Rooma kunst

1
Rooma kunst
2
Asutamisest

• Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude
  kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks
  jaotatud.
• Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi
  Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid
  madal Velia seljak.
• Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt
  21. aprillil 753 eKr Rooma linna.
• Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma
  kohal 10.9. sajandil eKr. Linn kujunes välja
  künkaasulate järk-järgulise ühinemise järel umbes
  7. sajandi lõpuks eKr.

3
Ajaloost

• 6. sajandil eKr asustasid Roomat etruskid, 387
  eKr purustasid linna keldid. Pärast seda ehitati
  kõiki Rooma 7 küngast ümbritsev linnamüür,
  niinimetatud Servius Tulliuse müür.
• 2. sajandil eKr sai Roomast impeeriumi pealinn.
  Eriti suurejooneline ehitustegevus toimus 1.
  sajandil eKr Sulla ja Caesari ajal. 64. aastal
  keiser Nero ajal põles Rooma peaaegu täielikult
  maha. Rooma kaotas suure osa oma tähtusest 330,
  kui impeeriumi pealinnaks sai Konstantinoopol, ja
  404, kui Lääne-Rooma keisrite residentsiks sai
  Ravenna.
• 410. aastal rüüstasid Roomat läänegoodid ja 455
  vandaalid. 493. aastast kuulus Rooma
  idagootidele, 552. aastast Bütsantsile. 756.
  aastal sai Roomast Kirikuriigi pealinn.
• Renessansiajal 15.16. sajandil puhkes Rooma taas
  õitsele. Siin tegutsesid ja jätsid oma jälje
  Bramante, Michelangelo, Raffael jt.
• 1527. aastal rüüstas linna Karl V.
• 17891799 oli Rooma vabariik.
• Itaalia Vabariigi pealinn on Rooma aastast 1946.

4
Rooma areng ja mõjutajad

• I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna
  ümbruses riik, mis hakkas oma maa-alasid
  laiendama naabrite arvel.
• See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas
  orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest.
  Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu
  Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui
  Aafrikas.
• Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme
  seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti
  just ehituskunsti abil püüti vallutatud
  rahvastele näidata riigivõimu vankumatut
  tugevust.
• Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste
  rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune
  Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel
  kui mõned vallutatud alad.
• Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka
  kultuurist.
• Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku
  Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes.
  Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased
  Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja
  kangelastele uued nimed.

5
                                                                                                                                                                                                                                         
6
Rooma mõju tänapäeval

• Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks.
  Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini m.a.j.
  tegi lõpu Lääne- Rooma keisririigile (aastat 476,
  mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja
  lõpuks ja keskaja alguseks).
• Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud
  ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks
  aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida
  edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all.
• Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus
  hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on
  inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud,
  eeskuju on neist leidnud klassitsistliku
  (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi
  harrastajad hiljemgi

7
Etruskid
8
Ajaloost

• Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias
  Roomast põhja jäävatel aladel etruskid.
• Selle rahva minevikku peidab salapära, sest
  teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski
  kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud
  vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4.
  sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad.
• Nad jätsid aga puutumata surnute linnad
  kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt
  elavate linnu.

9
Surnute kultus

• Etruskite juures valitses surnutekultus, nad
  uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma
  surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi
  etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget
  rõõmu.
• Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise
  kaunimaid pooli pidusid muusika ja tantsuga,
  jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid
  viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud
  savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite
  eeskujul.
• Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed
  abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine
  juures- antiikaja pidudel söödi sellises
  ebamugavas asendis.

10
Seinamaal hauakambrist
11
Terrakotast sarkofaag
12
Kreeka mõju

• Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende
  linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle
  juurde saadeti õpplima noori etruske.
• Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik
  naeratus etruski kujude näol- see meenutab
  kangesti vanemate kreeka skulptuuride arhailist
  naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud
  terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu
  suur nina, raskete laugudega veidi viltused
  mandlisilmad ja lopsakad huuled.
• Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena.
  Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus
  Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna
  rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust.

13
Kapitooliumi emahunt (loomisaeg võib muutuda)
14
Legend

• Roomlaste esiisaks peetakse legendi järgi Trooja
  sangarit Aeneast, kes olevat saabunud pärast
  Trooja langemist Itaaliasse. Tema poeg rajas Alba
  Longa linna, kus sündisid kaksikud, jumal Marsi
  ja kuningatütre Rea Silvia pojad. Sel ajal oli
  aga võimul Amulius, kes oli troonilt kukutanud
  oma venna Numitori, seadusliku kuninga, ja tapnud
  tema pojad. Amulius hakkas kartma oma võimu
  pärast ja laskis heita vennatütre kaksikud Tiberi
  jõkke. Veevool kandis kaksikud kaldale ja nende
  kisa peale jooksis kohale emahunt.
• Hunt ei teinud lastele viga ja hakkas neid hoopis
  oma piimaga toitma. Pärast märkasid kaksikuid
  karjused ja üks neist võttis lapsed kasvatada. Ta
  pani neile nimeks Romulus ja Remus. Vennad
  kasvasid tugevateks ja julgeteks sõdalasteks. Nad
  tapsid Amuliuse ja seadsid uuesti võimule oma
  vanaisa Numitori. Vennad ei tahtnud jääda Alba
  Longasse ja asutasid uue linna sellesse kohta,
  kust karjused olid neid  leidnud. Linna rajamisel
  Palatinuse künkale tekkis nende vahel tüli, kui
  Remus hüppas pilkeks üle Romuluse vastehitatud
  linnamüüri. Romulus tappis Remuse ja lõpetas
  ehituse üksi. Tema järgi saanudki Rooma oma nime
  (ladina keeles Roma).

15
Templid

• Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone
  ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik
  võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus
  oli väga järsk ning friisi aset täitis rida
  meeletuid saviplaate.
• Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid
  üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele
  alusele.
• Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid
  etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika.
• Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need
  leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele
  õppisid võlve tundma roomlased, kelle
  ehitusalased saavutused tuginesid suures osas
  just võlvimise oskusele.

16
                                                                                  
Etruski tempel
17
Rooma kunst (antiik)

• Arhitektuur

18
Kuplid, kaared

• Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning
  lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka
  hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks.
  Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas.
  Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning
  väga suuri siseruume.
• Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele
  pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus
  üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis
  on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele
  ehitusmeistritele ja arhitektidele.

19
Panteoni läbilõige
20

• Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad
  eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat.
• Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse
  ülesande kanda ülal mingit ehtise osa. Nad
  muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid
  seisid niigi üleval.
• Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu
  pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda
  küljega vastu ehitise seina on pandud.
• Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara,
  vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse
  seda pilastriks.

21
Ehitiste teke

• Iga valitseja pidas silmas oma auasjaks lasta
  ehitada toredaid ja sammaskäikudega väljakuid,
  nn. foorumeid ning avalikke hooneid.
• Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus
  tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma
  asemele jättis endast järele marmorist pealinna.
  Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed
  tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja
  julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati
  võidu- ehk triumfikaari.
• Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele
  hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri
  rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati
  nimetama mausoleumideks.
• Eriti suurejoonelised olid avalikud
  lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal
  miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas
  50000 pealtvaatajat.
• See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater
  samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval
  staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on
  veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas-
  seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega
  185165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse
  Rooma ehitusmälestus.  

22
Forum Romanum. Makett
23
Keiser Hadrianuse mausoleum
Keiser Tituse triumfikaar
Colosseum
24
Termid

• Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn
  termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja
  riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume,
  spordiväljakuid, raamatukogusid jms.
• Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust
  mitmele tuhandele inimesele.
• Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid,
  seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised
  materjalid.

25
Caracalla termide sisevaate rekonstruktsioon
26
Foorumid ja basiilikad

• Foorumite ääres paiknesid suured pikliku
  põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad.
• Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik
  kirikuehituses.

27
Akveduktid

• Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku
  tähtsusega nn inseneriehituses.
• Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja
  sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja
  sillad.
• Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid
  kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi
  kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid
  maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn.
  akveduktid.
• Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude
  ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe
  veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn.
  Pont du Gard (Gard'i jõe sild).

28
Pont du Gard - veejuhe
29
Via Appia - sõjatee Rooma ja Capua vahel
30
Tavaline roomlane

• Roomas oli nii valitsejate paleesid kui
  mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale
  rahvale.
• Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid
  koondusid lahtise laega aatriumi ümber.
• Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein.
  Maja taga asus sammasõu taimede ning
  purskkaevuga.
• Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid
  esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi
  kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel
  aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega.

31
(No Transcript)
32
Aatrium "Traagilise Poeedi" majas Pompejis
33
Palee varemed Palatinuse künkal Roomas
34
Skulptuur
35
Kreeka mõju

• Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga
  tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele,
  eriti kreeklaste osaks.
• Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka,
  vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete
  laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure.
• Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema
  kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi
  paljusid tänaseks hävinud töid.
• Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist
  ala rooma skulptuuris portreed ja ajaloolised
  reljeefid.

36
Vana patriitsi portree
Cicero büst e. rinnakuju
Julius Caesar
37

• Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude
  pühapaikades säilitati esivanemate kujusid.
• Need pidid aga olema hästi täpsed ja loomutruud,
  et järglased teaksid, kuidas nende esivanemad
  välja nägid.
• Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või
  idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri
  Augustuse kuju puhul.

38
Monumendid

• Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk
  monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse
  ratsakuju.
• Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja
  võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast,
  mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad
  spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest
  daaklaste vastu.
• Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari.

39
Trajanuse sammas
Marcus Aureliuse ratsamonument
40
Reljeefid Trajanuse sambal
41

• Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis
  uuristati eri värvi kihtidega kivist.
• Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist
  olid käibel rooma mündid.

Kamee
Keiser Nero vaskmünt
42
Maalikunst
43
Pompeij

• Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud
  maalikunstist teame me märksa rohkem vanade
  roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha
  alla suvituslinn Pompeij.
• Alates 18. sajandi keskpaigast on seal
  korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud
  majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid
  võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks.
• Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi
  säilitanud.

44

• Väga populaarne oli elumajade kõige
  esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute
  ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi-
  või klaasikildudest koostatud piltidega.
• Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide
  põrandaid.

Kolm graatsiat
45
Aleksander Suur lahingus. Mosaiik
46
Akrobaadid. Mosaiik
Maalingud nn. Müsteeriumide Villas Pompejis
47

• Tehtud pika aja jooksul, erinevad need
  seinamaalid omavahel.
• Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi
  perspektiivis.
• Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis.
• Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid
  taotlevad pildid.
• Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid
  või maastikud, seal on fantastilisi
  ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.

Virsikud ja klaas
48
Rooma uuemal ajal
49
Veneetsia
50
Saared ja kanalid

• Venezia ehk Veneetsia on sadamalinn Itaalia
  põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto
  maakonna Venezia provintsi halduskeskus.
• Venezia on maailma omapärasemaid linnu ta
  paiknedes põhiliselt Venezia laguuni saartel.
• Algselt oli saari 118, nüüdseks on tänu kanalite
  täitmise ja saarte ühendamisele nende arv
  vähenenud 18ni.

51
Ajaloost

• Veneziat mainiti esimest korda 5. sajandil eKr.
  Sel ajal elas praeguse Veneto, Friuli ja Trentino
  ümbruses venetite hõim, kes legendi järgi olevat
  tulnud siia VäikeAasiast pärast Trooja
  vallutamist.
• 181 rajasid roomlased Aquileia linna ja piirkond
  liideti Rooma riigiga. 5. sajandil, mil barbarid
  hakkasid Rooma riigi piire proovile panema,
  vallutasid siinsed alad üksteise järel hunnid
  (452. aastal), idagoodid ja langobardid. Just
  neil rahututel aegadel sai alguse Venezia laguuni
  saarte asustus alguses ajutiste redupaikade
  näol, siis juba püsiva asukohana.
• 10. sajandil sai Venezia Bütsantsi riigi
  iseseisvaks provintsiks. Ta omandas eesõiguse
  kaubanduseks idamaadega ning kogus seeläbi
  jõukust ja võimu. Keskajal laiendas ta oma
  mõjuvõimu Vahemere piirkonnas. Linna tohutu
  rikkus kajastub ka tema arhitektuuris.

52
.

• Hiljem, kui põhilised kaubateed läksid Vahemerelt
  Atlandi ookeanile, hakkasid Venezia tähtsus ja
  jõud vähenema ning 1797 langes linn Napoleoni
  kätte. Hiljem kuulus linn mitut puhku Austriale.
• Aastal 1866 ühines Venezia Itaalia kuningriigiga.
• Üleujutused teevad linnale üha kasvavat kahju,
  sest saarestik vajub aeglaselt Aadria merre.
• Minevikus oli Venezias kombeks, et kurjategijad
  kandsid maske, et neid pärast ära ei tuntaks.
  Sellepärast keelati linnas ametlikult maskide
  kandmine, välja arvatud mõned päevad aastas.
• Hiljem kujunesid nendel päevadel maskiballid
  Venezias suureks turistide atraktsiooniks.

53
Suur kanal
54
Tüüpiline kanal
55
Gondlid
56

57
Doodžide palee

• Doodžide palee (Palazzo Ducale) on gooti stiilis
  hertsogiloss Venezias ajalooline doodžide
  residents, kust valitseti Venezia Vabariigi üle
  palees käisid koos vabariigi nõukogud ja siin
  peeti ka kohtuistungeid.
• oodžide palee asub Püha Markuse väljaku (Piazza
  di San Marco) ääres.

58
(No Transcript)
59
(No Transcript)
60
(No Transcript)
61
(No Transcript)
62
Vatikan
63

• Vatikan on Roomas asuv linnriik. Ta on väikseima
  pindala ja elanike arvuga riik maailmas.
• Vatikan on Euroopa ainuke teokraatia. Moodustati
  tänasel kujul Rooma paavsti ja Itaalia valitsuse
  vaheliste Lateraani kokkulepetega 1929. aastal.
  Vatikan on katoliikliku kiriku keskus.
  Kirikuriigi pea on paavst.

64
(No Transcript)
65
Püha Peetruse kuppel
66
(No Transcript)
67
Vatikani hoov
68
(No Transcript)
69
Michelangelo, Sixtuse kabel