Peamised h

1
Peamised hügieeninõuded

• 
  Merle Kivimets
• 
  V klass

2
Hügieen...

• tuleb kreekakeelsest sõnast hygieia- nii
  nimetasid vanad kreeklased oma tervisejumalannat
• Tänapäeval on hügieen terviseteadus, mis õpetab
  tervislikke eluviise.

3
(No Transcript)
4
Keha puhtus

• Nahk
• ... on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ
  ning nahal peegeldub inimese üldine tervislik
  seisund
• ... uueneb pidevalt, iga päev eraldub umbes 10-12
  grammi nahakettusid
• ... on kolmekihiline- kõige peal marrasnahk,
  selle all pärisnahk ja nahaaluskude.

5
(No Transcript)
6
Naha põhiülesanded

• takistab bakterite ja mürgiste
• ainete sattumist kehasse
• kaitseb keskkonna kahjulike
• mõjude eest
• reguleerib kehatemperatuuri
• kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid
  igapäevad löökide ja müksude eest
• võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri,
  rõhku, valu, jms

7
Naha hooldus

• Keha tuleb pesta sooja vee ja seebiga (või
  õrnatoimelise dushigeeliga) iga päev, seejuures
  kiiremini määrduvaid kehaosi mitu korda päevas
• Pesema peab peale sportimist ning õhtul enne
  magamaminekut, et eemaldada nahalt higi, rasu ja
  väliskeskkonnast nahale kleepunud tolm ja muu
  mustus
• Käsi tuleb pesta kindlasti enne sööki, peale wc
  kasutamist, õuest tulles ning peale
  lemmikloomadega tegelemist
• Vajadusel kasutada niisutavaid kehakreeme
• Higilõhna ärahoidmiseks võib kasutada deodoranti
  (puhtal nahal).
• Toitu tervislikult!!!

8
Hooldamata nahk

• Määrdunud nahal
• on raske võidelda nahapinnal olevate bakterite ja
  viirustega
• hakkavad pisikud paljunema ning nende elutegevuse
  tulemusel on pesemata nahk ebameeldiva lõhnaga
• on nahapooride ummistuse oht, mille tagajärjeks
  on vistrikud ja vinnid
• arenevad kergesti seenhaigused

9
Juuste ja küünte hooldamine

• Juuksed
• Pese juukseid vastavalt vajadusele- mustus mõjub
  juustele ja peanahale palju kahjulikumalt kui
  sagedane pesemine
• Pese pigem jaheda kui liiga kuuma veega- kuum
  vesi kuivatab peanahka ning juukseid ja muudab
  viimased kuivaks ja haraliseks
• Ära liialda shampooniga ning vajadusel kasuta
  palsamit
• Pärast pesemist kuivata juuksed rätikuga (ära
  vääna) ja lase toatemperatuuril kuivada
• Harjamine on hea peanaha verevarustuse
  parandamiseks, mis omakorda soodustab juuste
  kasvu
• NB! Igalühel peab olema oma kamm. Teiste kammi
  kasutamine võib põhjustada nahahaiguste levikut
  peas.

10
(No Transcript)
11

• Küüned
• Küünte ülesanne on kaitsata sõrme- ja varbaotsi
• Terved küüned on tugevad, ühtlaselt õhukesed,
  veidi kumerad, roosakad ja kergelt läikivad
• Küüsi tuleb regulaarselt (vähemalt kord nädalas)
  lõigata ja viilida. Parim aeg seda teha on peale
  sooja vee ja seebiga pesemist kui käed on puhtad
  ja küüned pehmed.
• Küünte viilimisel kasuta liivaviile,
  viilimisliigutused tee suunaga küüne servast
  keskosa poole
• Varbaküünte lõikamisel ei tohi küüneservasid
  ümmarguseks lõigata kuna see soodustab nende
  allapoole pöördumist ja varbasse sissekasvamist
• Küünt kaitseb küünenahk, mis ei tohi küünega
  kokku kasvada. Selle vältimisel lükatakse
  küünenahk tagasi spetsiaalse pulgakesega,
  kasutada ei tohi metallesemeid
• NB! Kasuta küünte eest hoolitsemisel vaid
  isiklikke hügieenitarbeid- nii väldid näiteks
  küüneseenhaigusi, mille ravi on väga pikk ja
  kulukas.

12
(No Transcript)
13
Hammaste hooldamine

•   Hammaste tüübid
  

14
Hamba ehitus
15

• Hambas auk !
• Hammaste lagunemist põhjustavad hambakatus
  olevad bakterid. Bakterid ei ründa hambaemaili
  otse, vaid toidus oleva suhkrust tekkinud happe
  kaudu. Hape lahustabki hamba emaili. Selle
  tagajärjel tekivad hamba pinnale laigud.

Hambakatus olevad bakterid ründavad emai-li
toidus oleva suhkrust tekkiva happe kaudu. Hape
hakkab hamba emaili tasapisi kahjustama.
Kahjustus süveneb. Bakterid jõuavad hambaõõnde,
kus on ka närvid ja veresooned. Hammas hakkab
valutama
Hambaõõs ehk pulp hakkab hävima ja bakterid
levivad edasi juuretippu, kus tekitavad põletiku.
Hammas valutab.
Hambaauk ehk kaviteet muutub sügavamaks ja hakkab
laienema hambaluus ehk dentiidis.
16
Hammaste hooldamine

• Pese hambaid 2 korda päevas- hommikul ja õhtul
• Korralikuks pesuks kulub vähemalt 3 minutit
• Kasuta flouriidi sisaldavat hambapastat, sest see
  kaitseb hammast magusa söömisel tekkinud happe
  eest ja tugevdab hamba emaili
• Kasuta spetsiaalselt lastele mõeldud hambaharju
• Pesemist alusta hammaste välispinnast ringjate
  liigutustega, siis liigu sisepindadele ja lõpeta
  lõikumispinnal
• Hambavahede puhastamiseks kasuta kord päevas
  hambaniiti või spetsiaalset hambavaheharja
• Vaheta hambaharja vähemalt iga 2-3 kuu järelt.
• Peale sööki võib närida suhkruvaba ja ksülitooli
  (kase puidust saadav magusaine) sisaldavat
  närimiskummit, mis kaitseb hambaid kahjuliku
  happe eest.
• !!! Külasta regulaarselt hambaarsti !!!

17
Rõivastus ja jalatsid

• Rõivastus...
• on kõik, mida inimene kasutab oma keha katmiseks
  (pesu, püksid, pluus, kampsun, jope, sall, jne)
• kaitseb keha ilmastiku, tolmu, pisikute,
  viiruste, põletuste, vigastuste, putukapistete ja
  loomahammustuste eest
• varjab kehaosi, mida loomuliku häbitunde tõttu ei
  soovita näidata,
• peab
• gtsobima inimese figuuri ja kasvuga,
• gtvastama tema eale ja soole,
• gtvõimaldama vabalt liigutada ja hingata,
• gtpiisavalt sooja pidama, õhku ja
  higiauru läbi laskma

18
...

• Rõivastuse võib liigitada
• ihupesu-
• gtkaitseb nahka,
• gtaitab vabaneda higist, rasust ja
  nahakettudest,
• gthoiab ära pealmiste rõivaste
  määrdumise.
• ! Ihupesu võiks olla puuvillasest materjalist,
  mis laseb hästi õhku läbi.
• ! Ihupesu tuleb sageli vahetada.
• ! Magama minnes pannakse selga ööpesu.

19

• pealisrõivad (seelikud, kampsunid, püksid, pusad,
  jne)- nende valik sõltub aastaajast ja
  ilmastikust ning tervislikkus riidest ja lõikest
• Pealisrõivaste määrdumine oleneb paljuski nende
  kasutamise tingimustest spordiriideid tuleb
  sagedamini vahetada ja pesta.
• Ülerõivad (mantlid, joped, kasukad, mütsid,
  sallid, kindad jne) on vajalikud külma, tuule ja
  vihma eest kaitsmiseks
• Talvel palja peaga käimine võib põhjustada
  peavalusid ning viia raske haiguse-meningiidini

20
Jalatsid...

• kaitsevad jalgu ilmastiku mõjude, määrdumise,
  vigastuste jms. eest
• Enne jalatsi ostmist tuleb selgeks teha nende
  otstarve ja kasutamise tingimused
• Tähtis on valida õige suurusega (pikkus, laius)
  ning sobivast materjalist jalats
• Jalatsi ostmisel on õige proovida neid püsti
  seistes (keharaskuse mõju) ning proovima peab
  mõlemat jalatsit
• Jalats ei tohi pigistada ega olla ka liiga suur
• !!! Ebatervislik on kanda eelnevalt kellegi
  teise poolt kantud jalatseid- neid on vorminud
  võõras jalg ning need võivad moonutada või ära
  rikkuda täiesti terve jala samuti on oht saada
  võõrast jalanõust seenhaigust
• !!! Kooliõpilase sisejalatsiks sobib kõige
  paremini sandaal või lahtine king.
  Spordijalatsites saavad jalad vähe õhku-
  tulemuseks jalgade haudumine ning halb lõhn.

21
(No Transcript)
22
Kasutatud allikad

• H. Jänes- Tervise võti. Terviseõpetuse õpik, V
  klass, Koolibri 2002
• E. Bolz. Teie naha hooldus, Ersen 1996
• M. Stoppard- Tüdrukute teejuht, Koolibri 2000
• http//www.hambaarst.ee/artikkel.php?id71PHPSESS
  IDa70cac79983b62a5236bfb05d2c8d07a
• http//www.hot.ee/tiiasalm/index.html
• http//www.tka.riik.ee/index.php?id1772
• http//www.weleda.ee/UserFiles/File/Juuksed.pdf
• http//www.ut.ee/tervis/hambad/p4_1.htm
• http//woman.delfi.ee/ilu/kyyned/article.php?id14
  09789
• http//www.sloleht.ee/index.aspx?id221549
• http//woman.delfi.ee/ilu/kyyned/article.php?id13
  92372