Betti Alver

1
Betti Alver

• Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium
• 11b klass
• Anna Kostjukevits
• Viktoria Gavrilina
• Olga Lobasenko
• Kristina Zlatina

2
Betti Alver

• 23. XI 1906 Jõgeva Tartu 29. XI 1989

3
Lapsepõlv

• Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis
  23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase
  perekonnas.
• Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas
  mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem
  vaimustus lahtus.

4
Õpiaastad

• Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti
  Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi
  (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium).
• 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti
  keelt ja kirjandust, eesti filoloogiat, kuid
  katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse
  kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver
  kirjandusega võrdselt muusikat.

maalinud Helle Vahersalu
5
Esimesed loomingukatsed

• Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta
  romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert
  Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele.
  Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927.
  aastal.
• Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus
  1930. aastal.
• Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile
  luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit
  kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis
  tema talenti eruditsioon.
• Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks
  olnud kõigepealt Marie Under, seejärel
  raskepärasem Gustav Suits.
• Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936.
  a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis
  1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed
  aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid
  Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja
  küüditamine ning luuletajale osaks saanud
  umbusaldus.

6
Töö tõlkjana

• Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti
  Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini
  poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus
  (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri
  tippsaavutuseks.

7
Luule

• Luuletajana alustas Betti Alver taas
  kuuekümnendatel aastatel.
• Valmistades trükiks ette oma valikkogu
  "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi
  luuletusi.
• Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus
  1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning
  "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal).

8
Betti Alveri looming

• Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd
  luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja
  komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri
  looming on näide vastupidisest arenguteest.
• Gümnaasiumi viiendas klassis kirjutas ta romaani
  "Tuulearmuke", mis ilmus 1927. aastal.
  "Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase
  Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine
  proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus
  "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule
  randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja
  sisemistele probleemidele.
• Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936)
  paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna
  vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja
  ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943.
  aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes.

9

• Betti Alveri edasises loomingus leiame
  esikteosest tuttava "valge varese" tüübi uuesti
  lühipoeemis "Ulla". Suuremaks saavutuseks on
  "Vahanukk", romantiliselt tingliku süžeega nagu
  enamik Betti Alveri poeeme. Selles satub
  väikekodanlik tüüp, kelle juhtmõtteks on "Miks
  ei tohi õilis härra vahel toimida kui suli".
  Konkreetsemalt jätkub väikekodanliku
  mentaliteedi, veel enam aga ametliku ideoloogia
  pilamine poeemis "Pirnipuu". Legendilaadiline
  romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab
  luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust
  kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu
  järele.1939. aastal alustatud poeem "Mõrane
  peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos
  realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid
  vähimagi ülepingutusega jutustus. Teos köidab
  suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjeldus
  te ning sundimatu musta huumoriga.
• Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht",
  "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad
  kolmekümnendate aastate eesti luule
  väärtuslikumate lehekülgede hulka.
• "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva
  saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab
  endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja
  vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul
  inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale
  kunstile, selle ilule, äraostmatule
  tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luua,
  teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile
  inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti
  sünd". Suur luule on Betti Alveri käsutuses
  fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine
  kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla
  võimsam ja täiuslikum kui elu - nii arutleb
  allegooriline "Maalija" lõvipuuris ning
  puänteerib otsesõnaliselt sonett "Meistrile", mis
  peab silmas Ch. Baudelaire'i loomingut.
• Aasta 1936 tähistab Betti Alveri lüürilise
  loomingu teise perioodi algust luuletaja
  eemaldus "Tolmu ja tule" laadist ja jõudis
  olemuslikult realistliku ainekäsitluseni.
  Üleminek ei toimunud järsult. Juba "Tolmus ja
  tules" võib aimata uut, eelkõige soneti "Sügis"
  looduskujutlustes. Teiselt poolt jätkuvad endised
  motiivid ja väljendusviis.
• Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange,
  sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See
  on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.

10
Arbujad

• Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate
  teine pool, kui oma antoloogia kaudu
  manifesteerusid noored luuletajad, arbujad, kelle
  looming mõjustas eesti luule ilmet väga oluliselt
  ja kaua. Nad ei olnud algatajad, vaid "Noor-
  Eesti" loodud kirjandusliku kaanoni
  edasiarendajad ja tippuviijad. Kaanonit
  kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja
  rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik
  esteetika ja tingimatu professionaalsus.
  Luulelugeja tavateadvuses tähendab see mõttelist
  joont "Tuulemaast" "Tolmu ja tule" ning
  "Kohtupäevani", st Betti Alveri ja Heiti Talviku
  luuleni, mida me silmas peame, kui räägime
  arbujalikkusest.

11

• Saksa okupatsiooni ajal jätkasid arbujatest
  Kersti Merilaas ja Betti Alver. Alver, erinevalt
  Merilaasist, liikus keskmest eemale, lihtsama,
  maa- ja rahvalähedasema väljenduse poole ("Leib",
  "Süda"). Kui lahkujad olid lahkunud ja Nõukogude
  väed taas Eestisse jõudnud, hakkasid kirjandust
  väga selgelt kujundama poliitilised tegurid.
  Algas stalinismi müstiliste ja maagiliste märkide
  aeg (Undusk 1994). Arbujad kuulutati
  dekadentideks, nende looming heideti kaanonist ja
  nad ise Kirjanike Liidust välja. Kui 1956.
  aastast alates hakkas Eestisse jõudma nn. sula
  ilminguid, tähendas see kirjanduses kõigepealt
  arbujate ja arbujalikkuse taastulekut nii
  personaalselt kui tekstide kaudu. Betti Alver, A.
  Sang ja K. Merilaas ennistati Kirjanike Liidu
  liikmeteks ja neil lubati taas avaldada oma
  vahepeal kirjutatud ja uusi luuletusi.
• 1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti
  luule piirid oluliselt. Kasvas nii eestilik kui
  euroopalik substraat, mis asus senise plakatliku
  sotsrealismi asemele, traditsioonile tugineva
  arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted.
  Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse
  avardamise vaim. Genuiinsed arbujad Alver ja
  Merilaas võtsid omaks vaba värsi, Alveri senine
  napp värss omandas kujundilise külluse.
• Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon,
  liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma
  keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja
  kujundite pillavast küllusest ning koos nendega
  ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti
  napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks
  või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti
  Alveri "Korallid Emajões").

12
Tema luuletused

• Eluhelbed
• Küll ma otsisin eluarvu,
• küll ma jagasin jagamatut -
• kuni taipasin tasahilju,
• et sa leiad saatuse summa,
• kui korrutad välgujoaga
• oma elu surmkümmend suudlust,
• hullsada ilusat hetke
• ja tummtuhat valutuiget.

13
Näiteid loomingust

• ---Võib-olla rohkem väärt kui pime truudus on
  taevale su vastuhakk ning su vead. "Pea!" hüüdis
  Mulla vaim "miks viltu viid sa tead? Ohtlikum
  kui kahekeelsus, kui saatanate sappipõlgav riid
  on kõigis asjus liigne vabameelsus. Hää käsk on
  kuld, ja mulle ikka tundus, et vabadusest rohkem
  suudab sundus."
• Su kõrval jõetu ja laastat näib loodus, kuigi
  oled juba sa surnud seitsekümmend aastat.
• Ajal, mil virkus sind piiras, julgesid olla sa
  siiras, õnnelik, vaba ja laisk!
• On päris kindel jalge alla jääb sulle tuge
  liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla
  ja mööda enesest ei lähe.
• Nopi suuri teri kõrtest, kõigist elu surutõrtest
  rõõmsalt maitse, aga kindlalt hoides piiki nagu
  sõdur haldjariiki kaitse!

14
Millisena näeb maailma luuletaja Betti Alver?

• Sellele küsimusele pole raske vastata, sest kõik
  tema luuletused räägivad nii või teisiti
  maailmast. Oma luules tunneb ta muret maailma
  saatuse pärast
• Maailma saatust alati
• vaekausil määrab gramm,
• kateedrist hullupalati
• on ainult väike samm.
• Kuna maailma saatust kujundavad peamiselt
  inimesed, siis paljud Alveri luuletused on
  keskendunud inimestele ja nende probleemidele. Ma
  usun, et elus oleks palju vähem muresid, kui me
  suudaks üksteist ära kuulata. Meie tänapäevane
  elu on aga nii kiire, et ilmast ilma käib kuhugi
  tõttamine. Pole meil aega süveneda enda ega ka
  teiste muredesse
• Räägi tasa minuga,
• siis mu kuulmine on ergem.
• Räägi tasa minuga,
• tasa taibata on kergem.
• Tekib küsimus, kas kellelgi üldse on aega ja
  tahtmist teiste muresid ära kuulata. Ent leidub
  ka selliseid inimesi, kes on selleks justkui
  loodud, et teiste probleeme ära kuulata ja neid
  ka lahendada
• Andis oma elurõõmu
• teistele.
• Andis hinge tagant ära
• kasvõi viimse soojasõõmu
• teistele.

15

• Ometi on aga nii, et selle inimese jaoks pole
  kellelgi tänu, vaid ainult valu
• Kusagil ei õitsend lilli
• tema jaoks.
• Ainult valu oli valmis,
• ikka valmis
• tema jaoks.
• Terve inimelu on võitlus, see kumab läbi ka
  paljudest Alveri luuletustest. Kuna eluvõitlus
  pole kerge, vajame selleks teiste abi. Kui aga
  keegi meid ei aita või pole seda abi piisavalt,
  võib too väga rängalt kätte maksta
• Eluvõitlus on igal inimesel erineva pikkuse ja
  raskusega, kuid eluvõitlus lõpeb siiski samas
  kohas
• Lõppude lõpuks polegi vajalik
• olla keegi või miski -
• veena magedaks lahtub kõik ajalik,
• mõte on kangem kui viski.
• Sellisena näeb maailma Betti Alver. Tema
  luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks.
  Kas see ka kunagi õnnestub, oleneb täiesti meist
• Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi?
• Miks julm ei olda iial juhtumisi?
• Miks lillekiivrid roostega ei kattu?
• Miks elu tähetund on kordumatu?
• Miks tulukene tuisuvööde kestel
• ei kustunud, ei kustu inimestel?

16

• Betti Alver suri Tartus
• 29. XI 1989. Seal ka asub praegu tema
  mälestusmärk.

17
Eluloo raamat

• Elu ja loomingu lugu
• Tartu Ülikooli eesti kirjanduse emeriitprofessor
  Karl Muru on uurinud luuletaja Betti Alveri
  loomingut enam kui kolme aastakümne vältel, mille
  tulemusena on sündinud pildil olev monograafia.
  Karl Muru teos keskendub pigem Alveri loomingu
  analüüsile, tutvustades avalikku tähelepanu
  vältinud kirjaniku eluloolisi fakte napilt ja
  diskreetselt. Ilmumisaeg 2003.

18
Kasutatud kirjandus

• http//www.kirmus.ee/Valjaanded/ekmar/arbuja.html
  
• http//www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11900
• http//et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver