Basel II: Operatsioonirisk

1
BASEL II infopäev
Kadi Kaadu Ülevaade Tarmo Klettenberg
Krediidirisk (Pillar 1) Maire Otsus
Krediidiriski maandamine (Pillar 1) Ilja Hlebov
Kauplemisportfell (Pillar 1) Oleg Šmeljov
Operatsioonirisk (Pillar 1) Eneli Litvinov
Pillar 2 Maire Otsus Pillar 3 Tallinn,
26.10.2005
2
BASEL II Ülevaade
Kadi Kaadu, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005
3
Ettekande ülesehitus

• Mis on Basel II?
• Kuidas toimub Basel II rakendamine?
• Millised on Basel II põhimõtted?
• Mida muudab Basel II turuosaliste jaoks?
• Mida tähendab Basel II järelevalve jaoks?

4
Basel II uus kapitali adekvaatsuse raamistik

• Basel II on uuendatud kapitali adekvaatsuse
  rahvusvaheline standard
• Töötatud välja Baseli Pangajärelevalve Komitee
  poolt (aastatel 1998-2004)
• Basel II asendab hetkel kehtiva Basel I kapitali
  adekvaatsuse raamistiku, säilivad siiski teatud
  tururiski komponendid (nt. kaubarisk)
• Põhieesmärgiks on regulatiivsete kapitalinõuete
  riskitundlikkuse suurendamine

5
Basel II rakendamine

• Euroopa Liidus rakendatakse Basel II läbi nn. CAD
  3 regulatsiooni (s.o. muudetud direktiivid
  2000/12/EC ja 93/6/EEC)
• EL rakendab Basel II ka investeerimisühingutele
• CAD 3 jõustub 01.01.2007
• 2007 paralleelselt kehtib veel Basel I
  krediidiriski osa, võimalik kasutada Basel II
  (v.a. kõige keerulisemad arvestusmeetodid)
• 2008 Basel II täielik implementeerimine

6
Basel II rakendamine Eestis

• Eesti rakendab Basel II läbi CAD 3
  implementeerimise 2006. aasta lõpuks
• Kehtima hakkab Basel II nii pankadele kui ka
  investeerimisühingutele 01.01.2007
• Välja on töötatud KrAS ja VTS sisulised
  muudatusettepanekud, määrustega töö hetkel
  pooleli muudatuste maht on väga suur
• Seaduste ja kapitali adekvaatsuse määruste
  kommenteerimisring kevad 2006
• Vastuvõtmine ideaalis suvi 2006

7
Milleks Basel II?

• Basel I gt one size fits all
• Finantssektoris on toimunud finantsinnovatsioon
  (nt. krediididerivatiivid) ja turgude kiire areng
  (nt. väärtpaberistamine)
• Lõhe regulatiivsete kapitalinõuete ja
  finantsasutuste majandusliku kapitalivajaduse
  vahel on suurenenud
• Basel II põhieesmärgid
• kapitalinõuete riskitundlikkuse suurendamine
• senihõlmamata riskide kaasamine
• kapitali arbitraaži võimaluste vähendamine

8
Oluline pole ainult kapital

• Basel II asetab lisaks piisavale
  kapitaliseeritusele suurt rõhku headele
  riskijuhtimise tavadele ja nende arendamisele
• Riskijuhtimine kui ennetav tegevus kahjude
  ärahoidmiseks, kapital kui puhver juba tekkinud
  kahjude katmiseks
• Aga ka täiuslik riskijuhtimine ei elimineeri
  kapitalipuhvri vajalikkust riskid (eriti
  krediidirisk) tugevalt seotud majanduskeskkonna
  tingimustega
• Präänik riskimaandamisvõtete kasutamise eest

9
Kolm sammast

• Basel II põhineb kolmel üksteist toetaval sambal
• Pillar 1 miinimumkapitalinõuded
• Pillar 2 järelevalveline hinnang
• Pillar 3 avalikustamisnõuded
• Pillar 1
• krediidirisk (3 meetodit)
• operatsioonirisk (3 meetodit)
• tururisk
• Pillar 2 ja Pillar 3 katavad kõiki riske, sh.
  kvalitatiivseid riske (nt. strateegiline risk)

10
Tähtsamad muudatused

• Oluline edasiarendus krediidiriski kapitalinõuete
  arvutamises võimalik kasutada sisemisi
  retingusüsteeme ja riskihinnanguid
• Lisandub eraldi kapitalinõue operatsiooniriski
  katteks
• Kapitaliregulatsiooni areng reeglitepõhisest
  printsiibipõhiseks jäigad reeglid asendumas
  heade tavade määratlemisega

11
Muudatused turuosaliste seisukohast

• Regulatiivsed kapitalinõuded suuremas vastavuses
  tegeliku kapitalivajadusega eeldatakse, et
  asutus hindab sisemiselt oma reaalset
  kapitalivajadust
• Senisest suurem tuginemine asutuse enda
  sisemistele hinnangutele riskitaseme ja
  kapitalivajaduse kohta
• Heast riskijuhtimisest kujuneb konkurentsieelis
  madalamate kapitalikulude näol regulatiivne
  motivatsioon riskijuhtimise arendamiseks

12
Muudatused järelevalve seisukohast

• Printsiipide täitmist on järelevalvel raskem
  jälgida kui reeglite täitmist
• Keerulisemate meetodite tuginemine
  finantsasutuste endi sisemistele hinnangutele
  rebane kanala valvuriks?
• Järelevalveline tegevus keskendub üha rohkem üld-
  ja riskijuhtimise ning siseprotseduuride
  kvaliteedile protsessikeskne vaade

13
Basel II Krediidirisk
Tarmo Klettenberg, Basel II töögrupp Tallinn,
26.10.2005.a
14
Ettekande ülesehitus

• Krediidiriski mõiste ja mõõtmine
• Basel II ja krediidirisk
• Standardlähenemine

15
Krediidiriski mõiste

• Klassikaliselt mõistetakse krediidiriski all
  tehingu vastaspoolest lähtuvat riski, et
  kohustused krediidiasutuste ees jäävad täitmata
• Krediidiriski suurust mõjutavad veel mitmed
  makromajanduslikust olukorrast tulenevad tegurid
  (intressimäärad, laenukasv, majandustsükli faas
  jne.)
• Laenu intressimäär peab sisaldama riski
  hinnangut!!!

16
Basel II ja krediidirisk

• Standardlähenemine
• Sisereitingutel põhinev lähenemine (IRB)
• Foundation IRB
• Advanced IRB

17
Basel II IRB lähenemine

• Nõuete hindamisel kasutatakse sisemist
  reitingusüsteemi
• Riskikaalud leitakse funktsioonina sisemisest
  hinnangust klientide riskitasemele
• IRB lähenemise puhul on olulised 4 näitajat
• Maksejõuetuse tõenäosus (PD) iseloomustab
  kliendi maksevõimet (väljendub reitingus)
• Maksejõuetusest tingitud kahjususe määr (LGD)
  iseloomustab tagatisi ja teisi riski vähendavaid
  tegureid
• Nõude suurus maksejõuetuse hetkel (EAD)
  iseloomustab nõude suurust
• Lõpptähtaeg (M) iseloomustab nõude pikkust

18
Basel II Standardlähenemine

• Edasiarendus kehtivast (Basel I) metoodikast
• Varade krediidiriskiga kaalumisel lähtutakse
  välistest reitingutest
• Riskikaalud jäävad vahemikku 0-150, kusjuures
  reitinguta klientide riskikaaluks on 100
• Eluasemete hüpoteeklaenude puhul on riskikaaluks
  35
• Jaenõuete riskikaaluks on 75
• Puudub termin default, vaid on üle 90 päeva
  viivises kriteerium, mida loetakse
  maksevõimetuseks
• Instrumentide kogum riskipositsioonidest tuleneva
  krediidiriski maandamiseks (credit risk
  mitigation)

19
Standardlähenemine Peamised nõuete liigid

• Nõuded keskvalitsustele ja keskpankadele
• Nõuded regionaalvalitsustele ja kohalikele
  omavalitsustele
• Nõuded krediidiasutustele ja investeerimis-ühingut
  ele (asutustele)
• Nõuded äriühingutele
• Jaenõuded

20
Standardlähenemine Jaenõuete käsitlemine

• Tingimused
• tehingu teine pool on eraisik või SME
• nõue on üks suurest hulgast sarnaste tunnustega
  nõuetest, millega seotud riskid on hajutatuse
  tõttu väiksemad
• kliendi või omavahel seotud klientide grupi poolt
  krediidiasutusele ja tema ema- või
  tütarettevõtjatele võlgnetavad summad, kaasa
  arvatud tähtaja ületanud võlgnevus, kokku ei
  ületa 1 mln eurot.
• Printsiibid
• Olulisem kui nõude suurus on nõude käsitlemine
  jaenõudena st vahet tuleb teha standardtoodetel
  ja individuaalsel lähenemisel
• Krediidiriski juhtimiseks peab jaenõudeid
  grupeerima kogumiteks sarnaste tunnuste alusel

21
Standardlähenemine Kinnisvaraga tagatud nõuete
käsitlemine

• Kinnisvaraga tagatud nõuetele rakendatakse
  üldjuhul riskikaalu 100 protsenti.
• Erand Nõuetele, mis on tagatud hüpoteegiga
  kinnisvarale, mille koosseisu kuuluvat elamut
  laenuvõtja kasutab või kavatseb kasutada
  elamiseks või eluruumina üürile andmiseks
  rakendatakse riskikaalu 35.
• Tingimused
• tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ei sõltu
  oluliselt võlgniku krediidivõimelisusest
• laenu tagasimaksmise peamiseks allikaks ei ole
  tagatiseks olevast kinnisvarast tulenevad
  rahavood vaid laenusaaja teised sissetuleku
  allikad
• tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab
  piisavalt tagatud nõude väärtust.

22
Standardlähenemine Tähtaja ületanud nõuded

• Nõuete, mille laekumise tähtaeg on ületatud 90
  päeva või enam, tagamata osale rakendatakse
  järgmisi riskikaale
• kui nõuet ei ole alla hinnatud või kui
  allahindlus moodustab vähem kui 20 protsenti kogu
  laekumata nõudest, rakendatakse riskikaalu 150
  protsenti
• kui nõude allahindlus moodustab 20 protsenti või
  enam kogu laekumata nõudest, rakendatakse
  riskikaalu 100 protsenti.
• NB! Üle 90 päeva viivises eluasemelaenude puhul
  rakendatakse 100 riskikaalu.

23
Basel II Krediidiriski maandamine
Maire Otsus, Basel II töögrupp Tallinn,
26.10.2005.a
24
Ettekande ülesehitus

• Mis on krediidiriski maandamine?
• Millised tehnikad vähendavad kapitalinõudeid ja
  kuidas leida krediidiriski maandamise mõju?
• Milliseid nõudeid peab täitma krediidiriski
  maandamise mõju kasutamiseks?

25
Krediidiriski maandamine (CRM)

• tehnika (instrument või tehing), mida kasutatakse
  krediidiriski vähendamiseks
• võetakse arvesse ainult teatud tehnikad
• pank peab täitma operatsioonilisi nõudeid
• kui tingimused täidetud, vähendatakse riskiga
  kaalutud vara (standardlähenemine) või oodatavat
  kahjumit (IRB)
• kui krediidiriski maandamise mõju arvestamine
  suurendaks riskiga kaalutud vara või oodatavat
  kahjumit, jäetakse see arvesse võtmata

26
Krediidiriski maandamise tehnikad

• Bilansiline tasaarvestus
• Tagatised
• Garantiid
• Krediididerivatiivid

27
Bilansiline tasaarvestus

• Lubatud tasaarvestada asutuse ja kliendi
  vastastikkuseid nõudeid
• Peab olema sätestatud asutuse ja kliendi
  vahelises lepingus
• Mõju arvutamisel käsitletakse kui sularaha
  tagatist

28
Tagatised

• Finantstagatised
• Füüsilised tagatised (ainult IRB)
• Nõuded (ainult IRB)
• Elukindlustuspoliisid (ainult IRB)

29
Finantstagatised

• Raha ja kuld
• Keskvalitsuste võlakirjad (vähemalt reiting BB-)
• Muud võlakirjad (vähemalt reiting BBB-)
• Reitinguta pankade ja investeerimisühingute
  võlakirjad kui
• on börsil noteeritud
• ei ole allutatud
• Põhinimekirja kuuluvad aktsiad (põhinimekirja
  mittekuuluvad börsil kaubeldavad aktsiad ainult
  teatud hindamismeetodite kasutamisel)
• Investeerimisfondide osakud kui
• puhasväärtust arvutatakse igapäevaselt
• investeerivad ainult instrumentidesse, mis
  aktsepteeritavad finantstagatistena

30
Finantstagatiste hindamise meetodid

• Lihtsustatud meetod (ainult standardlähenemisel)
• asendusmeetod, kus riskipositsiooni tagatud osale
  rakendatakse tagatise riskikaalu
• tagatud osa kõige madalam riskikaal 20 (erandina
  0 või 10)
• Üldmeetod (nii standardlähenemine kui IRB)
• riskiga kaalutud vara arvutatakse kaalutava nõude
  ja volatiilsuskoefitsiendiga vähendatud tagatise
  väärtuse vahelt
• kui nõue tuleneb väärtpaberist, suurendatakse
  seda volatiilsuskoefitsiendiga
• erinevate valuutade puhul korrigeeritakse ka
  valuuta volatiilsuskoefitsiendiga

31
Finantstagatise hindamismeetodite näiteid

• Asutus annab 1000 ühikut laenu tähtajaga 5 aastat
  äriühingule reitinguga A (riskikaal 50).
  Äriühing annab tagatiseks AA reitinguga
  (riskikaal 20) panga poolt emiteeritud
  võlakirjad järelejäänud tähtajaga 7 aastat ja
  turuväärtusega 800 ühikut.
• Standardlähenemise puhul
• Lihtsustatud meetod
• Riskiga kaalutud vara 8002020050260 ühikut
• Üldmeetod
• Volatiilsuskoefitsient 8
• Tagamata osa 1000-800(1-0,08)1000-736264
  ühikut
• Riskiga kaalutud vara 26450132 ühikut

32
Füüsilised tagatised

• Kasutatakse ainult IRB meetodi puhul
• Hüpoteek eluasemekinnisvarale, milles omanik
  elab, millesse ta kavatseb elama asuda või mida
  ta üürib välja eluasemena
• Kommertskinnisvara
• Põhitingimused
• Kinnisvara väärtus ei sõltu laenuvõtja
  krediidikvaliteedist
• Laenu tagasimaksmise põhiallikas ei tohi olla
  sellelt kinnisvaralt laekuv rahavoog
• Kinnisvara väärtust peab pidevalt jälgima,
  vajadusel sõltumatu eksperdi hinnang
• Kinnisvara kapitalirendil sama käsitlus

33
Muude tagatiste arvessevõtmine

• Kasutatakse ainult IRB meetodi puhul
• Kinnisvara ja nõuded
• Üldjuhul turuväärtuses
• Kui on tagatud nõutavas ulatuses, rakendatakse
  madalamat LGD-d (35)
• Elukindlustuspoliise käsitletakse sarnaselt
  garantiidega (tagasiostuväärtuses).

34
Garantiid ja krediididerivatiivid

• Arvessevõtmise kriteeriumid garantii või
  krediidiriski kaitse pakkuja järgi
• Keskvalitus ja keskpank
• Kohalik omavalitsus
• Multilateraalne arengupank
• Pank või investeerimisühing
• Muu ettevõte reitinguga A- või kõrgem

35
Garantiide ja krediididerivatiivide arvessevõtmine

• Standardlähenemise puhul
• Asendusmeetod
• Kui kaitse erinevas valuutas, korrigeeritakse
  volatiilsuskoefitsiendiga
• IRB puhul
• Kaitstud osale kaitse pakkuja PD või kaitse
  pakkuja ja laenuvõtja PD vahepeal
• Kuna laenuvõtja ja kaitse pakkuja üheaegne
  maksejõuetus (nn double default) on vähem
  tõenäoline, võib teatud juhtudel PD-d vähendada

36
Operatsioonilised nõuded

• Õiguskindlus
• krediidiriski maandamise kokkulepped peavad olema
  täidetavad kõikides asjaomastes
  jurisdiktsioonides
• Riskijuhtimine
• pidev kontroll lepingute kehtivuse ja
  seadusandlusele vastavuse üle
• kaitse realiseerimine mõistliku aja jooksul
• ranged kirjalikud protseduurinõuded

37
Basel II Kauplemisportfell
Ilja Hlebov, Basel II töögrupp Tallinn,
26.10.2005.a
38
Kauplemisportfelli krediidirisk

• Praegu on lubatud kaks meetodit lihtsustatud
  meetod ja turuväärtuse meetod
• võib rakendada ainult OTC tuletisinstrumentidele
• Lisandub kaks keerulisemat ja riskitundlikumat
  meetodit
• Standardmeetod
• võib rakendada ainult OTC tuletisinstrumentidele
• Sisemise mudeli meetod
• võib rakendada OTC tuletisinstrumentidele,
  repo-tehingutele ja margin-tehingutele.
• lubab arvesse võtta asutusele antud tagatist
• lubab hinnata riskipositsiooni suurust
  statistiliste meetoditega (Effective Positive
  Exposure ehk EPE mudelid)

39
Positsioonirisk

• Riskipositsiooni üldrisk olulisi muutusi ei
  ole.
• Investeerimisfondi osakute kapitalinõude
  arvutamisel on lubatud nn look-through meetod
• Riskipositsiooni spetsiifiline risk riskikaalud
  sõltuvad vastaspoole avalikust reitingust
• VaR mudelid
• Täiendavad nõuded valideerimisele, spetsiifilise
  riski modelleerimisele, stress-testide
  läbiviimisele
• Muud kvalitatiivsed nõuded riskijuhtimisele

40
Muud muudatused

• Nõue moodustada reserve ja provisjone kapitali
  adekvaatsuses käsitlemata riskide katmiseks
• Positsiooni vähene likviidsus, positsiooni
  sulgemisega seotud kulud, mudelirisk, positsiooni
  finantseerimise kulu jms.
• Reservid ja provisjonid vähendavad esimese taseme
  omavahendeid.
• Rangemad nõuded tehingute jagamisel kauplemis- ja
  pangaportfelli vahel.

41
Basel II Operatsioonirisk
Oleg Šmeljov, Basel II töögrupp Tallinn,
26.10.2005
42
Ettekande ülesehitus

• Operatsiooniriski mõiste
• Basel II ja operatsioonirisk
• Kvalitatiivsed nõuded operatsiooniriski
  juhtimisele

43
Operatsiooniriski mõiste

• Operatsioonirisk - risk saada kahju sisemiste
  protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide
  ebaadekvaatsusest või mittetoimimisest oodatud
  viisil või välistest sündmustest
• Mõiste sisaldab juriidilist riski, kuid ei
  sisalda strateegilist, reputatsiooni ja
  süsteemiriski

44
Operatsiooniriski sündmuste näited

• Sisemised pettused
• Välispettused
• Varade kahjustused
• Turupraktikad
• Töösuhete praktikad
• Tööohutus
• Vigased ja/või puudulikud protsessid
• Protsesside juhtimine
• Diskrimineerimine
• Äri katkemine
• Infosüsteemide vead
• Jne.

45
Basel II Operatsiooniriski ajalugu

• Operatsioonirisk on Basel I 8 kapitalinõude sees
  (muu riski nime all)
• 1999 Basel CP1 esimesed ettepanekud
  eristamiseks
• 2001 CP2 operatsioonirisk on eristatud,
  erinevad lähenemised
• 2002 kahjujuhtumite andmete analüüs (89 panga
  oma)
• 2003 Operatsiooniriski juhtimise parimad
  praktikad
• 2003 CP3 mõõtmise lähenemised on
  formaliseeritud
• 2004 täiendatud nõudmised AMA-le, negatiivne
  oluline indikaator
• 2005 FI soovituslik juhend Nõuded
  operatsiooniriski juhtimise korraldamiseks

46
Basel II Lähenemised
Baaslähenemine, Basic Indicator Approach (BIA)
Kapital
Standardlähenemine, Standardized Approach (TSA)
Arenenud mõõtmismudelitel põhinevad
lähenemised, Advanced Measurement Approach (AMA)
Riskiga kaalutud varad operatsioonirisk
Kapitalinõue x 12.5
47
Basel II Baaslähenemine
Kapitalinõue S (a oluline indikaator 1n) /
n

• a 15
• Oluline indikaator on neto intressitulude ja neto
  mitteintressitulude summa (Gross Income)
• Kasutatakse kolme aasta keskmist
• Ei sobi rahvusvaheliselt aktiivsetele asutustele
• Puuduvad täiendavad kvalifikatsioonikriteeriumid
  (v.a. FI soovituslik juhend)

48
Basel II Baaslähenemine (näide)

• Kui ühegi konkreetse vaatluse puhul on neto
  intressitulude ja neto mitteintressitulude summa
  negatiivne või null, siis seda näitajat kolme
  aasta keskmise arvutamisel arvesse ei võeta.
  Oluline indikaator arvutatakse välja positiivsete
  näitajate summa jagamise teel positiivsete
  näitajate arvuga
• Juhul kui oluline indikaator on pidevalt
  negatiivne kapitalinõue arvutatakse Pillar 2
  raames

49
Basel II Standardlähenemine
Kapitalinõue S aasta 1-3 max(ß 1-8 oluline
indikaator 1-8),0 / 3

• Tegevused jagunevad 8 äriliiniks
• Iga konkreetse äriliini kapitalinõue on võrdne
  teatud protsendiga (12 18) olulisest
  indikaatorist
• Indikaator arvutatakse välja iga äriliini kohta
  eraldi
• Oluline indikaator on neto intressitulude ja neto
  mitteintressitulude kolme aasta keskmine summa
• Kui ühegi vaatluse puhul on neto intressitulu ja
  neto mitteintressitulu summa negatiivne, siis ta
  läheb negatiivsena arvesse
• On olemas täiendavad kvalifikatsioonikriteeriumid

50
Basel II Standardlähenemine (näide)
51
Standardlähenemise kriteeriumid

• Teatud piirangud ja nõudmised äriliinide
  kaardistamiseks
• Asutustel peab olema korralikult dokumenteeritud
  ja selgelt määratletud vastutusaladega
  operatsiooniriskide hindamis- ja haldussüsteem
  (riskijuhtimise raamistik)
• Operatsiooniriskile avatud positsioonide
  selgitamine ja asjakohaste operatsiooniriski
  andmete, sealhulgas oluliste kahjude andmete
  jälgimine
• Operatsiooniriskide hindamis- ja haldussüsteem
  peab olema tihedalt integreeritud asutuse
  riskijuhtimisprotsessidesse
• Asutused peavad juurutama juhtimisaruandluse
  süsteemi, mille raames esitatakse
  operatsiooniriskide aruandeid asjaomastele
  instantsidele asutuse siseselt
• Asutustel peavad olema paikapandud protseduurid
  asjakohaste sammude astumiseks juhtimisaruannetes
  sisalduva informatsiooni alusel
• Operatsiooniriski hindamis- ja haldussüsteemi
  sõltumatu kontroll

52
(No Transcript)
53
Basel II Pillar 2
Eneli Litvinov, Basel II töögrupp Tallinn,
26.10.2005
54
Pillar 2 eesmärk

• Pillar 1 kapitalinõuded on minimaalsed
  järelevalvelised nõuded, mis hõlmavad krediidi-,
  turu- ja operatsiooniriski.
• Pillar 2 tunnistab, et kõik asutuse tegevusega
  seotud riskid ei ole Pillar 1 raames käsitletud.
  Lisaks ei ole Pillar 1 täielikult hõlmatud
  krediidiriskikontsentreerumine ja mitmete riskide
  meetodid baseeruvad hinnangutel.
• Pillar 2 püüab kindlustada, et kõigil asutustel
  oleks toimivad ja usaldusväärsed, riske
  arvestavad sisekontrollid, mis
• Hindaks kapitali adekvaatsust
• Määraks kindlaks riskiprofiilile vastava kapitali
  taseme

55
Pillar 2 kokkuvõtlikult
56
Põhimõte 1 (1)

• Kuidas asutused kapitali adekvaatsust hindavad?

• Hindamismeetod sõltub asutuse suurusest,
  komplekssusest ja äristrateegiast
• Adekvaatsuse hindamise etapid
• Teiste sarnaste asutuste kapitalitasemete analüüs
• Soovitavate reitingute tasemete,
  reitinguagentuuride nõuete ja reitingute saamise
  eelduste analüüs
• Erinevate kapitalitasemete hoidmise strateegia
  väljatöötamine, arvestades kasvuplaane,
  finantseerimisallikaid ja dividendipoliitikat
• Sisemiste riskide identifitseerimise protsesside
  hindamine
• Asutuse riskijuhtimise ja sisekontrolli keskkonna
  hindamine
• Ootamatute olukordade lahenduste hindamine
• Stress-testide läbi viimine

57
Põhimõte 1 (2)

• Adekvaatsuse hindamise elemendid
• Nõukogu ja juhatuse poolne järelevalve
• Usaldusväärne kapitali hindamine
• Kõikehõlmav riskide hindamine
• Jälgimine ja raporteerimine
• Sisekontrolli ülevaade

58
Põhimõte 1 (3)

• Nõukogu ja juhatuse poolne järelevalve

• Nõukogu ja juhatus peavad määratlema
  põhiprintsiibid
• Riskide hindamise raamistiku loomine
• Kapitalitasemete ja riskide seoste süsteemi
  arendamine
• Siseregulatsioonidega vastavuse jälgimise
  protsessi loomine

59
Põhimõte 1 (4)

• Usaldusväärne kapitali hindamine

• Usaldusväärsuse eeldused
• Kõikehõlmavad poliitikad ja protseduurid, mis
  kindlustavad, et kõik riskid identifitseeritakse,
  mõõdetakse ja raporteeritakse
• Kapitali ja riskide seoste süsteemi olemasolu
• Kapitali adekvaatsuse eesmärgid
• Juhtkonna ning välis- ja siseauditi vastutus
  sisekontrolli süsteemi usaldusväärsuse tagamisel

60
Põhimõte 1 (5)

• Kõikehõlmav riskide hindamine

• Riskide hindamine peab hõlmama kõiki asutuse
  tegevust mõjutavaid olulisi riske
• Basel II poolt identifitseeritud riskid
• Krediidirisk
• Tururisk
• Operatsioonirisk
• Intressimäära risk
• Likviidsusrisk
• Muud riskid (reputatsioonirisk, strateegiline
  risk)

61
Põhimõte 1 (6)

• Jälgimine ja raporteerimine

• Jälgimise protsess peab juhtkonnal võimaldada
  regulaarselt hinnata
• Riskiprofiili muutuseid
• Muutuste mõju kapitali adekvaatsuse tasemele
• Raportid peavad selgelt identifitseerima
  kapitalivajaduse, võimaldades juhtkonnal
• Hinnata oluliste riskide taset ja muutuseid ning
  nende mõju kapitalitasemetele
• Hinnata kapitali hindamise/mõõtmise süsteemi
  põhialuseid ja efektiivsust
• Kindlaks määrata, kas riskide katmiseks on
  piisavalt kapitali ja kapitali adekvaatsuse
  eesmärgid on saavutatavad
• Hinnata tulevalt kapitalivajadust

62
Põhimõte 1 (7)

• Sisekontrolli ülevaade

• Juhtkond peab tagama riskide hindamise süsteemide
  regulaarse sõltumatu ülevaatuse ja hindamise
  siseaudit, välisaudit
• Minimaalselt hinnatavad valdkonnad
• Kapitali hindamise protsessi sobivus, arvestades
  asutuse tegevuse olemust, ulatust ja komplekssust
• Riskide kontsentreerumiste identifitseerimine
• Hindamisprotsessi alusandmete täpsus ja
  usaldusväärsus
• Hindamisportsessis kasutatavate stsenaariumite
  mõistlikkus ja paikapidavus
• Eelduste ja sisendite stress-testimine ja analüüs

63
Põhimõte 2 (1)

• Järelevalve poolne ülevaatus ja hindamine hõlmab
  üldjuhul kõiki või osasid järgnevaid tegevusi
• Kohapealsed kontrollid (on-site)
• Väline kontroll (off-site)
• Vestlused juhtkonnaga
• Sise- ja välisauditi teostatud tegevuste
  ülevaatus
• Regulaarne raporteerimine

64
Põhimõte 2 (2)

• Kapitali adekvaatsuse hindamine
• Kas kõik asutuse tegevusega seotud olulised
  riskid on hõlmatud?
• Kas on arvestatud keskkonna mõjudega?
• Kas toimub usaldusväärne stsenaariumanalüüs?
• Kas riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteemid on
  usaldusväärsed?
• Kas toimub piisav juhtkonna poolne järelevalve?
• Kas valitud metoodika kasutamise nõuded on
  täidetud?

65
Põhimõte 3 (1)

• Pillar 2 tunnistab, et kõik asutuse tegevusega
  seotud riskid ei ole Pillar 1 raames käsitletud.
• Pillar 2 ei keskendu kõigile sobiva riskide
  katteks kapitali hoidmise süsteemile, vaid peab
  oluliseks iga asutuse individuaalset käsitlemist.
• Järelevalve poolt enim kasutatavad lähenemised
• Hästi kapitaliseeritud tasemete lähenemine
• Ajendi ja eesmärgi lähenemine

66
Põhimõte 3 (2)

• Hästi kapitaliseeritud tasemete lähenemine

• Hästi vs adekvaatselt kapitaliseeritud
• Hästi kapitaliseeritud
• Piisavalt lisakapitali teatud uute tegevuste ja
  tehingute teostamiseks ilma otsese lisakapitali
  vajaduseta
• Üldjuhul lihtsam ja kiirem järelevalveliste
  nõusolekute, lubade jms menetluse protsess

67
Põhimõte 3 (3)

• Ajendi ja eesmärgi lähenemine

• Ajend kapitalitase, mis vastab asutuse
  riskiprofiilile ja millest kõrgemat taset asutus
  peaks tegevuse jätkamiseks hoidma
• Eesmärk kapitalitase, mis on kõrgem
  regulatiivsest ja ajendi kapitalitasemest, ja
  tagab piisava puhvri, mille suurenemise/kahanemise
  jälgimise alusel saab hinnata riskitaseme ja
  kapitali muutuseid

68
Põhimõte 4

• Järelevalve ennetav tegevus probleemide ilmnedes
• Asutuse jälgimise süvendamine
• Olemasolevate tegevuste piiramine
• Uute tegevuste keelamine
• Dividendide maksmise piiramine või keelamine
• Kapitali adekvaatsuse taastamise plaani nõudmine
• Lisakapitali kaasamise nõudmine
• Meetmete valik oleneb konkreetse probleemi
  olemusest ja tõsidusest

69
Lisategevus

• Järelevalvelise hinnangu andmine hõlmab lisaks
  eespool käsitletule
• Läbipaistvus ja avalikustamine
• Piiriülene suhtlus ja koostöö
• Läbipaistvus ja avalikustamine
• Asutuste sisemise kapitali hindamise kriteeriumid
  peavad olema avalikkusele kättesaadavad
• Regulatiivsest miinimumist kõrgema kapitalinõude
  kehtestamisel peab avalikkust teavitama selle
  põhjustest (riskid) ja vajalikest meetmetest
• Piiriülene suhtlus ja koostöö
• Vajadus pidevalt suureneb tulenevalt pankade
  piiriülesest tegevusest
• Võimaldab vähendada topelttööd ja vahetada
  informatsiooni

70
Pillar 2 kui Pillar 1 täiendus

• Pillar 2 protsessi tulemusena hinnatakse asutuste
  Pillar 1 alusel arvestatud regulatiivsete
  kapitalinõuete vastavust ja kapitali piisavust,
  arvestades kõiki tegevusega seotud riske
• Lisakapitali nõue, kui Pillar 2 järelevalvelise
  hinnangu alusel ei ole asutuse kapital piisav
  ja/või kui Pillar 1 raames rakendatud
  metodoloogia alahindab kapitalivajadust.

71
Pillar 2 kui Pillar 1 täiustus (1)

• Pillar 2 täiustab Pillar 2 kapitali adekvaatsuse
  protsessi hõlmates riske, mida Pillar 1 raames
  üksikasjalikult ei käsitleta, s.h.
• krediidi-kontsentratsiooni risk
• pangaportfelli intressimäära risk

72
Pillar 2 kui Pillar 1 täiustus (2)

• Riskikontsentratsioon - Pillar 1 raames küll
  piirmäärad, kuid puuduvad kapitalinõuded
• Meetmed
• Kontsentreerumiste hindamine peab olema hõlmatud
  sisemise kapitalivajaduse hindamise protsessis
• Kontsentreerumiste identifitseerimiseks,
  mõõtmiseks, jälgimiseks ja kontrolliks peavad
  olema rakendatud efektiivsed sisemised põhimõtted
  ning süsteemid
• Järelevalveline hinnang
• Kas hindamissüsteem on piisavalt dokumenteeritud?
• Kas potentsiaalsed limiidiületused on
  identifitseeritavad?
• Kas informeeritakse piisavalt juhtkonda?
• Kas suuremate kontsentreerumiste osas teostatakse
  regulaarseid ja adekvaatseid stress-teste?
• Kas stress-testide tulemustega arvestatakse
  tegevuse planeerimisel?

73
Pillar 2 kui Pillar 1 täiustus (3)

• Pangaportfelli intressimäära risk kuna antud
  riski olemus, olulisus ja riski käsitluse
  metoodika on asutuseti väga erinev, käsitletakse
  antud riski Pillar 2 ja mitte Pillar 1 raames
• Järelevalveline hinnang
• Kas asutus hoiab piisavalt kapitali intressimäära
  muutustest tulevate potentsiaalsete kahjude
  katteks?
• Ebapiisava kapitaliga asutused peavad vähendama
  riski ja/või kaasama lisakapitali

74
(No Transcript)
75
Basel II Pillar 3
Maire Otsus, Basel II töögrupp Tallinn,
26.10.2005.a
76
Ettekande ülesehitus

• Miks avalikustatakse?
• Mida avalikustatakse?
• Kus avalikustatakse?
• Kui sageli avalikustatakse?

77
Pillar 3 Turudistsipliin

• Turudistsipliin avalikustamise kaudu
• Usaldusväärsus ja läbipaistvus
• Stabiilsus
• Võrdne konkurents
• Tundlikku ja konfidentsiaalset teavet ei
  avalikustata

78
Operatsioonilised nõuded

• Asutus peab kehtestama sisemised eeskirjad
  avalikustamise nõuete täitmise tagamiseks ja
  põhimõtted avalikustatud teabe asjakohasuse, mahu
  ja avalikustamise sageduse piisavuse hindamiseks.
  

79
Avalikustatav teave

• Riskijuhtimise eesmärgid ja korraldus
  riskikategooriate lõikes
• Basel II/CAD 3 rakendamise ulatus asutuses
• Omavahendite koostisosad, arvutamise põhimõtted
  ja suurus
• Sisemise kapitali piisavus ja selle hindamise
  meetodid
• Kapitalinõuete arvutamise meetodid ja suurus
  riskikategooriate lõikes
• Neto-omavahendite ja esimese taseme omavahendite
  alusel arvutatud adekvaatsuse näitajad
• Arenenud meetodite (IRB, AMA) kasutamisel
  täiendavad nõuded

80
Konfidentsiaalne ja väheoluline teave

• Võib jätta avaldamata
• Väheolulise teabe, mille avalikustamata jätmine
  ei mõjuta teabe kasutajate hinnanguid ja
  majandusotsuseid
• Konfidentsiaalse teabe, mille avalikustamine
  kahjustaks asutuse konkurentsivõimet või rikuks
  klientide ja äripartneritega sõlmitud
  kokkuleppeid
• Teabe avalikustamata jätmise fakt ja põhjus tuleb
  avalikustada

81
Avalikustamise sagedus ja koht

• Vähemalt üks kord aastas
• Vajadusel (kohalik regulatsioon või asutuse enda
  soov) sagedamini
• Majandusaasta aruandes või vahearuannetes
  avalikustatud teavet ei pea dubleerima
• Koos majandusaasta aruannete ja/või
  vahearuannetega sama kanali kaudu
• Ei ole välistatud avalikustamine muudes
  kanalites (kohaliku regulatsiooni küsimus)

82
Küsimused?

• Kontaktid
• Kadi.Kaadu_at_fi.ee
• Tarmo.Klettenberg_at_fi.ee
• Maire.Otsus_at_fi.ee
• Ilja.Hlebov_at_fi.ee
• Oleg.Shmeljov_at_fi.ee
• Eneli.Litvinov_at_fi.ee
• Viited
• Basel II dokumenthttp//www.bis.org/publ/bcbs107.
  pdf 
• CAD 3 eelnõud eesti keeles   
• Muudetud direktiiv 2000/12/EC http//europa.eu.int
  /comm/internal_market/bank/docs/regcapital/com-200
  4-486/volume1_et.pdf
• Muudetud direktiivi 2000/12/EC lisadhttp//europa.
  eu.int/comm/internal_market/bank/docs/regcapital/c
  om-2004-486/annex_et.pdf
• Muudetud direktiiv 93/6/EEChttp//europa.eu.int/co
  mm/internal_market/bank/docs/regcapital/com-2004-4
  86/volume2_et.pdf