KIRJANDUS Antiigist - Renessansini - PowerPoint PPT Presentation

1 / 36
About This Presentation
Title:

KIRJANDUS Antiigist - Renessansini

Description:

KIRJANDUS Antiigist - Renessansini Koostas: Stella Dana Ender 10 ANTIIKKIRJANDUS Maailmakirjandus on k ige v rtuslikum rahvuskirjandustest, iga rahva ... – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:404
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 37
Provided by: stelladana
Category:

less

Transcript and Presenter's Notes

Title: KIRJANDUS Antiigist - Renessansini


1
KIRJANDUSAntiigist - Renessansini
  • Koostas
  • Stella Dana Ender
  • 10ü

2
ANTIIKKIRJANDUS
  • Maailmakirjandus on kõige väärtuslikum
    rahvuskirjandustest, iga rahva kirjanduse parim
    osa, mis on ületanud rahvuse piirid ning saanud
    kõikide rahvaste ühisomandiks.
  • Antiikkirjandus nimetatakse vanakreeka ja
    vanarooma kirjandust, mis on loodud ajavahemikul
    8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr.
  • Müüt uskumustega seotud pärimuslik jutustus
    maailma loomisest kollektiivse teadvuse vorm.
  • Mütoloogia ajaloolises ja kultuurilises
    kontekstis moodustunud müütide kogum.
  • Maailma teke kreeklaste loomismüütide põhjal
  • Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja
    mitte vastupidi. Kõigepealt oli Kaos. Sellest
    eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas
    (Uranos) olid esimesed vanemad. Nende laps titaan
    Kronos sai maailma isandaks.

3
  • Kreeka tähtsamad jumalad, 12 olümplast
  • Zeus peajumal (Titaan Kronose poeg)
  • Poseidon merede valitseja
  • Hades allmaailma valitseja
  • Hestia kodukoldejumalanna
  • Hera abielu kaitsja
  • Ares sõjajumal
  • Apollon valgusejumal
  • Athena tarkusejumalanna
  • Aphrodite armastus- ja ilujumalanna
  • Hermes jumalate käskjalg
  • Artemis jahijumalanna
  • Hephaistos - tulejumal

4
Arhailine eepos
  • Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline
    teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste
    tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest
    või reaalsetest ajaloosündmustest. Kõige vanem,
    mahukam ja olulisem teos rahva kultuuriloos,
    kirjanduse tuumtekst, mida on igal rahval
    tavaliselt vaid üks.
  • Kreeklastel on esimene kirjapandud lugu Ilias.
    Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algab
    Homerosega. Homeros tähendab pimedat.
  • Homerose luuleteostest on silmapaistvamaid kaks
    ulatuslikku eepost Ilias ja Odüsseia.
    Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks Ilias
    sisaldab üle 15 000, Odüsseia üle 24 000 värsi.
  • Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus nn daktüliline
    heksameeter (värss koosneb kuuest daktülist,
    milles pikk silp vaheldub kahe lühikesega).
  • Ilias ja Odüsseia on kirjutatud aioolia keele
    sugemetega vanajoonia murdes.

5
  • Hoomerose eeposte aluseks on muistendid kreeka
    hõimude sõjakäigust Väike-Aasia rannikul asunud
    Trooja (ehk Ilioni) linna vastu umbes aastal 1000
    eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli.
  • Ilias on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos,
    täis heroilist pinget ning traagilist paatost.
  • Odüsseia jutustab imelistest ja
    muinasjutulistest juhtumitest ning kirjeldab
    inimeste igapäevast eluolu. Räägib Odüsseuse
    eksirännakutest.
  • Eepose tunnused stseenide mitmekesisus,
    kirjelduse värvikus, jõuline väljendusrikas stiil
    ning kujundlik keel. Keskel kohal inimesed, nende
    kõrval ka surematud jumalad. Eeposed kajastavad
    armastust elu ja inimese vastu ning ülistavad
    ilu, vaprust, hingepuhtust, sõprust ja ustavust.
    Annavad ettekujutuse vanade kreeklaste kommetest,
    eluolust, sõjapidamisest jms. Maailmavaade on
    elujaatav ja humaane.
  • Eeposes luuakse uus, laiendatud jutustuse tüüp,
    mida iseloomustavad mitmetahuline tegevus, suur
    tegelaskond, olukorrakirjeldus, kangelaste
    mõtteavaldused jne.

6
  • Ilias ja Odüsseia haaravad tõelisust väga
    laialdaselt, seepärast on neid nimetatud
    antiikaja entsüklopeediaks.Odüsseia ja Iliase
    algused on traditsioonilised kõigepealt
    pöördutakse muusa poole ja seejärel esitatakse
    lühikokkuvõte sündmustest. Tervikuna on
    Odüsseia stiil samuti ülev ja eepiline, kuid
    juttu ei ole enam nii suurejoonelistest
    sündmustest nagu Iliases. Lahingute asemel
    kirjeldatakse rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad
    endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad
    tagajärjed üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte
    saatusest.Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse
    eksirännakuid pärast Trooja sõda.

7
Atika ajajärk (5-4 sajand eKr)
  • 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik
    ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja
    kultuurilise õitsenguni. Atika maakonna ja selle
    pealinna Atena osatähtsus suurenes Kreeka
    kultuurielus niivõrd, et 5.-4. sajandit on
    hakatud nimetama atika ajajärguks.
  • Seda aega iseloomustas optimistlik vaade
    kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse.
    Vaimses liikumises oli tähtsal kohal kirjandus,
    kusjuures lüürika loovutas oma juhtiva
    positsiooni dramaatikale. Kirjanduse keskpunkti
    tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus
    nende esitamisega, kuulaja vaatajaga.
  • Sel perioodil muutub juhtivaks kirjandusliigiks
    draama. Atika draama arenes välja Dionysosele
    pühendatud pidustustest e. dionüüsiatest, kus
    korraldati suuri rongkäike, joodi ohtralt veini,
    söödi ja lõbutseti.
  • Rongkäikudes osalesid alati Dionysose
    mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja
    sabaga inimesekujulisi metsvaime kehastavad
    mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid
    jumalale ühislaule ditürambe.

8
  • Draama eripäraks on see, et jutustamine
    sündmustest asendub nende näitliku esitamisega
    kuulajale vaatajale, kus on kaastegevad nii
    näitlejad kui koor. Koorilaulu pidulikest ja
    ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja
    tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks
    ongi atika ajajärgu kirjanduse põhižanrid.
  • Atika ajajärgu tähtsamad esindajad
  • Aischylos
  • Sophokles
  • Euripides
  • Vana-Atika komöödia tähtsaim esindaja
  • Aristophanes
  • Etenduste jaoks rajati erilised ehitised
    amfiteatrid.

9
  • Sokulauludest sai nime tragöödia. Kõige varasemad
    teatrietendused olid seotud jumala meeleheaks
    sokuohvri toomisega või siis soku kui võitnud
    koorile ettenähtud autasuga.
  • Tragöödiates olid lood heerostest
    (pooljumalatest). Dramaatilise pinge ehk
    konflikti allikaks said nende head ja halvad
    teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude
    pärast kannatanud laste saatus. Süžeed rajanesid
    rahva usundi- ja kultuuripärandil.
  • Jumalateenistuse teatriks muutumise algatas 6.
    sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud
    koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena
    poole suurel kraamivankril, millest sai teha
    improviseeritud lava. Tema tähtis uuendus astus
    jumala kehastajana kooriga dialoogi,
    deklameerides värsse esimene näitejuht kui ka
    esimene näitleja, esimene kes julges jumalat
    mängida.

10
  • Suured dionüüsiad, mis leidsid aset
    märtsis-aprillis, olid pidustused, mille käigus
    lavastati 3 päeva jooksul näidendeid kogu
    linnarahvale. Etendused toimusid võitlustena.
    Omavahel võitlesid 3 autorit, igaüks kolme
    tragöödia ja ühe koomilise satüürdraamaga.
  • Patroon jõukas kodanik, kes pidi kandma kõik
    lavastamiskulud.
  • Kreeka varased teatrid ehitati alati templi
    lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest
    põhiosast
  • Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljaks
    kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel
    asuva Dionysose altariga. Seda väljakut nimetati
    hiljem orkestraks.
  • Orkestra taga ajutine lavaehitis skeene, mis
    oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks.
  • Keerukaim lavamasin oli tõsteseadeldis, et aidata
    jumal taevast maale laskuda.
  • Kasutati ratastega poodiumi, millel olid
    heliseadmed, näieks kõuemürina imiteerimiseks.
  • Vaatamispaigaks oli theatron.
  • Ateena teater mahutas 17 000, Megapolise oma 44
    000 vaatajat.

11
  • Koorilüürika haru näidendeis vaheldusid
    dialoogilised osad koorilauluga.
  • Tragöödia lepitamatu konflikti ja traagilise
    lahendusega ülevõimas kurbmäng, mis käsitleb
    olemise kõige tähtsamaid küsimusi, nagu inimese
    suhe jumala(te)sse, vabadusse, saatusesse,
    süüsse, vastutusse.Kreeka tragöödia algas
    tegevuse sissejuhatuse proloogiga. Seda
    esitas(id) näitleja(d). Järgnes koori saabumine
    orkestrale ja avalaul parodos. Edasi tulid
    dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt
    episoodid. Episoodide vahel laulis koor
    stasimone. Etenduse lõpetas viimane episood
    eksood ja koori lahkumine.
  • Kreeka kirjandus pani suurt rõhku
    moraaliprobleemidele kuidas peaks inimene elama,
    et tema käitumine ega teod ei tooks talle ja ta
    kaaslastele kannatusi ning hukatust?

12
Sophokles (496 406 eKr)
  • Sophokles on suurte traagikute kolmikus keskel
    kohal ning oli ka oma eluajal soosituim.
    Tragöödiavõistlustel saavutas ta kõige rohkem
    auhindu (sai I auhinna 24 korda).
  • Ta oli Kolonoses relvatöökoja omaniku poeg ning
    sai väga hea hariduse ja kasvatuse.
  • Tema uuendused draamakirjanduses ja teatris
    loobus süžeeliselt ühendatud triloogia
    põhimõttest suurendas näitlejate arvu 2-lt
    3-le, mis võimaldas mitmekesistada näidendi
    tegevust suurendas kooriliikmete arvu 12-lt
    15-le lisas dekoratsioone
  • Tema kirjutatud 123 näidendist on säilinud 7.

13
  • Tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema
    otsuste, tegude ja võitluste kujutamine.
  • Sophoklese inimene on iseseisev, määrab ise oma
    käitumise teiste suhtes.
  • Sophoklesel võitlevad inimesed omavahel.
  • Ta oli esimene, kes näitas traagilisust nii, nagu
    meie seda tänapäeval mõistame kui ülla inimese
    võitlust ületamatute takistustega, kangelase
    füüsilist hukku, ent moraalse võitu.
  • Jumaliku tõe mittemõistmise tõttu satuvad ta
    kangelased traagilistesse konfliktidesse ja
    hukkuvad.
  • Inimlik teadmatus saab tragöödiates sügavalt
    iroonilise tähenduse.
  • Paljud Sophoklese tegelased elavad oma teadmatuse
    tõttu maailmas just kui pimedad, tehes tegusid ja
    rääkides sõnu, mille õiget mõistet nad ei tunne.
  • Sophoklese tragöödiate süžeed on Aischylose
    omadest keerukamad, karakteriseerimine peenem,
    stiil paindlikum ja harmoonilisem.

14
Rooma kirjandusVergilius
  • Rooma kirjanduse tuntuim esindaja.
  • Esimene teos Bucolica sisaldab kümmet
    heksameetris ekloogi (arutleva sisuga
    karjaselaulu), on kirjutatud poeedi Theokritose
    eeskujudel.
  • Õpetlik poeem Georgica (Maaharimiskunst) on
    mõeldud põllumehe raske töö kõlbelise väärtuse
    rõhutamiseks.
  • Tähtsaim teos on heroiline eepiline (kangelaslik
    jutustav) poeem Aeneis, mis idealiseerib
    Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Sündmuste
    jagunemine toimub ühe teose raames.Aeneis on
    Rooma riigi sünni lugu rooma idee
    valguses.Laiemas tähenduses on Aeneise
    kangelaseks Rooma, mille tulevasele vägevusele
    eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Seda
    eepilist poeemi võib pidada esimeseks
    rahvuseeposeks, sest ta kajastab rahvuslikku
    patriotismi.
  • Vergiliuse teosele on omane dramaatiliste
    stseenide kiire vaheldumine, tugevate tunnete ja
    lüüriliste meeleolude põimumine.

15
  • Atellaan Atella linna järgi nime saanud
    improvisatsiooniline olustikujant, milles
    kasutati alatisi, karikatuurseid tüüpe.
  • Mantlikomöödia kreekaaineline komöödia, milles
    näitlejad esinesid kreeka rõivastuses.
  • Toogakomöödia hilisem rooma tegelaste ja
    riietusega komöödia.

16
Piibel
  • Kristliku õpetuse sõnastab Piibel, mis on
    ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste
    pühakiri.
  • Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema
    ilmutusse. Jumal lõi inimese oma näo järgi
    igavese õnne paradiisis, kuid inimene tegi pattu
    ja langes kurjuse võimusesse. Kuna inimene ise ei
    suutnud patust vabaneda, siis lunastas Jumal kogu
    inimkonna patud usu kaudu. Saades oma poja
    Jeesuse läbi inimeseks, näitas ta tagasiteed
    paradiisi. Kristlus on seega lunastusreligioon,
    kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk
    lunastuse saavutamine.
  • Piibli kaks osa Vana ja Uus Testament.Täielik
    Piibel koosneb kahest põhiosast Vanast ja Uuest
    Testamendist, mille moodustavad vastavalt 39 ja
    27 raamatut. Testament leping.
  • Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme
    rühmaseaduseraamatud, prohvetiraamatud ja
    kirjad (õpetus- e. tarkuseraamatud ning
    luuletekstid).

17
  • Uus Testament jaguneb neljaks - evangeeliumid,
    ajalooline (apostlite tegude) raamat,
    õpetusraamatud ning prohvetiraamat
    (ilmutusraamat) ja on seotud kahe tuhande aasta
    taguste sündmustega, kui Juudamaal oodati
    lunastajat, messiat, kes päästaks rahva Rooma
    ülemvõimu alt ja rajaks rahuriigi.
  • Piibli lisad apokriiva (varjatud) raamatud.
    Kirik pole neid pühakirjaks kuulutanud, kuid nad
    kuuluvad siiski Piibli tervikväljaannetesse. Nii
    Vanas kui ka Uues Testamendis leidub väga
    erinevaid tekste vaimulikud laulud ja
    rahvapärane jutustus, ülev luule ja pilkelaulud,
    vanasõnad, kõnekäänud, tähendamissõnad ning
    allegooriad.
  • Piibli ilmutamine EestisEestlasteni jõudis
    Piibel tervikuna pärast Põhjasõda. Tõlkijaid oli
    mitu, neist tähtsaim Jüri kirikuõpetaja Anton
    Thor Helle. Tõlke käsikiri valmis 1736 aastal,
    kuid väljaandmiseks puudus raha. Korjanduste ja
    laenudega suudeti vajalik raha koguda ning 1739.
    aastal ilmus Piibli Ramat/se on keik se Jumala
    Sanna trükiarvuga 6015. 1739. aasta Piibel oli
    põhjaeestikeelne. Piibli ilmumisega kujunes eesti
    kirjakeele aluseks põhjaeesti keel.

18
Kroonika
  • Ajalises järgnevuses kirjapandud ajaraamat.
  • Henriku Liivimaa kroonika
  • Balthasar Russow Liivimaa kroonika

19
Kangelaslaulud
  • Žanri nimetus chanson de geste (kangelasteo
    laul) pärineb Prantsusmaalt, kus sedalaadi
    eepika kõige varem levis.
  • Tavaliselt on kangelaslood värsivormis, harvemini
    proosas või segavormis.
  • Ilmselt lõid ja esitasid neid elukutselised
    rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal
    nimetati žonglöörideks (mängija, mängumees),
    Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks
    (mängumees).
  • Oma lugusid kandsid nad ette poollauldes,
    retsitatiivina mingi muusikariista vahel.

20
Rüütlikirjandus
  • Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest
    lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud
    kirjandussuund.
  • Lüürika levis trubaduuride esitusel.
  • Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja
    daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste
    idealiseerimine.
  • Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja
    fantaasiaküllane.

21
Keskaegne linnakirjandus
  • Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas
    linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja
    rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas
    järjest tugevneva kolmanda seisuse, s.o.
    keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste)
    maailmavaadet.
  • Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest maa
    peale.
  • Linnades lauldavad värsijutustused.
  • Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu.
  • Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning
    naeruvääristati kõikvõimalikul viisi.
  • Prantsusmaal eriti tuntud Rebaserooman, kus
    tegelasteks on loomad.

22
  • 13. sajandil olid linnad juba peamised kultuuri-
    ja hariduskeskused.Linnakirjandust
    iseloomustasid kaine mõistuse ja arukuse
    võidulepääs ning püüd kirjutada argielu, ka selle
    labaseid ja inetuid külgi.
  • Prantsusmaal oli populaarne fablioo (fabula
    jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli
    sotsiaalse sunnitlusega lühike värssjutustus või
    naljand argielu sündmustest. Lõpus oli loo
    moraal.

23
Teater ja näitekirjandus
  • 13. sajand. Kasvas välja kristlikust liturgiast.
    Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades
    jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid
    elemente (muusika, laul, dialoog, kostüümid,
    vahel ka rekvisiidid). Esialgu toimusid
    teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus
    etendus kirikuesisele platsile, sealt
    linnaväljakule.Algul kirjutatud ettekandmiseks
    preestritele ja kooripoistele, hiljem liitusid
    mängu ka lihtkodanikud.
  • Esimene lossisaalis mängitud etendus 15. sajandil
    Hispaanias.
  • Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased.

24
Renessansikirjandus
  • Renessanss taassünd.
  • Sai alguse 14. sajandil Põhja-Itaaliast.
  • Termini renessanss võttis esimesena kasutusele
    itaalia kunstniks Giorgio Vasari aastal 1550.
  • Renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud
    vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas
    keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades
    naasmist antiikkultuuri juurde (s.t.
    antiikkultuuri taassündi) ja tõstes kilbile
    humanismiideed.
  • Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist
    üleminekut keskajast uusaega, see oli pööre
    teadmiste, loodusläheduse, loomalikkuse ja
    vabamate inimsuhete poole. Maailmapildi
    muutumisega koos kasvas usk inimvõimetesse.
  • Seades esiplaanile inimese oma huvide, õiguste ja
    püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes
    ja harmoonias.

25
  • Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud leidsid, et
    inimene on loomult hea ning tema õnne eest tuleb
    võidelda. See oli inimese hinge vabanemise aeg,
    julgete mõtete, suurte tegude ning lootuste aeg.
    Uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat,
    rõhutas tema individuaalsust ja vabadust.
    Individuaalsuse tõusu on peetud renessansiinimese
    eriliseks jooneks keskaja inimesega võrreldes.
  • Humanismist (ld homo inimene) sai kogu
    renessansikultuuri maailmavaateline alus.
    Humanistid olid veendunud isiksuse piiramatus
    arenemisvõimes ja enesejaatamises.
  • Renessansi suurkujud Leonardo da Vinci
    Michelangelo Dante Boccaccio

26
Dante (1265 1321)
  • Üleminekuaja luuletaja keskaja viimane, uusaja
    esimene. Teda nimetatakse ka esimeseks
    Lääne-Euroopa suurpoeediks.
  • Uus elu Dante esimene, autobiograafiline
    teos, koondas proosat ja luulet, mis oli sündinud
    luuletaja armastusest oma muusa Beatrice vastu.
  • Pidusöök iselaadne keskaja mõtlejate
    entsüklopeedia.
  • Dante peateos on Jumalik komöödia omamoodi
    kokkuvõte keskaja kultuurist. Arvul kolm on
    sümboolne tähendus teose kols osa tähistavad
    hauataguse elu sfääre Põrgu, Puhastustuli,
    Paradiis.
  • Kolm kiskjat, kes sümboliseerivad inimese kõige
    ohtlikumaid pahesid lõvi upsakust, vägivaldsust
    ja uhkust panter valelikkust, reetlikkust ja
    lihahimu emahunt kasuahnust ja enesearmastust.

27
  • Seitse surmapattu uhkus, kadedus, viha, laiskus,
    ihnus koos pillamisega, liigsöömine ja
    liiderlikkus. Puhastustules kustutatakse patud
    Dante laubalt.
  • Põrgu esimeses ringis on süütud lapsed ja
    antiikaja suurmehed, kelle ainus patt oli see, et
    nad ei tundnud kristlikku ainujumalat.Teises
    ringis on abielurikkujad, kolmandas toorutsejad,
    vägivallatsejad ning türannid.
  • Dante oli meisterlik sõnamaalija, igale komöödia
    osale on ta andnud mingid kindlad värvitoonid.
    Põrgut iseloomustab sünge koloriit, paksud
    värvid, milles domineerivad punane ja must
    puhastustule põhitoonid on pehmemad, kahvatumad,
    udusemad. Pimestava sära, läbipaistvuse ja
    värvide kiirguse leiame alles paradiisist. See on
    puhtaima valguse ja harmoonilise liikumise
    asupaik ning sinna pääsesid vaid need, kes on
    Jumalat algusest peale truult teeninud.
  • Tema teosed on oluliselt mõjutanud ka itaalia
    ühtse kirjakeele kujunemist.

28
Giovanni Boccaccio (1313 1375)
  • Giovanni Boccacciot võib pidada novelli kui
    kirjandusliku žanri algatajaks.
  • Esimese psühholoogilise romaani looja
    Lääne-Euroopas.
  • Muutis oma teostega abielutõotuse, asudes naise
    poolele. Inimeste intiimelu avalikustamine.

29
Commedia dell arte
  • Itaalia humanistid hakkasid juba 15. sajandil
    taas etendama antiikaja näidendeid.
  • Nüüdisaegsele teatrile pandigi alus
    renessansiajal.
  • Teatris valitses inimese vabaduse ideaal,
    põhiprobleemiks said inimese ja ühiskonna
    keerulised ja vastuolulised suhted. Areng toimus
    sügavuse, psühholoogilisuse, loomulikkuse ja
    lihtsuse suunas.
  • Commedia dell arte professionaalne teater.
  • Näidendid on improvisatsioonilised, kuid kindla
    tegelaste skeemiga.

30
Reformatsioonikirjandus
  • Protestiks ladinakeelse roomakatoliku
    kirikutalituse vastu tekkis Saksamaal
    reformatsiooniliikumine usupuhastusliikumine.
  • Martin Luther (1469 1536)
  • Reformatsiooni algust arvestatakse saksa
    usuteadlase- ja kirikuõpetaja Martin Lutheri
    väljaastumisest 1517. aastal Wittenbergis.
  • Kõigi pühakute päeval naelutas Luther Wittenbergi
    peakiriku uksele 95 teesi, milles paljastas
    paavstikiriku kuritarvitusi eesmärgiks rahvale
    kättesaadava rahvusliku kiriku loomine. Tema
    haamrilöögid kuulutasid uue ajastu algust.
  • Lutheri peaidee seisnes inimese individuaalse usu
    rõhutamises igaüks peaks pühakirja kaudu ise
    jõudma Jumalani.

31
  • Luther tunnustati ketseriks ja kuulutati
    lindpriiks. Wartburgi lossis end varjates tõlkis
    ta Uue Testamendi saksa keelde. 1534 aastal ilmus
    saksa keeles kogu Piibel.

32
Filosoofiline ja Publitsistlik Proosa
  • Rotterdami Erasmus (1469-1536)
  • Erasmus Rotterdamist oli tollase Euroopa
    haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk
    tähendas talle humanistlikku eetikat. Ta kaitses
    humanistina isiksuse vabadust.
  • Kirjamehekuulsuse tõi talle ta keskaegsest
    narrikirjandusest inspireeritud ladinakeelne
    filosoofiline satiir Narruse kiitus.
  • Niccoló Machiavelli (1469-1527)
  • Firenze ajaloolane ja poliitik, kes rõhutas oma
    traktaadis Valitseja inimese kirgi ja puudusi.
    Ta analüüsis erisuguste riigikordade olemust ja
    jagas Itaalia valitsejaile õpetusi riiki tuleb
    juhtida ja võimu tuleb hoida kõikide
    olemasolevate vahenditega.

33
  • Thomas More (1478-1535)
  • Inglise renessansi alguse tähtsaim tegelane.
    1935. aastal kuulutas roomakatoliku kirik Morei
    pühakuks.
  • Tuntuks sai 1516. aastal ilmunud ladinakeelse
    teosega Utoopia (ou topos koht, mida ei ole).
  • More püüdis oma teosega ellu kutsuda Platoni
    ideaalriiki.
  • Francois Rabelais (1494-1553)
  • Prantsuse humanismi tähtsaim esindaja.
  • Tema loomingu allikaks oli rahvaluule fabliood,
    farsid, naljandid ja anekdoodid. Rabelaisd võib
    pidada groteski loojaks.
  • Grotesk on jämekoomiline karikeeriv kirjutusviis,
    milles esitatakse vastandlikke nähtusi
    (traagilist ja koomilist, ülevat ja madalat,
    tõelist ja ebatõelist).
  • Tema peateost Gargantua ja Pantagruel võib
    nimetada esimeseks uue aja romaaniks, see on
    groteskne ja kirev lugu folkloorse algupäraga
    hiidude tegutsemisest. Rabelais kujutab neid
    valgustatud kuningate ja humanistidena.

34
Renessansiromaan
  • Romaan omandas tänapäevase kuju alates 15.
    sajandis II poolest Hispaanias.
  • Rüütliromaan 16. sajandil Hispaanias. See
    peegeldas ajastule iseloomulikku seiklusjanu ja
    selle rüütellikud kangelased kehastasid
    energilise, leidliku, võidutahtelise,
    harmoonilise inimese ideaali.
  • Pastoraalromaan vastas eeskätt aristokraatliku
    vähemuse maitsele. Kangelase suhted olid
    idealiseeritud, osutusid aga sageli traagiliseks.
    Tekkisid vastukaaluks tegelikkuse madalusele ja
    hallusele, ideaalse armastuse kujutelmad olid
    lugejale meelepärased. Eesmärk aus abielu.
  • Kelmiromaan ehk pikareskne romaan uusaegse
    realistliku romaani esimene aste.
  • Miguel De Cervantes (1547-1616)
  • Peateos Teravmeelne hidalgo don Quijote La
    Manchast.
  • Donkihhote on saanud omakasupüüdmatu ja
    ohvrimeelse, kuid elukange idealisti piltlikuks
    nimetusesks.

35
William Shakespeare (1564-1616)
  • William Shakespeare on renessansi suurvaim,
    tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid
    kirjanikke üldse.
  • Ta sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka
    kingategija pojana 23. aprillil 1564, õppis
    kohalikus grammatikakoolis, kus õpetati ka ladina
    ja kreeka keelt.
  • 1587. aastal asus elama Londonisse, töötas seal
    suflöörina ja lavastaja abilisena teatrites,
    osales ka The Globei rajamises.

36
AllikadAnne NahkurKirjandus antiigist
renessansini(10. klassi kirjanduse õpik)
Write a Comment
User Comments (0)
About PowerShow.com