekundaarsete oma, kui nad on
  küllaldase objektiivsusega organiseeritud,
  võimaldavad meil eristada asju vaid nende
  nominaalsete olemuste järgi. St enam-vähem
  õigesti eristada erinevad asjad ja asjade liigid
  nende nimede järgi.

28
EMPIRISM

• Inglise empirismi ühistendentsiks on alates
  Lockei kaasasündinud ideede eitusest läbi
  lahtiütlemise mateeriast Berkeley puhul ja vaimu
  substantsiaalsuse eitamise (Hume) kuni John
  Stuart Milli arusaamiseni objektidest kui
  püsivast tajuvõimalusest olnud püüd elimineerida
  tunnetusprotsessist (tunnetusest) kõik see, mida
  ei saa väljendada kogemuse terminites.
• John Stuart Mill 1806 1873. Asju pole olemas
  väljaspool nende tajumist. Inimene tunnetab
  ainult nähtumusi (aistinguid), mille piiridest
  ei saa kaugemale minna.

29
POSITIVISM kuulutab tõeliste teadmiste ainsaks
allikaks konkreetsed (empiirilised) teadused ja
eitab filosoofilise uurimuse tunnetuslikku
väärtust

• I klassikaline 1830 A. Comte Positiivse
  filosoofia kursus 183048, John Stuart Mill
• II empiriokrititsism (mahhism) 187090
  subj.idealism ja psühhologism. Vahetu aisting ja
  kogemus on primaarsed, loodus ja mateeria
  sekundaarsed. Maailm see on meie aistingud.
• III neopositivism 20-30
• Viini ring, Russelli ja Wittgensteini mõjud
  Carnap
• loogiline positivism Filosoofia asendatakse
  teaduskeele loogilise analüüsiga
• loogiline empirism peab teaduse empiiriliseks
  keeleks nn. asjade keelt