Luule. V

1
Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud
2
Vabavärss

• Sõnad naasevad sõjatult, sest nad on vahepealt
  muutnud meelt.
• Väehulgad sirutavad käepulgad.
• Nende peopesad on täis munast kooruvaid
  punapäikesi.
• Nad tõmbavad taeva tumedat tekki katma ja salgama
  oma kalduvust kalguvusele (A. Alliksaar)

3
Värss

• rida pööre

4
Vanagermaani alliteratsioonvärss (Stabreimvers)

• Beowulf waes breme blaed wide sprang
• Scyldes eafera Scadelandum in.
• Swa sceal geong guma gode gewyrcean,
• Fromium feogniftun on faeder bearme... (Beowulf)

5
Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga

• Veri tuksatas kord külm, kord palav.
• Mis on lahti minuga, ei tea.
• Jälle, jälle, kahvatu ja halav,
• Tulin Sinu juurde, Mea.
• (H. Talvik. Taliöine)

6
Siire (enjambement)

• ...Ja väga õnnelik olla on
• väga raske.Isegi raskem kui kurb olla (Alliksaar)
• Kuidas, kuidas mitte raisa-
• ta nüüd aega ega raha (M. Under)

7
Meetrum

• nõrkade ja tugevate silbipositsioonide
  seaduspärane vaheldumine värsis

8
Värsisüsteemid

• Silbiline (süllaabiline)
• Prosoodilised
• Silbilis-prosoodilised

9
Silbiline (süllaabiline) süsteem

• Jaapani süllaabika (haiku 575, tanka 57577)
• Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised)
• Prantsuse 12-silbik (aleksandriin 6. ja 12. silp
  rõhulised)

10
Haiku (575)

• Mihklipäike,
• hapu nagu jõhvikas
• irvitab soo peal.
• (P.-E. Rummo)

11
Tanka (57577)

• Öine tormiulg
• varjude vappumine
• hirmuunenäod
• Äkki toas nagu laevas
• must kodutuse tunne (M. Nurme)

12
Prosoodilised süsteemid

• Välteline ehk kvantiteeriv
• Rõhuline ehk aktsendiline
• Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv

13
Välteline ehk kvantiteeriv süsteem

• Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia,
  sanskriti luule

14
Rõhuline ehk aktsendiline süsteem iktused
(tugevad positsioonid) ja iktustevahelised
intervallid

• Rõhkur (iktustevaheline intervall 1-2 silpi)
  daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid
• Paisur (iktustevaheline intervall 1 silp)

15
Värsimõõdu määramine alati rõhutud

• Isikuliste asesõnade lühivormid (ma, ta, sa)
• Sidesõnad (ja, ning, või, et)
• ka
• ju

16
Daktüloid

• - - -
• Laine üks laululaeva
• - - - -
• pilvede alla loopis

17
Amfibrahhoid

• - - - - - -
• Ööst purjetan kevadelaevaga,
• - -
• Pikk pilv kui hõbedast aer.
• - - - - -
• Nüüd kõnelen valge päevaga,
• - -
• Mis puhas kui lapse naer.

18
Anapestoid

• - - - -
• Näen üht tütarlast kolmeaastast
• - - - - -
• Seismas emaga värava ees.
• - - - - -
• Ümber kevad uhub end saastast
• - - - -
• Kiirelt visplevas rentslivees.

19
Silbilis-prosoodilised värsisüsteemid

• Silbilis-rõhuline
• Silbilis-välteline
• Vältelis-silbilis-rõhuline

20
Värsimõõdu määratlemine silbilis-rõhulises
süsteemis

• Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb ühest
  rõhulisest ja ühest või kahest rõhutust silbist
• Rõhu vahelejätt - - pürrihhius
• Lisarõhk spondeus

21
Silbilis-rõhulise süsteemi värsimõõdud

• Trohheus -
• Jamb -
• Daktül - -
• Amfibrahh - -
• Anapest - -

22
Trohheus

• - - -
• Noorus mööda läks kui jõgi
• - -
• muil kus naised, mängud, viin,
• - - - -
• minu hinge langes nõgi -
• - - -
• vaesus, häbi, tusk ja piin.
• (A.Sang)

23
Jamb

• - - -
• Ei läinud, kuhu kästi,
• - - -
• teed käinud risti-rästi
• - - - -
• kas halvasti või hästi
• - - -
• kas vägev ma või nõrk?
• (G.Suits)

24
Daktül

• - - - - - -
• Vaikides akna sa avasid,
• - - - -
• Unised kukkusid käod
• (G.Suits)

25
Amfibrahh

• - - - - - - -
• Ta keerutab,lennutab linalakkneidu,
• - - - - -
• kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb
• (D.Vaarandi)

26
Anapest

• - - - - - - - -
• Silmapiiri ja siniste metsade taha
• - - - - -
• täna miski mind minema sunnib.
• (V.Luik)

27
Riim

• Seaduspärane häälikkordus
• J. Põldmäe kindlates värsipositsioonides
  fikseeritav vastavus rõhurühmade või nende osade
  foneetilise koostise vahel

28
Riim

• Ajaloolised riimid liebe-trübe, können-brennen
• Nägemisriimid breath-beneath, down-flown

29
Riimitüübid silpide arvu ja rõhuasetuse järgi

• Meesriim keel/ meel
• Naisriim aktus/ kaktus
• Daktülriim purustas/ turustas
• Hüperdaktülriimid (lõhnadega/ kõhnadega jne)

30
Riimitüübid paigutuse järgi

• Paarisriim aabb
• Süliriim abba
• Ristriim abab
• Lausriim aaaa
• Segariim

31
Riimitüübid foneemikoostise järgi

• Täisriim (suurt/ juurt)
• Irdriim (päev/ käed kõnts/ tönts Hiina/ piinad
  und/ tund)

32
Stroofid

• Ballaad abab bc cdcd
• Triolett abaaabab (1 4, 7 28)
• Rondell (1,2 7, 8 1. värss kordub lõpus, 13.
  või 14.värsina)
• Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi)
• Sonett abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd
  efef gg