ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS

1
ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS
Põlva maakonna lasteaedade direktorite ja
õppealajuhatajate nõupidamine 23.Jaanuar 2013
Helve Kukk Põlva linna lasteaed Lepatriinu
logopeed
2
Erivajadusega laps

• Erivajadusega lasteks peetakse lapsi, kelle
  vajadused erinevad mingil määral või mingis
  valdkonnas samavanuseliste laste omadest .
  (Türbsal 2000).
• AEV - koolieelses eas avalduvaid erivajadusi
  nimetatakse arengulisteks erivajadusteks.
• Eelkoolieas on arengupuudega laste arv
  suhteliselt väike,
• sest kerge arengupuudega lapsed ei ole veel
  arengus piisavalt maha jäänud. (BakkGrünewald
  1999)

3
Psüühilise häirega laps

• Tajumise häired aistingumeelte petted (sipelgate
  jooksmine seljal, kohin kõrvus), ruumi- ja
  ajataju häired.
• Mõtlemise häired - sundmõtted, luulumõtted,
  kinnisideed.
• Tundeelu häired ärevus, hirm, apaatia,
  higistamine, valud kõhus, peas.
• Lahutamiskartus -
• Rivaalsushäired - laps tajub oma lähikondset
  enda rivaalina.
• Kiindumishäired - laps tõrjub järjekindlalt üht
  vanemat, või ripub tema küljes.
• Tahteelu häired - ei suuda paigal püsida, ainult
  rabeleks ringi või vastupidi initsiatiivitus,
  miimika vähenemine, täielik vaikimine.
• Instinktide häired - toitumisinstinkti häired,
  suurenenud näljatunne, pidurdamatu söömine, pidev
  janutunne, toiduks kõlbmatute asjade söömine.
• Unehäireid - unetus, pidev unisus,
  liigmagamine

Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
4
Psüühilise häirega laps -2
Kui lapse huvi või fantaasia muutub tema elu
segavaks, siis tuleb sellesse väga
tõsiselt. Vanemate terav silm ja empaatiavõime
on asendamatud. Ei tunne keegi teine oma last
paremini, kui tema vanemad

• On normaalne, et koolieelikud fantaseerivad
  palju,
• (näiteks mitmed lapsed mõtlevad omale välja
  nähtamatu sõbra)
• On normaalne, kui viie-kuueaastased lapsed
  hakkavad esitama küsimusi surma kohta.
• Lõplikult peaksid lapsed suutma reaalsuse ning
  fantaasia vahel selget vahet teha alles
  6-7-aastaselt.

Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
5
Käitumishäirega laps

• Ülemäärane kaklemine või huligaanitsemine
• Julmus loomade või teiste inimeste suhtes
• Hävitustung teiste omandi suhtes
• Trotslik, väljakutsuv käitumine
• Sagedased ja ebatavalise intensiivsusega
  vihapursked
• Püsiv sõnakuulmatus
• Korduv valetamine
• Korduv varastamine
• Väikelapseeas on tavaline ja arengule vastav
  laps õpib tundma lubatu ja
• keelatu piire, eristama oma võõrast.
• Käitumishäirega on tegemist siis, kui seda juhtub
  tihti muutub süsteemseks
• või tahtele mittealluvaks.

6
Käitumishäiretega laps -2

• Käitumishäire - meditsiiniliselt diagnoositud
  psüühikahäire
• Käitumishälbe - igasugused normist
  kõrvalekalduvad käitumisviisid.
• Hälvete ja häirete vaheline piir on igapäevases
  elus õhuke ja ebaselge !
• Taolisi lapsi teiste hulga on koguni 7-8.
• psühhiaatrilisi 3-4 - lapsed, kes vanematele
  ja õpetajatele ei allu.
• Arsti poole pöördutakse sagedasti 4-5 aasta
  vanuses.

Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
7
Käitumishälbega laps

• Hüperaktiivsus lapsed pole võimelised oma
  käitumist reguleerima, nad ei talitse oma
  impulsse, ei malda oodata, küsib mõttetusi,
  katkestab pidevalt teiste juttu.
• Tähelepanuhäire probleemid keskendumisega,
  huvitava tegevuse korral neil probleeme pole
  (TV-saated, arvutimängud). Esineb 7-12
  kõikidest lastest.
• Tähelepanuhäire koos alaaktiivsusega häiret on
  raske märgata, laps on vaikne ei sega teisi. Ta
  unistab ja mõtiskleb, mõtted on hajevil, on
  pikatoimeline ja aeglaste liigutustega.
• Hüperaktiivsus koos tähelepanuhäirega lastel
  on suuri raskusi paigal istumise ja järjekorras
  seismisega, ei taju ohte, esineb palju motoorseid
  liigutusi, meeldib rääkida, aga mitte kuulata
• Motivatsioonipuudulikkus last ei innusta
  tulemused, suhtuvad leigelt nii kiitusse kui
  laitusse.
• Opositsioon ja trots protestib sageli ja
  tugevalt kõige vastu, reageerib ägedalt
  igasugusele keelamisele, keeldub piiranguid
  tunnustamast on vastu vähimatelegi muudatustele.
• Antisotsiaalne käitumine, agressiivsus -
  käitumine, mille tagajärjel tehakse teisele
  haiget, tuntakse rõõmu teise õnnetusest,
  valatakse oma viha välja juhuslike inimeste või
  objektide peale, ei olda empaatiavõimeline,
  avaldub tihti teiste kiusamisena.
• Käitumisviisid, mida iseloomustavad
  emotsionaalsus, dramaatilisus, ekstravagantsus
  oma tunnete ebakohane ja liialdatud väljendamine,
  vajadus välja paista.
• Tähelepanuvajadus - laps otsib tähelepanu läbi
  negatiivse käitumise
• Toitumishäired - anoreksia, buliimia

8
Kõnehäirega laps

• Esinemissagedus erinevatel andmetel - 30
  lastel
• Laps ei hakka rääkima
• Laps ei häälda mingeid häälikuid või kõneleb
  pudistades
• Laps kogeleb on häiritud kõnemeeloodika
• Vahetab ära silpe, mõisteid, liitsõnade osi
• Laps ei suuda end kaasvestlejale arusaadavaks
  teha

• Müüt on, et kõnehäired kaovad aja jooksul
  iseenesest.
• Kõnehäired toovad endaga kaasa raskused lugema ja
  kirjutama õppimisel, õigekirjas, tekstiloomes,
  jutustamisel ja loetust arusaamisel.
• Siit võib saada alguse lapse mahajäämus .

9
Suhtlemisraskustega laps

• Uje laps - häbeneb vastata kõnetamisele, ei
  leia sõpru, ei osale mängudes, satub narrimise
  objeltiks.
• Kiuslik laps - ei hooli inimeste tunnetest,
  narrib ja kiusab teisi, ähvardab, satub
  kaklustesse.
• Taktitundetu laps - räägib kohatut juttu,
  hoopleb, võib olla pealetükkiv, klammerduv ja
  armukade, püüab tähelepanu rumaluste ja
  negatiivse käitumisega..
• Ülitundlik laps - nutab tihti, solvub kergesti
  ja võtab kriitikat südamesse, peab pikka viha ,ei
  unusta ülekohut. Võib langeda narrimise
  objektiks.
• Kiusatav laps - kannatab vaimse ja/või füüsilise
  vägivalla all, teda narritakse, tõugatakse,
  pekstakse, alandatakse. Tagakiusamine on pidev ja
  pikaajaline võib püsima jääda isegi elukoha
  vahetuse puhul.
• Äkiline laps - ärritub kergesti, on ägeda
  loomusega, probleeme on enesevalitsemisega,
  süüdistab teisi enda provotseerimises. Võib
  karjuda, valjusti nutta, hüsteeriitseda, asju
  lõhkuda või teistele kallale tungida, võib endale
  viga teha.
• Väike täiskasvanu - on enamasti väga
  intelligentne ja teadmistejanuline, leiab
  kergemini kontakti täiskasvanute kui lastega,
  peab eakaaslaste harrastusi lapsikuteks. Väike
  täiskasvanu tunneb end üksikuna, võib saada
  põlualune, narrimise või füüsilise vägivalla
  objekt.
• Sündinud juht - on energiline ning aktiivne,
  organiseerib teiste tegevust. Tal on oma
  veendumus,
• vaidleb, võitleb oma seisukohtade eest.
• Pessimistlik laps - võib iga asja pärast kurta,
  hädaldada, viriseda, kõneleb vinguval toonil,
  mures, et saab midagi vähem või kehvemat, kui
  teised

Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
10
Koduse keskkonna poolest erinev laps

• Kakskeelsest keele- ja kultuurikeskkonnast pärit
  laps
• süvenev probleem, teise keele omandamine on
  seotud lisakoormusega lapse psüühikale, mõjutab
  tundeid, võimeid, tahet, mälu jm. Pole teada, kas
  keele õppimine varases lapseeas, on arengu
  seisukohalt positiivne või negatiivne.
• Multikultuursest keelekeskkonnast pärit laps,
  vajab rohkem täiskasvanute tähelepanu ja toetust
  nii kodus, kui lasteasutuses.
• Psüühilise ja/või füüsilise vägivalla all
  kannatavad lapsed
• Laps elab tingimustes, kus vanemad ei taju,
  arvesta lapse põhivajadusi ja nende täitmist.
  Füüsilised sümptomid- pilgukontakti puudumine,
  häirunud lihastoonus, une- ja söömishäired jm

11
Kehaliste omaduste poolest erinev laps

• Vasakukäeline laps
• Käelisus on funktsioonide jaotus peaajupooltes.
  Kui seda struktuuri segatakse võivad ilmneda
  häired mäluprotsessis, keskendumisvõimes, kõnes.
  Ilmnevd raskused lugemisel ja kirjutamisel,
  motoorsed häired, ebakindlustunne jne. Lapsed
  vajavad juba esimestel kirjutamise katsetel
  intensiivsemat tähelepanu.
• Kehaliste omaduste poolest erinevad lapsed,
• rühihäired
• lampjalad
• komppöid
• probleemid lihastoonusega jne.

12
Sagedaste tervisehäiretega laps

• Lapsed, kes ei ole otseses meditsiinilises mõttes
  haiged.
• Hingelised probleemid annavad endast märku
  füüsiliste vaevustena.
• haigestub hingamisteede viirushaigustesse -
  immunsüsteem on nõrk ja habras, sageli köha,
  nohune.
• põeb pikaajalist kord ägenevat, kord taanduvat
  kroonilist haigust - suhkurtõbi, astma.
• on tihti väikeses palavikus - konkreetsele
  haigusele viitavate sümptomiteta
• on kahvatu, loid, nõrk ja väsinud
• kannatab korduvate valude käes (peavalu, kõhuvalu
  jm)- meditsiinilist põhjust ei suudeta leida.
• on hädas seedekulgla tööga.
• kannatab une- või toitumishäirete all
• esineb allergia

Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
13
Meelepuudega laps

• Kuulmispuue kuulmispuude esinemissagedus on
  umbes 66,5
• Vaegkuuljad ehk nürmikud kuulevad helisid
  osaliselt, kasutavad abivahendina kuuldeaparaati
  või sisekõrvaimplantaati.
• Kurdid inimesed, kes ei kuule peaaegu mingeid
  helisid (v.a. väga tugevat heli, nt lennuki või
  suure veoauto müra), kasutavad suhtlemiseks
  viipekeelt
• Nägemispuue Nägemispuude esinemissagedus
  0,05-0,1
• Vaegnägija- nägemisteravus on prillidega
  korrigeeritav
• Pime- nägemisteravus paremini nägeval silmal
  koos korrektsiooniga on allla 0,05 ja/või
  vaateväli kitsam kui 10 kraadi.
• Praktiliselt pime- säilinud nägemisjääki nii
  palju, et ta saab seda kasutada igapäevases elus
  kasutab vastavat tehnikat.
• Täispime- isik, kes ei näe valgust.

14
Omandamisraskustega laps

• Kerge vaimupuudega laps, omandamisaskustega laps
  
• areng on pidurdunud, aja jooksul õpiabi
  tugisüsteemide rakendamise tulemusel, teadmised
  oskused stabiliseeruvad, jõuavad eakohasele
  normile järele ja enamgi veel.
• Siia kategooriasse on kuulunud
  maailmakuulsused (Balzac, Salinger, Albert
  Einstein, T.A. Edison jt) uuringu põhjal on
  Eestis kergemal või raskemal kujul 36 lastest.

15
Arengupuudega laps-1

• Füüsiline ja vaimne puue võivad esineda nii koos
  kui eraldi.
• Võivad kaasneda mõne puudega, olla geneetiline,
  pärilik või haigusena.
• Füüsiline alaareng - tavaline enneaegselt
  sündinud lastel, jõuab laps teistele
  endaealistele arengus järele juba kolmandal
  eluaastal või veelgi varem.
• Füüsiline arengupeetus ilmneb sageli isutus,
  söömisprobleemid,
• hilineb lihastoonuse areng, võib hilineda kõne.
• Väikelapse ajutise arengupeetuse korral jõuab
  laps füüsisega eakaaslastele järele enamasti
  teismeliseeas, füüsilise arengupeetusega ei
  kaasne vaimupuuet
• Ortopeedilised, luustiku ja lihaskonna puuded-

16
Arengupuudega laps-2

• Vaimupuue - diagnoositakse umbes 3 lastest
• Pidurdunud psüühika arenemine -tunnetuses, kõnes,
  motoorikas ja sotsiaalsetesvõimetes avalduv
  normist madalam intellekti tase. Vaimse
• alaarenguga võib kaasneda ka mõni muu vaimne või
  füüsiline puue.
• Kerge vaimupuue (IQ 50 70) oskuste kujunemise
  tempo on normist aeglasem, omandavad
  rääkimisoskused viivitusega ja sõnavara ei
  kujune kuigi suureks.
• Vajavad järjepidavat kõrvalist abi õppimisel ja
  võimete arendamisel.
• Mõõdukas vaimupuue (IQ 35 49) omandab oskusi
  ning teadmisi aeglaselt ja puudulikult.
  Mahajäämus ilmneb eneseteenindamisoskustes,
  motoorsete võimetes. Õpiedukus on piiratud ka
  abistamise ja vähendatud nõudmiste korral.
• Raske vaimupuue (IQ 20-34)- vaimne areng veelgi
  madalamal saavutustasemel, esineb olulisi
  motoorika- j a kõnehäireid
• Sügav vaimupuue (IQ -20) - kõne ei arene, ei saa
  aru teiste kõnest, ei suuda hoolitseda oma
  põhivajaduste rahuldamise eest. Vajavad
  ööpäevaringset järelvalvet.

17
Andekas laps

• Keeleline andekus hakkab eakaaslastest varem
  rääkima, on jutukam, huvitub juttudest,
  raamatutest.
• Loogilis-matemaatiline andekus - huvi arvude,
  loendamise vastu, hea keskendumisvõime, mälu,
  tähelepanuvõime ja ruumitaju. Hakkavad rääkima
  üsna vara.
• Muusikaline andekus -tunneb varakult huvi
  muusika vastu, võib õppida kiiremini laulma kui
  rääkima.
• Kehalis-kineetiline andekus- on palju
  fantaasiat. hea taju, kasutavad võrdlusi ja
  mäletavad nähtut pildiliselt.
• Ruumiline intelligentsus - lapsed on head
  orienteerujad, oskavad lahendada ruumilist
  kujutlusvõimet nõudvaid ülesandeid ning mõista
  skeeme.
• Interpersonaalne andekus - lapsed on
  emotsionaalsed ja koostööaltid, mõistavad
  kaaslasi ja aitavad, on avatud ja tunnetavad
  hästi reegleid.
• Intrapersonaalne andekus tahavad eristuda
  massist, tunnevad iseennast, teavad oma nõrkusi
  ja tugevusi.
• Naturalistlik andekus - tunnevad huvi loomade,
  lindude, taimede, putukate ja kivimite vastu,
  jälgivad loomade käitumist, alustavad varakult
  kollektsioneerimist-

18
Andeka lapse probleemid 1

• Passiivsus õppetöös
• Läbisaamine kaaslastega
• Raskused mängukaaslaste leidmisel
• Eristuvad vabatahtlikult
• Autoriteediprobleemid- Liiga andekaid ei taheta
  juhtideks,
• andekas ei talu endast rumalamat juhti.
• Üliarenenud õiglustunne -protestivad kui tajuvad
  ebaõiglust,
• ebaloogilisust või mõtlematust.
• Ei talu rumalust - väga raske taluda kooslust
  endast rumalamatega,
• ei suuda tavainimestega leppida, muutub
  tigedaks ja pettunuks.

19
Andeka lapse probleemid 2

• Oskamatus vaikida - ütlevad kõike, mida mõtlevad.
• Kuulab valikuliselt - ei kuula, mõtlevad oma
  mõtteid.
• Ei talu rutiini - kahtlevad kõiges ja kõigis.
• Möllav fantaasia - raske eristada reaalsust
  kujutlusest,
• soovmõtlemist tegelikkusest, on keskmisest
  tundlikuma hingelaadiga
• Painavad filosoofilised probleemid -huvituvad
  tõe ning vale,
• religiooni ja ateismi, headuse , kurjuse
  vahekorrast, kõlbelistest
• ja eetilistest kategooriatest.
• Tüdrukud eelistavad poiste mänge - võib seletada
  meessoole omase saavutusvajadusega ning sooviga
  olla sõltumatu.
• Kohanemine võib olla näiline - Suur osa andekaid
  kohaneb väliste normidega, laps on sattunud
  sõltuvusse kiitusest. Täiskasvanuna muutub ta
  suure tõenäosusega töönarkomaaniks,kes oma
  saavutustega iial rahul ei ole.
• Ei pruugi taluda konkurentsi ja kriitikat.

20
Erivajadusega laps lasteaias
Tegelikkuses suur tühjus
21
Erivajadustega laps lasteaias

• Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning
  selle eest vastutavad lapsevanemad või neid
  asendavad isikud. Perekondlikku
• kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed
  lasteasutused (Eesti
  Vabariigi haridusseadus prg. 24, lg.1 )
• Põhiseaduse 37 ei sätesta ühtegi erinõuet
  erivajadustega
• laste suhtes neid lapsi tuleb käsitleda
  võrdväärsena koos teiste lastega.
• Lähtuvalt koolieelse lasteasutuse seadusest
  kaasatakse 1,57-aastaseid erivajadustega lapsi
  tavalasteaedadesse pere elukoha lähedal.
• Uue koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava
  alusel hindavad lasteaiaõpetajad koos perega
  lapse arengut, viivad läbi arenguvestlusi ning
  koostavad vajadusel lapsele individuaalse
  arenduskava.
• Lasteaiast saab laps ka eripedagoogilist ja
  logopeedilist abi.

Lasteasutuse laste üldteenindamiseks luuakse üks
logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse
kohta. (Koolieelse lasteasutuse personali
miinimumkoosseisu kinnitamine, määrus nr 58)
22
Erivajadusega lapse märkamine

• Vastsündinud lapse peret teavitatakse ja
  nõustatakse arenguprobleemide korral
  regionaalses sünnitusmajas (pediaatri kontroll
  pärast lapse sündi, meditsiiniline abi,
  sotsiaalnõustamine).
• Perearst jälgib , hindab lapse arengut, teeb
  vajadusel koostööd omavalitsuse
• Sotsiaaltöötajaga, kes nõustab peret sotsiaalabi,
  koolieelse lasteasutuse, rehabilitatsiooniasutuse
  ja nõustamiskeskuse küsimustes
• Lasteaed on lapse arenguliste erivajaduste
  märkajana teisel kohal lapsevanema järel.

23
Erivajadusega lapse märkamine

• I tasand-märkamine

• Õpetaja abi
• Rühma õpetajad
• Liikumis-Muusikaõpetaja
• Lapsevanemad

Lapse arengu jälgimine (rühmas) Kõneliste erivajaduste märkamine-mil määral ja miks laps erineb Esmased võimalused last toetada Laosevanema kaasamine
24
Erivajadusega lapse märkamine

• II tasand-hindamine

• Rühmaõpetajad
• Lapsevanemad
• Eripedagoog
• Logopeed
• Psühholoog
• Sotsiaaltöötaja
• Füsioterepeut
• Tegelusterapeut
• Perearst

Täpsem vajaduste väljaselgitamine pedagoogilis-psühholoogiline meditsiiniline kõnearenguline Tõhusam koostöö lapsevanemaga
25
Erivajadusega lapse märkamine

• III tasand- sekkumine

• Kogu lapse arengut
• toetav meeskond lasteaias
• Lapsevanemad ning pere
• Rehabilitatsiooni spetsailistid
• Riiklikud metoodikakeskused õppenõustamiskeskuse
  töötajatele

Arengule vastavate tugisüsteemide loomine Arendustegevuse individualiseerimine IAK Vajadusel kasutada nõustamiskomisjoni soovitusi (sobitus, tasandus vm. erirühm)
26
Erivajadustega laste tugiteenused lasteaias

• Lasteaedades märgatakse erivajadusega lapsi
  varakult, otsitakse abi nõustamiskeskustelt,
  lapsi uurivad meedikud, eripedagoogid ja
  psühholoogid.
• Peamine probleem on nende laste abistamises.
  Lasteaiaõpetaja ei saa ega peagi olema
  eripedagoog. Teadmiste rakendamine selles vallas
  eeldab süsteemset ettevalmistust. Vastavad
  teadmised ja oskused ei ole omandatavad paari
  loengukursuse või seminari raames. (M. Padrik)
• Hoopis suur puudus on koolieelsele eale
  spetsialiseerunud psühholoogidest, kes oskaksid
  aidata ja toetada pedagooge ja peresid
  käitumisprobleemide ilmnemisel.
• Koolieelses eas on tugivõrgustik võrreldes
  kooliga sootuks nõrk.
• Sarnaselt uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
  miinimumkoosseisude määrusega reformib Haridus-
  ja Teadusministeerium ka koolieelse lasteasutuse
  seadust. Arutluse alla tulev määrus sätestab
  lasteaedades töötavate spetsialistide loetelu,
  sealhulgas ka AEV koordinaator.( R. Rahuoja ELÜ
  eestseisus)
• Sobitusrühmadega majadesse soovitatakse eelnõus
  eripedagoogi ametikoha loomist

27
Põlvamaa Õppenõustamiskeskus

• 2008 aastast
• Nõustamiskeskuse spetsialist (peamiselt just
  eripedagoog), käib vajadusel kohtadel , tööde
  hulka kuulub tunni- ja rühmavaatlused,
  võimalike erivajaduste varajane märkamine, annab
  soovitusi lastele võimalikult soodsa keskkonna
  loomisel.
• Psühholoogiliseks nõustamiseks, pereteraapiaks
  on hästi sisustatud, hubane ja privaatne ruum
  Põlva Maavalitsuse IV korrusel, vajadusel on
  valmis psühholoog kohtadele sõitma.
• Toimuvad tunnustatud lektorite loengud HEV
  teemadel.

Maavalitsuse hoone 4. korrus Kesk 20, Põlva 63308 Koordinaator Heido Sinivee Tel [phone] ja 799 8948 E-post heido_at_polvamaa.ee Eripedagoog-logopeed Aivi Lusti Tel [phone] E-post aivi_at_polvamaa.ee Psühholoog Anneli Veeret Tel [phone] E-post anneli_at_polvamaa.ee Sotsiaalpedagoog Ulvi Kollom Tel [phone] E-post ulvi_at_polvamaa.ee
28
Erivajadustega laps ja sotsiaalsüsteem

• Sotsiaalsüsteemi abi - rehabilitatsiooniplaani
  raames on võimalik taotleda ressursse nii
  tugiisiku kui täiendavate spetsialistide teenuste
  tarbeks. Tegemist väga kalli lahendusega. Isiklik
  rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks
  aastaks, selle täitmise eest vastutab lapsevanem
  
• Rehabiltatsiooni meeskonnad töötavad üle Eesti
  , koostavad erivajadustega lastele isiklikke
  rehabilitatsiooniplaane.
• Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu
  mitmekülgse hindamise viivad läbi
  sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog,
  tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog,
  eriarst ja meditsiiniõde.
• Hindamise tulemusena määratakse lapse puude
  raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav)
  vastavalt sellele, missugust lisaabi laps vajab.
  
• Puude raskusastme alusel makstakse perele
  rahalist toetust.
• Koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest
  teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest.

Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus AS Põlva Haigla Uus tn.2, Põlva 63308 Administraator tel [phone]rehabilitatsioon_at_polvahgl.ee L.M.Füsioteraapia OÜ Tuglase 5, Põlva Tel. [phone]
29
Erivajadustega laste tugiteenused ja KOV

• Lapse arengu toetamisega seotud kulutusi
  spetsialistidele ja abivahenditele ei suuda iga
  kohalik omavalitsus kanda. Kodused lapsed võivad
  jääda arengutoeta.
• Kui arenguprobleemist tulenevalt on laps
  võimeline õppima vaid täiskasvanu individuaalsel
  juhendamisel, tema töövõime on äärmiselt
  piiratud, ta vajab pidevat järelvalvet ja
  suunamist, tuleb kaaluda, millises keskkonnas on
  võimalik vajalikku ressurssi leida ja tulemust
  optimaalsel viisil saavutada. Võimalik, et laps
  jääb samasse keskkonda ja saab tugiisiku--?
  abiõpetaja - ?
• Päevahoiu teenus - ?
• Erinevad skeemid
• Sotsiaalministeerium
• Lapsevanem-KOV
• Projektipõhiselt
• Ühendused autistide ühing jm.

30
Põlvamaa võimalused

• Eesti Lastefondi Põlva tugirühm aktiivsus-ja
  tähelepanuhäiretega (ATH) laste vanematele

Tugirühma juhid Karin Simso tel. [phone] Heli Leet tel. [phone]
31
Koolikohustus

• PGS 17
• (1) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta
  1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on
  koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või
  17-aastaseks saamiseni.
• (11) Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt
  taotleda koolikohustuse edasilükkamist.
• (3) Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu
  võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks
  saanud kuueaastaseks.
•  18. Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks
  kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu
  kohti.
•  19. (1) Kool on kohustatud tagama
  õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas
  elavale koolikohustuslikule lapsele.
•  20. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides.
  
• 37 Erivajadustega lapsed ei ole vabastatud
  koolikohustuse täitmisest.

AEV-st saab HEV hariduslik erivajadus
32
Erivajadusega laps
33
ALLIKAD

• Erivajadustega laps lasteaias mõtteid
  hetkeolukorrast ja võimalustest Marika Padrik,
  Tartu Ülikooli eripedagoogika osakond Koolielu
• Erivajaduste varajasest märkamisest ja
  sekkumisest Tiina Peterson, HTM-i
  üldharidusosakonna peaekspert
• http//www.vorunoortekeskus.ee/index.php?optionco
  m_contentviewarticleid22Itemid26
• http//aidi.adisain.eu/doc/ettekanded/erivajaduste
  ga.pdf
• http//www.eklvl.ee/ver1/kuulmispuudega/index.html
  
• http//www.mentalhealthpromotion.net/resources/juh
  endmaterjal_vaimse_tervise_edendamiseks1.pdf
  Kai Teeäär 2005 Laste vaimse tervise edendamise
  võimalustest ning parimast praktikast Euroopas
• Laps - erivajadusega laps Ingrid Veskiväli
  Kasvatusteaduste magister
• Lasteaia logopeedi eriala profiil 2011

34
ERIPEDAGOOGIKA nr 40, oktoober 2012
Alusharidus,

• TELLIMISEKS
• e-kiri vello.saliste_at_kosejoe.edu.ee
• soovija postiaadress
• maksja andmed
• eksemplaride arv
• Kogumik tuleb posti teel koos arvega.
• Ühe eksemplari hind on 3,20.

ERIPEDAGOOGIKA nr 35, oktoober 2010
Õppenõustamine
35
Tänan !
Logopeed Helve Kukk
logopeed
Põlva Lasteaed LEPATRIINU Piiri 3 63308 Põlva 79 94 044  
hellognet_at_hot.ee hellognet_at_hot.ee
www.hellognet.weebly.com
36
(No Transcript)