Umberto%20Eco%201932%20Itaalia%20semiootik,%20filosoof,%20kirjanik,%20kriitik.%20Keskaegse%20esteetika%20spetsialist

1
Umberto Eco 1932 Itaalia semiootik, filosoof,
kirjanik, kriitik. Keskaegse esteetika spetsialist

• .
• Esteetilise probleem Thomas Aquinasel 1956
  doktoriväitekiri, vaatles keskaja esteetikat kui
  kosmilise korra filosoofiat ja nägi seal
  lääne-Euroopa ratsionalismi algeid
• Avatud teos 1962 (The Open Work 1989)
• Puuduv struktuur (1968)
• Traktaat üldsemiootikast 1975 (A Theory of
  Semiotics 1977)
• Semiootika ja keelefilosoofia 1984
• Reisid hüperreaalsusesse 1987 nimiessee ilmus
  enne1976 Baudrillardi Simulaakrumid ja
  simulatsioon (1981)
• Interpretatsiooni piirid 1990 (Interpretation and
  Overinterpretation 1992)
• Täiusliku keele otsing 1995
• Kant ja nokkloom 1997

2
Semiootika ja keelefilosoofia

• Spetsiaalne semiootika see on üksiku
  märgisüsteemi grammatika, mis kirjeldab antud
  kommunikatiivse fenomeni valda kui midagi, mida
  valitseb tähenduste süsteem. Iga süsteemi võib
  vaadelda semantilisest, süntaktilisest ja
  pragmaatilisest vaatepunktist.
• Üldsemiootika (võrdub keeleF.)uurib inimese
  märgistava tegevuse terviklikkust, tema
  ülesandeks on üldise kontseptuaalse karkassi
  arendamine. Põhitähelepanu on märgil ja
  semioosil.

3
Interpretatsioon autor tekst lugeja
(adressaat)

• Tekst on autorist suhteliselt sõltumatu. Teksti
  olemasolu ei eelda teda. Kuid samal moel võib ta
  olla ka sõltumatu lugejast.
• Interpretatsiooni probleem. Las kõik
  interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on
  võrdsemad.
• Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco
  üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt kaose ja
  kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises,
  tunnetuseni.

4
Üle- ja alakodeerimine interpretatsiooniprotsessis

• Saatja (kirjanik, kunstnik, ajakirjanik,
  helilooja, režissöör etc.) kodeerib mingi teksti
  ning vastuvõtja püüab seda dekodeerida. Kuid
  alati tekib nihe, üks-ühele vastavust tegelikus
  kommunikatsiooniprotsessis ei ole. Keeruliste
  tekstide puhul ei toimu mitte dekodeerimine (see
  on võimatu), vaid need tekstid ekstrakodeeritakse,
  st lugeja/vaataja/kuulaja kasutab oma
  harjumuspärast koodi.
• Eco eristab üle- ja alakodeerimist.
  Ülekodeerimise puhul otsitakse sügavust, mida
  tekstis tegelikult ei ole. Alakodeering aga
  primitiviseerib, keerulises tekstis nähakse
  eelkõige lugu.

5
Ekslik dekodeerimine
massikommunikatsiooniseelnevad presupositsioonid
(eelootused) eksitavad
presupositsioonid
6
Interpretatiivne tsükkel tähendab

• entsüklopeedia (informatsiooni potentsiaalne
  reservuaar ja reguleeriv semiootiline hüpotees,
  see on semantiline mõiste) kasvu.
• Sõnastik pragmaatiline mehhanism. Entroopiat
  õnnestub Eco arvates vältida põhjusel, et keel on
  organisatsioon, milles puudub korra võimalus,
  kuid mis võimaldab
• koodide vahetust (seda enam, et koodid sünnivad
  kokkuleppel antud sootsiumis)
• uute hüpoteeside ülesseadmist
• nende lülitamist kultuuri reeglite hulka

7

• Suhe tähistaja ja tähistatava vahel on Eco jaoks
  referendist sõltumatu. Eco semiootika huvitub
  vaid kultuuri kinnisest ruumist, kus valitseb
  Sümboolne (Eco järgi on märgid ainukesed
  orientiirid selles maailmas), mis sünnitab
  tähendusi ja opereerib nendega ilma, et pöörduks
  vahetult füüsilise reaalsuse poole.
• Intertekstuaalne dialoog fenomen, kus antud
  tekstis kajavad teised tekstid. Seotud
  intertekstuaalse entsüklopeediaga
• Freimid kultuurilised klisheed (lugeja
  teadvuses eksisteeriv ühe või teise asja
  vastuvõtu ja kirjelduse stereotüüp. Igasugune
  kultuuriline nähtus omab oma stsenaariumi
  (peoõhtu, supermarket, Oidipuse kompleks
  intertekstuaalne freim)

8
Avatud tekst suletud tekst

• avatud tekst mudel, mis fikseerib meie
  maailmas olemise kahemõttelisuse. Avatud teos
  välistab ühelise dekodeerimise võimaluse, avab
  teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab
  autori ja lugeja vahekorda.
• Suletud tekst -- kitsas interpereteerimise
  võimalus, nt maakaart või kasutusjuhend. Roosi
  nimi on avatum kui Christie kriminaalromaanid

9
60ndate lõpus lõputu interpretatsiooni idee
transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri
eksisteerimise aluse ideeks

• Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne
  metodoloogiline väide, et meie teadmine
  ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes,
  ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte
  ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et
  struktuurid on olemuselt hüpoteetilised (tõeline
  struktuur puudub pidevalt).

10
Semioosi (so inimkultuuri) universumit mõistab
labürindina

• struktureeritud vastavalt interpretantide võrgule
• faktiliselt lõpmatu, kuna võimaldab erinevates
  kultuurides realiseeruvate interpretatsioonide
  paljusust
• registreerib mitte ainult tõed, vaid ka kõik
  selle, mis võib pretendeerida tõese staatusele
• antud semiootiline entsüklopeedia ei ole kunagi
  lõpetatud
• selline entsüklopeedia mõiste eeldab, et
  struktureeritud teadmine ei saa olla globaalne ja
  kõikehõlmav süsteem

11
Visuaalsemiootika (Puuduv struktuur ja Kant ja
nokkloom).

• Ikooniline märk mitte ainult ei oma mingeid
  ühiseid omadusi oma objektiga, vaid on
  konventsionaalne ja motiveerimatu. Jutt ei ole
  mitte objekti omaduste taasesitusest, vaid
  vastuvõtu spetsiifikast, st mõttelisest
  representatsioonist. Me tunneme kujutise ära,
  kasutades äratundmise koodi. Ikoonilisi koode on
  palju, erinevalt sõnalistest koodidest on nad
  nõrgad ja ebastabiilsed. Vastavad väljendile
  (hobuse kujutis). Tähtis on kogemus. Kõige
  hüperrealistlikum portree ei ole oma referendiga
  sarnane ei faktuuri, liikuvuse, mahu jne järgi.
• Kui ikoonilisel märgil ka on referent, siis see
  referent ei ole objekt, mis on võetud
  reaalsusest, vaid alati kultuuri sünnitis (grupp
  µ).

12
visuaalsete kujutiste kodeerimise
mitmetasandiline struktuur

• vastuvõtu uurib vastuvõtu psühholoogia
• äratundmise vaimse tegevuse, meeldejätmise ja
  õpetamise psühholoogia, sotsiaalne antropoloogia
• edasiandmise määravad ära esialgsed vastuvõtu
  tingimused, mis on vajalikud kujundite
  formeerimiseks. Näit. Ridade tihedus teleri
  ekraanil. Füüsiline infoteooria
• tonaalsed jõud, pinge ? ekspressiivne,
  grandioosne

13
ikoonilised

• figuurid vastuvõtutingimused (näit. suhted
  figuur-foon, valguskontrastid, geom. suhted), mis
  on muudetud graafilisteks märkideks vastavalt
  antud koodi nõuetele. Nende hulk ei ole lõplik ja
  nad ei ole alati diskreetsed. Lääne
  kultuuriruumis geom. figuurid.
• märgid tähistavad konventsionaalsete
  graafiliste vahendite abil äratundmise seeme
  (nina, silm, taevas, pilv), või siis
  abstraktseid mudeleid, sümboleid, eseme
  mõistelisi skeeme (päike kui kiirtega ring).
  Tihti on neid seemi siseselt raske välja tuua,
  sest nad esinevad graafilises kontiiniumis
  mittediskreetsetena, neil ei ole püsivaid
  tunnuseid. On äratuntavad seemi poolt moodustatud
  konteksti siseselt.
• seemid see, mida me tavaliselt peame silmas,
  kui räägime kujund või ikooniline märk
  (inimene, hobune jne). Tavaliselt nendega
  piirnebki jutt ikoonilisest koodist. Loovad
  kontekste, tänu millele me tunneme ära
  ikoonilised märgid.

14

• Ikonograafilised kasutavad tähistajatena
  ikooniliste koodide tähistatavaid, ehitavad üles
  keerulisemaid, kultuuriliselt vahendatud seeme
  (mitte inimene, või hobune, vaid munk,
  Pegasus). Kujutis on ära tuntav teatud
  stabiilsete tunnuste järgi, luuakse keerulisi
  süntagmaatilisi konfiguratsioone, mis on kergesti
  ära tuntavad ja klassifitseeritavad (nt
  Viimsepäevakohus)
• maitse ja sensoorsed loovad äärmiselt liikuvate
  konnotatsioonide repertuaari, mis on seotud kõigi
  loetletud koodide mõjuga. Üks ja sama naisetüüp
  võib mingil ajal olla iluideaaliks, teisel aga
  näida naeruväärne. Kaasnevad ka teatud meelelised
  reaktsioonid, nt seksuaalsed. Ei ole looduslikult
  või kultuuriliselt tingitud sõltuvad
  kokkuleppest, maitsest.

15
Retoorilised

• tekivad ebatavaliste kujundlike lahenduste põhjal
  ja saavad normatiivseteks. Nagu kõik retoorilised
  koodid, jagunevad retoorilisteks figuurideks,
  eeldusteks ja argumentideks
• figuurid hüperbool (tolmuimeja tõmbab tornaado
  sisse, triikraud tänaval), ikonogramm kitsh, iga
  reklaamis kasutatav visuaalne kujund
• eeldused (armastav ema kes toidab mingi tootega,
  kasutab mingeid mähkmeid), seotud teatud
  ikonogrammiga
• argumendid miks sa ei võiks olla sama armastav ja
  hoolitsev

16

• stilistilised eeldavad teatud originaalseid
  lahendusi, mis on kas retoorika poolt
  sanktsioneeritud või siis kasutatakse vaid korra.
  Teatud esteetilise ideaali näide, mingi autori
  kopeerimine jne. Kutsub esile teatud
  assotsiatsioonid.
• alateadvuse, kasutatakse tavaliselt retoorilistel
  eesmärkidel. Peavad esile kutsuma teatud
  ettekujutusi, reaktsioone, millegagi samastuma,
  kutsuma esile teatud psühholoogilise seisundi.
  Loovad teatud konfiguratsioone, nii ikoonilisi,
  ikonograafilisi, retoorilisi kui stilistilisi

17
Internetist Gutenbergini. 1996.

• Internet ei ähvarda raamatutsivilisatsiooni.
  Tänapäeval vajame me uut kriitilise kompetentsi
  vormi, veel tundmatut informatsiooni valiku ja
  omandamise kunsti. Filtreerimise kogemust. Muidu
  on lähemas tulevikus informatsiooni üleküllus ja
  tsensuur identsed me ei suuda leida vajalikku
  infot.

18
Innovatsioon ja kordus. Moderni ja postmoderni
esteetikate vahel 1994

• Siin on lühidalt kokku võetud kogu Eco viimase 30
  aasta repertuaar
• avatud teksti poeetika
• lugeja roll, erinevad lugejaauditooriumite tüübid
• võimalike maailmade teooria seoses lugeja
  ootuste analüüsiga
• erinevus avangardistliku ja postmodernistliku
  esteetikate vahel
• massmeedia ja massikultuuri probleemid
• tekstilise kompetentsi mõiste, mille aluseks on
  lugeja entsüklopeedia
• seerialise kunsti analüüs jne

19
Innovatsioon ja kordus põhitelg arutlustes
massikommunikatsiooni epohhi kunsti žanridest,
liikidest ja võimalustest.

• Massmeedia produktsioon assotsieerus tööstusega,
  ei ole kunst.
• Modernistliku esteetika jaoks iseloomustab
  massmeedia produkte
• kordus
• kopeerimine
• kindlale skeemile allutatus
• liiasus (vastukaaluks informatsioonile)

20
Korduse tüübid

• retake, või kordusvõte (20 aastat hiljem),
  Tähesõjad
• remake (ümbertegemine). Kõik Shakespeare teosed.
• seeria laieneb teatud situatsioonile ja
  piiratud arvule tegelastele, kellede ümber
  keerlevad teisejärgulised varieeruvad tegelased.
  
• alaliik silmus , kus toimub mitte tegelase
  lineaarne areng, vaid vaataja tuuakse
  perioodiliselt tagasi tegelase erinevate
  eluperioodide juurde, et alustada sealt uut
  jutustust
• spiraal kui tegelaskuju iga uue jutuga,
  koomiksiga, süveneb
• tuntud tegelase ilmumine, näiteks John Wayne,
  tekitab mulje samast filmist
• saaga erineb seeriast sellepoolest, et on
  genealoogiline, perekonnalugu. Dallas

21
Tänapäeval uus PM teooria, mis vaatab ümber
korduse ja innovatsiooni mõiste

• (Itaalias oli diskussioon uus seerialisuse
  esteetika).
• Eco vaatleb juhtumit, kui
• meile esitatakse midagi originaalset ja teistest
  erinevat (vastavalt modernismi esteetikale)
• meile on teada, et see asi kordab teist, meile
  teadaolevat
• vaatamata sellele (just selle tõttu) see meeldib
  meile ja me ostame ta.

22

• Teos, mis räägib iseendast.
• Seerialisus ja kordus ei vastandu enam
  Innovatsioonile. Neobarokne seeria (neobarokne
  esteetika muutis kommertsliku sunduse formaalseks
  printsiibiks)viib esimesele naudingu astmele
  (mida ei saa kõrvale heita) see on puhas ja
  lihtne müüt. Müüdil ei ole mingit seost kunstiga.
  See on lugu, mis on alati sama.

23
Feministlik interpretatsioon

• Eco teostes puuduvad naised äkki on seksist?
• Essee Paradiisi keelest. Teresa de Lauretise
  interpretatsioon. Adam avastab (Jakobsoni järgi)
  keele poeetilise funktsiooni ja hakkab tundma
  derridiaanlikku ja heideggeriaanlikku kirge
  valede etümoloogiate vastu. Olles lähemal
  Jumalale, kui Eva, tunneb ta, et erinevus
  eksisteerib. Eval on omad põhjused tegeleda
  lingvistika ja poeetikaga tutvus maoga avas tema
  ees eellingvistiliste faktorite olemasolu
  semiootilises sfääris ja nüüd on ta sügavalt
  huvitunud semanalüüsist. Adam ja Eva lahkusid
  paradiisist pärast seda, kui nad hakkasid mängima
  keelega ja avastasid, et ühest vastet tähistaja
  ja tähistatava vahel (mis oli ette nähtud Eedemi
  koodiga) ei ole olemas, nagu ei ole ka pariteeti
  sugude vahel (mida keel väljendabki).

24
Umberto Eco. Märkide produtseerimine

• Klassifikatsioon põhineb 4 parameetril
• Füüsiline töö, mis on vajalik väljendite
  produtseerimiseks, seotud äratundmisega läbi
  ostensiooni (viitamise)
• Suhe väljendi abstraktse tüübi ja konkreetse
  esituse (replica) vahel
• Kontiiniumi või materiaalse substantsi tüüp
• Artikulatsiooni moodus

25
Äratundmine, tuvastamine (recognition)

• Leiab aset, kui objekt või sündmus, kas
  looduslikult või inimese tegevusega loodud, satub
  interpreteerija vaatevälja. Tüübid
• Jälg, jäljend (imprint), nt looma jalajälg
• Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed
• Juhtlõngad (clues), nt äratuntavad objektid
  mõrvapaigal (CSI)

26
Viitamine (ostension)

• Leiab aset, kui mingi objekt eristatakse ja teda
  esitatakse kui näidist.
• Näide (example) üks konkreetne sigarett
  sigarettide tähenduses
• Näidis (sample) objekti või žesti osa terviku
  asemel (tühi sigaretipakk tähenduses täis
  sigaretipakk
• Fiktiivsed näidised (kui keegi imiteerib
  vehklemist ilma mõõgata, tähenduses ma vehklen
  või üldisemalt duell)

27
Replikad (replicas) abstraktse tüübi
üksikmärgid

• Sõnad kuuluvad replikate väga piiratud kategooria
  alla (kombineeritud ühikute, mis rahuldavad
  kahekordse artikulatsiooni nõuet).
• Ka pseudo-kombineeritud ühikutel on replikad
  (nagu Mondriani maal või noodid partituuris need
  on ühikud, mis on kombineeritud kindlate reeglite
  järgi, kuid me pole kindlad, kas nende sisud on
  seostatavad täpsete tähendustega)

28
Leiutis, väljamõeldis (invention)

• Seos tüübi ja tokeni (üksikmärk ) vahel on lihtne
  suhe. Loomulikus keeles tavaline (tähistaja ja
  tähistatava seos). Kuid mitte ainult arbitraarsed
  märgid, vaid ka näiteks sümptomid.
• Väljamõeldise näited
• Ühildumised (congruences)
• Projektsioonid (projections)
• Graafid (graphics)

29
Päikesekella näide

• Väljamõtleja projekteeris (geomeetrilises mõttes)
  konkreetse kogemuse andmed väljenduslikku
  diagrammi. Projektsioon kui kultuuriliste
  operatsioonide kogum, määrab ära just sellise
  väljenduse võimalikkuse.
• leiutis piirides sobivate punktide maksimum
  (näiteks surimask) ühilduvuses läbi
  produktsiooni tüüpide kuni sobivate punktide
  miinimum graafidena

30
Lihtsustamise mõttes kasutame ainult esimest
kahte parameetrit.

• NB! märkide produktsiooni viiside
  klassifikatsioon ei ole märgitüüpide
  klassifikatsioon. Noolt me võime pidada märgiks,
  kuid see on erinevate märgiproduktsiooni viiside
  tulemus. Niikaua kui ta eksisteerib kui mudel
  liiklussignaalide laos, on ta kombineeritud
  ühik, mida haldab lihtne suhe (ratio facilis)
  kui ta reprodutseeritakse erinevatel viisidel
  (suurus, värvus, vorm) on ta stilisatsioon tema
  tõhusus sõltub tema vektoriaalsusest, mida haldab
  (keeruline suhe) ratio difficilis

31
Antud tüpoloogia kasutamine arhitektuuris

• Arhitektuurilistel objektidel on tähendus tänu
  nende funktsioonile ja konnotatiivsele
  väärtusele. Nad on tekstid, mis moodustuvad
  märkidest.
• Trepp nt on stilisatsioon, arhitektuurilise
  tüpoloogia ühik, samuti kombinatsioon
  replikalistest ühikutest ja vektorisatsioonist,
  mõned tema elementidest on pseudo-kombinatoorsed
  ühikud.
• Tugitool on stilisatsioon, loodud
  pseudokombinatoorsete ühikute kokkupanekul.
  Niikaua kui see reprodutseeris istuvat keha, oli
  see leiutusliku projektsiooni juht mis, läbi
  edasiste väärtarvituste (catachresis) sai
  abstraktse ja väga üldise sisumudeli jäljendiks
  (imprint).

32
Keeles Ah ah! Quand vous dites, Je vais au
cabaréi, ça va sans dire que vous êtes américain!

• Ah ah see on sümptom, väljendab adressanti.
  Samuti on see faatiline, sel juhul fiktiivne
  näide ja stilisatsioon. Kui paralingvistiline, on
  ta pseudokombina-toorne ühik. Lihtne suhe
• Siis... kui väljend loogilises plaanis.
  Vektorisatsioon ka süvatasandil. Keeruline suhe
• Je vais au cabaréi ostensioon, kuna tsitaat.
  Etnilise kuuluvuse sümptom. Võib olla nii jäljend
  (otsene jäljendus), kui ka projektsioon (sel
  juhul keeruline suhe)
• ça va sans dire verbaalne stilisatsioon,
  retooriline võte

33
Artikulatsiooni moodus

• Jätta nimetus keel nendele sõnalistele
  koodidele, kus kahekordne jaotus on vaieldamatu
  fakt. Esimese järgu jaotused, milledel on
  tähendus (moneemid, keelemärgid), mis moodustavad
  süntagmasid. Need esimese järgu elemendid
  jaotuvad seejärel neid moodustavateks teise järgu
  elementideks (foneemid). Keeles on lõputu hulk
  moneeme, kuid foneemide hulk on piiratud.
• Sama võib jälgida ka maalikunstis, kus on
  äratuntavad kujundid (ikoonilised märgid) ja
  teisel tasandil võib eristada foneemide
  ekvivalente vormid ja värvid, mis on vaid
  eristavad tunnused ja ei kanna tähendust.

34
Artikulatsiooni moodus Lugeda ülejäänud
märgisüsteemid koodideks ja püüda selgusele
jõuda, kas on olemas rohkem kui kahekordse
artikulatsiooniga koode

• 1. koodid, kus ei ole artikulatsiooni, st koodid,
  kus seemid (Prieto järgi) ei jagune
• ühe seemiga koodid (pimeda valge kepp,
  mitteolemasolu ei tähenda tingimata, et on
  nägija).
• nulltähistajaga (admiralivimpel laeval, auto
  suunatuled kui ei põle, tähendab, sõidab otse)
• valgusfoor (iga seem tähendab kindlat tegevust,
  ei saa kokku panna ja moodustada kompleksset
  märki, ei saa ka väiksemateks osadeks jaotada)
• autobusside marshruudid, mis on tähistatud ühe
  tähe või numbriga

35
2. Ainult teise järgu artikulatsiooniga koodid

• Seemid jagunevad mitte märkideks, vaid
  figuurideks, milledel ei ole oma tähistatavat
• autobusside marshruudid, mis on tähistatud kahe
  numbriga
• lippudega signaliseerimine (semafor). Erinevad
  figuurid moodustavad tähed, kuid see täht ei ole
  märk, sest tal ei ole tähendust (selle saab ta
  alles kui verbaalse keele ühik)

36
3. Ainult esmase artikulatsiooniga seemid on
jaotatavad märkideks, kuid mitte figuurideks

• Tubade numeratsioon ühiselamus seem 20 jaguneb
  märgiks 2, mis tähendab teine korrus ja 0,
  esimene tuba.
• Liiklusmärgid, kus on eristatavad mitu
  liiklusmärki (veoautodel liiklemine keelatud)
• Arvude kümnendsüsteem

37
4. Kahese artikulatsiooniga koodid seemid
jagunevad märkideks ja figuurideks

• Keeled foneemid moodustavad moneeme ja moneemid
  süntagmasid
• 6-kohalised telefoninumbrid (kahekaupa
  grupeeritud, need on märgid rajoon, tänav, maja)

38
5. Liikuva artikulatsiooniga koodid

• Tonaalne muusika
• Mängukaardid. Teise rea jaotus on mastid, mis
  võivad erinevates kombinatsioonides moodustada
  märke (ärtu äss), märgid omakorda moodustavad
  seeme (full house). Kuid siin on ka ilma teisese
  artikulatsioonita märke (ikoonilised,
  kuningas), jokker ei moodusta seeme.
  Ennustamise puhul muutub jällegi jaotuste
  hierarhia.

39
5. Liikuva artikulatsiooniga koodid

• Sõjaväelised auastmed, kus teisene jaotus on
  liikuv. Nt vanemseersanti eristab seersandist
  märk, mis on moodustatud kahest figuurist kahest
  kolmnurgast ilma aluseta. Aga seersanti eristab
  kapralist mitte kolmnurkade arv ja vorm, vaid
  värv.

40
Kinematograafiline kood kui unikaalne 3-osalise
artikulatsiooni näide

• Kaader, kus õpetaja pöördub klassis õpilaste
  poole. Süntagma osad
• Sünkroonselt antud seemid (pikakasvuline blondiin
  heledas ülikonnas), mis kombineeruvad omavahel.
  Need seemid võib jagada väiksemateks
  ikoonilisteks märkideks (nina, silm,
  ruudukujuline pind. Need märgid võib omakorda
  jagada vastuvõtu koodi alusel visuaalseteks
  figuurideks nurgad, valgus-vari, kõverad,
  figuur-foon.
• Suurem tõepärasus