V - PowerPoint PPT Presentation

Loading...

PPT – V PowerPoint presentation | free to download - id: 6944d3-ODVlN



Loading


The Adobe Flash plugin is needed to view this content

Get the plugin now

View by Category
About This Presentation
Title:

V

Description:

Title: Older Student Author: triin Last modified by: Triin Created Date: 1/23/2005 11:47:24 AM Document presentation format: On-screen Show (4:3) Company – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:7
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 111
Provided by: Triin
Learn more at: http://www.jahtklubi.ee
Category:

less

Write a Comment
User Comments (0)
Transcript and Presenter's Notes

Title: V


1
Võistlus- ametnike Seminar2013
  • Sekretäride töö
  • Regatibüroo

2
Sekretäride töö
  • Sekretäride atesteerimine- võistlusametnike
    programm
  • Võistlusreeglid definitsioonid
  • Võistluste ettevalmistamine
  • Võistlejate registreerimine
  • Regatibüroo - Võistlejate toetamine
  • Suhtlemine Mõõtjate , Võistlusametnike ja Žüriiga
  • Sekretäride töö enne sõitu
  • Sekretäride töö merel
  • Sekretäride töö merelt tulles
  • Võistluste kokkuvõte
  • Protestid ja heastamised
  • Tulemuste arvestamise programmi kasutamine

3
Võistlusametnike programmi eesmärk
  • Purjetamisvõistluste ametnike
  • taseme tõstmine
  • Staatuste määratlemine
  • Litsentside ja kategooriate taotlemise alused
  • Litsentseeritud võistlusametnike rakendamise
    koordineerimine purjetamisvõistlustel
  • Infovahetuse korraldus
  • Võistlusametnike andmebaasi haldus
  • Koolitamine ja litsentseerimine
  • Võistlusametnike tasustamise tingimused
  • Programm täies mahus puri.ee lehel

4
Terminoloogia
  • Race Officials VÕISTLUSAMETNIKUD
  • Officials Committee AMETNIKE KOMISJON
  • Organizing Authority KORRALDAV KOGU
  • Race Director VÕISTLUSTE DIREKTOR
  • Race Committee (RC) VÕISTLUSKOMITEE
  • Member of RC VÕISTLUSKOMITEE LIIGE
  • Principal Race Officer (PRO) - PEAVÕISTLUSJUHT
  • Race Officer (RO) VÕISTLUSJUHT
  • Race Office - REGATIBÜROO

5
Terminoloogia
  • Protest Committee (PC) PROTESTIKOMITEE
  • Member of PC PROTESTIKOMITEE LIIGE
  • Chairman of PC PROTESTIKOMITEE ESIMEES
  • International Jury (IJ) RAHVUSVAHELINE ŽÜRII
  • Member of IJ RAHVUSVAHELISE ŽÜRII LIIGE
  • Chairman of IJ RAHVUSVAHELISE ŽÜRII ESIMEES
  • Measurer MÕÕTJA
  • Chief Measurer PEAMÕÕTJA
  • Equipment Inspector VARUSTUSE INSPEKTOR

6
Terminoloogia
  • RAHVUSVAHELISED TIITLIVÕISTLUSED
  • Olümpiamängud
  • Maailma- ja kontinendi meistri- ja
    karikavõistlused
  • RAHVUSVAHELISED VÕISTLUSED
  • Võistlused, kuhu on määratud rahvusvaheline žürii
  • VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED
  • Eesti meistrivõistlused
  • EJL karikavõistlused
  • KLUBI VÕISTLUSED
  • Klubi korraldatavad võistlused v.a.
    rahvusvahelised tiitli-, rahvusvahelised ja
    vabariiklikud võistlused

7
Võistlusametnikuks saamise üldnõuded
  • Võistluspurjetamise kogemus (sekretäridel ei ole
    nõutud)
  • Piisavad üldteadmised Purjetamise
    võistlusreeglitest ning väga hea reeglite
    tundmine, mis on vajalik taotletava litsentsiga
    töötamiseks.
  • Iseloomuomadused, mis tagavad hea läbisaamise nii
    teiste võistlusametnike kui ka võistlejatega.
  • On heas tervislikus seisundis ja omab piisavat
    füüsilist ettevalmistust töötamaks oma
    valdkonnas.
  • Nõustub järgima ISAF-i ja EJL poliitikat,
    reegleid ja määruseid.
  • Omab tähelepanuvõimet, mis on vajalik tööks
    võistlusametnikuna oma valdkonnas.
  • On võistlusametniku töökohustuste täitmiseks
    vajaliku nägemise ja kuulmisega.
  • On valmis kaasa aitama võistlusametnike programmi
    arendamisel.

8
Nõuded sekretäri litsentsi esmaseks taotlemiseks
  • Nõuded, mida Võistlussekretäri litsentsi
    kandidaat peab täitma 4 aasta jooksul enne
    taotlemise aasta 1. oktoobrit
  • Klubi, klassiliidu või EJL soovitus
  • Seminaritsükli läbimine
  • Klubi võistlussekretär 10 tundi
  • Rahvuslik võistlussekretär 20 tundi
  • Teooriatest
  • Testi läbimiseks nõutav õigete vastuste osakaal
  • Klubi võistlussekretär 70
  • Rahvuslik võistlussekretär 80
  • Praktiline harjutus
  • Praktiline töö võistlustel raportid
    iseloomustused
  • Klubi võistlussekretär 4 klubivõistlust 1
    vabariiklik võistlus
  • Rahvuslik võistlussekretär 4 klubivõistlust s.h.
    2PVS 3 vabariiklik võistlus sh 1PVS
  • Taotlused EJL 1. oktoobriks või 1.maiks

9
Praktika ja Atesteerimine
  • EJL-ile esitatud dokumentatsioon
  • Personaalne võistlusametniku raportTegevuse ja
    võistluse ülevaade ja statistika esitatakse
    e-posti teel peale iga võistlust. Kogutakse
    kandidaadi isiklikku faili. Vastav vorm EJL-st.
  • Iseloomustus peavõistlusjuhilt või võistluse
    direktoriltHinnang kandidaadi tegevuse, oskuste
    ja isikuomaduste kohta. Peavõistlusjuht või
    võistluste direktor saadab EJL-i iseloomustuse
    originaali ning kandidaat koopiad koos taotlusega
    1. oktoobriks. Vastav vorm.
  • Taotlus purjetamisametnikuks saamise kohtaAlus
    kandidaadi atesteerimiseks. Esitatakse koos
    iseloomustustega hiljemalt iga aasta 1.
    oktoobriks. Vastav vorm.
  • Atesteerimine toimub EJL poolt määratud komisjoni
    poolt
  • Arvestatakse eeltoodud nõuetete täitmist.
  • Arvestatakse võistlusraporteid ja iseloomustusi
    võistlusjuhtidelt.
  • Arvestatakse kandidaadi aktiivsust ja kogemusi
    teistes purjetamisvaldkondades.
  • Arvestatakse muud asjakohast informatsiooni.
  • Litsents kehtib 4 aastat

10
Sekretäri litsentsi tingimused
  • EJL poolt väljastatud võistlusametniku litsents
    kehtib 4 aastat.
  • Rahvusliku kategooria litsentsi saab taotleda
    ainult Klubi kategooria litsentsi omanik
  • Olemasoleva litsentsikategooria kehtivuse
    kaotamisel ja selle mitte pikendamisel,
    taandutakse eelmisele litsentsitasemele.
  • Võistlusametnikud ning nende litsentsid ja
    kategooriad on avaldatud Eesti Jahtklubide Liidu
    veebilehel

11
Võistlusreeglid
  • Purjetamise võistlusreeglid 2013-2016
  • Millal reeglid kehtivad
  • Osad 1,5,6 ja 7 kehtivad ALATI
  • 1. osa - põhireeglid
  • 5. osa - Protestid, heastamised ärakuulamine ja
    apellatsioonid
  • 6.osa - Registreerimine ja kvalifitseerumine
  • 7. osa Võistluste organiseerimine
  • Korraldav kogu
  • Osad 2, 3ja 4 kehtivad VÕISTLUSOLUKORRAS
  • 2. osa Kui paadid kohtuvad
  • 3.osa Võistluste juhtimine
  • 4. osa Võistlemisel esitatavad muud nõuded

12
Millal on paat võistlev
  • Mis hetkest?
  • Ettevalmistussignaalist (Preparatory Signal)
  • (üldjuhul 4 minutit enne Stardisignaali)
  • Mis hetkeni?
  • Kuni finišeerimiseni ja finišiliini vabastamiseni
  • Miks paat alustab võistlemist enne kui ta stardib
    (mitte siis kui ta stardib)?
  • Miks paat lõpetab võistlemise peale finišeerimist
    (aga mitte siis kui ta finišeerib)?
  • Ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse
    Purjetamise võistlusreeglitest!

13
Võistlusreeglite raamat
  • Koosneb
  • Põhiosa
  • Lisad
  • Definitsioonid
  • Võistlussignaalid
  • Kui lisad kehtivad, on need vastuolu korral
    põhireeglitest (1-7osa) üle.
  • Reeglite muutmine (vastavalt reeglile 86)
  • Rahvusorgani ettekirjutused
  • Klassireeglid
  • Purjetamisjuhised

14
Definitsioon
  • Definitsioonid on kogu reeglite raamatu aluseks.
  • Purjetamisreeglites on vaid 20 definitsiooni.
  • Kui otsid sobivat reeglit, vaata esmalt kas seda
    ei käsitle definitsioonid!
  • Definitsioone EI TOHI võistlusdokumentatsiooniga
    (NOR, SI, ...) muuta! (RRS86.1)

15
Halss, Parem või Vasak
  • Paat on halsil, paremal või vasakul, vastavalt
    tema pealtuule poolele.
  • Kui paadil on pealtuule parem poord, on ta
    paremal halsil, kui vasak poord siis vasakul
    halsil.

Pealtuule külg
Paremal halsil
Vasakul halsil
Definitsioonid
16
Halss, Parem või Vasak
  • Paat on ALATI halsil, vastavalt kas paremal või
    vasakul.
  • Paat on halsil ka siis kui ta seisab vastutuult!
  • Halss määratakse paadi kere järgi v.a.
    tagantuules, kus määravaks on grootpoomi asetus
    paadi pikitelje suhtes

Paremal halsil
Paremal halsil
Paremal halsil
Vasakul halsil
Vasakul halsil
Vasakul halsil
Vasakul halsil
Definitsioonid
17
Vabalt taga ja Vabalt ees. Seotud
  • Üks paat on teisest paadist vabalt taga, kui ta
    normaalasendis kere ja varustus on tagapool
    joont, mis on tõmmatud teise paadi normaalasendis
    oleva kere ja varustuse kõige tagumisest punktist
    risti selle paadi pikiteljele. Teine paat on
    vabalt ees.

Vabalt ees
Vabalt taga
Vabalt ees
Vabalt taga
Definitsioonid
18
Vabalt taga ja Vabalt eesSeotud
  • Paadid on seotud, kui kumbki neist ei ole vabalt
    taga.

Kumbki paat ei ole vabalt taga seega nad ON seotud
Kumbki paat ei ole vabalt taga seega nad ON seotud
Pealtuule
Pealtuule
Pealtuule
Alltuule
Alltuule
Alltuule
Kumbki paat ei ole vabalt taga seega nad ON seotud
Definitsioonid
19
Vabalt taga ja Vabalt eesSeotud
  • Ent paadid on seotud ka siis kui nende vahel olev
    paat on seotud nende mõlemaga.

Kollane ja Sinine paat ON seotudkuna mõlemad on
seotud punasega.
Kollane ja Sinine paat EI OLE seotudkuna punane
paat ei ole nende vahel.
Kollane ja Sinine paat ON seotudkuna mõlemad on
seotud punasega.
Definitsioonid
20
Vabalt taga ja Vabalt eesSeotud
  • Terminid Vabalt taga, Vabalt ees ja Seotud
    kehtivad alati paatidele, mis on samal halsil.
  • Need ei kehti paatidele, mis on erinevatel
    halssidel, v.a. ...

Paadid EI OLE seotud, sest nad on erinevatel
halssidel.
Paadid EI OLE seotud, sest nad on erinevatel
halssidel.
Vasakul halsil
Paremal halsil
Paremal halsil
Vasakul halsil
Kollane ja Sinine EI OLE seotud, kuna Punane ei
ole seotud ei Kollasega ega Sinisega, sest ta on
erineval halsil.
... välja arvatud ...
Definitsioonid
21
Vabalt taga ja Vabalt eesSeotud
  • ... välja arvatud juhul kui rakendub reegel 18
    (Märgi-ruum) või kui mõlemad paadid purjetavad
    rohkem kui 90º tõelisest tuulest.

Tõeline tuul
Kollane ja Sinine paat ON seotudkuna neile
rakendub reegel 18.
Parem halss
Vasak halss
Parem halss
Vasak halss
Punane ja Roheline paat ON seotud kuna nende
mõlema kurss on rohkem kui 90 kraadi tõelisest
tuulest .
Definitsioonid
22
Läheb välja
  • Paat läheb välja (fetching) märki kui ta on
    positsioonil, et mööduda sellest pealtuule ning
    jätta see nõutud poolele ilma halssi muutmata.

Tuul
Roheline paat läheb välja märki ilma, et peaks
oma halssi muutma.
Punane paat ei lähe märki välja ilma, et peaks
oma halssi muutma.
Definitsioonid
23
Finiš
  • Paat finišeerub, kui tema kere või meeskonna või
    varustuse ükskõik milline osa normaalasendis
    ületab finišiliini raja poolt.

Roheline paat finišeerus.
Punane paat EI OLE finišeerunud, kuna meeskond ei
ole finišiliini ületades normaalasendis (juhul
kui ujub üle liini).
Suund viimasest märgist.
Definitsioonid
24
Finiš
  • Kuid ta ei ole finišeerunud kui pärast
    finišiliini ületamist ta A. kannab karistuse
    vastavalt reeglile 44.2 ...
  • (RRS 44.2 Ühe-pöörde ja kahe-pöörde karistused
  • Pärast teistest paatidest täiesti vabaks saamist,
    nii ruttu pärast intsidenti kui võimalik, kannab
    paat ühe-pöörde või kahe-pöörde karistuse, kui
    teeb koheselt nõutava arvu pöördeid samas suunas,
    kus iga pööre sisaldab ühte pauti ja ühte halssi.
    Kui paat kannab karistuse finišiliinil või selle
    läheduses, peab ta enne finišeerimist purjetama
    täielikult finišiliini rajapoolsele küljele.)

Punane paat finišeerib alles siis kui on kandnud
kahe-pöörde karistuse ning purjetanud
tagasi finišiliini rajapoolsele küljele.
Suund viimasest märgist.
Definitsioonid
25
Finiš
  • Paat ei ole finišeerunud kui ta pärast
    finišiliini ületamist (B) parandab finišiliinil
    tehtud PVR 28.2 rikkumise
  • (RRS 28.2 Nöör mis kujutab paadi teekonnajoont
    ajast kui ta alustab lähenemist stardiliinile
    selle stardieelselt poolelt, et startida ja kuni
    ta finišeerib, peab pingule tõmmatuna
  • (a) mööduma igast märgist nõutud poolelt ja
    õiges järjekorras,
  • (b) puudutama igat pöördemärki, ja
  • (c) mööduma väravamärkide vahelt suunaga
    eelmisest märgist.
  • Ta võib parandada igasuguseid vigu, et seda
    reeglit täita eeldades et ta ei ole finišeerunud.
  • Pärat finišeerimistei pea ta finišiliini
    täielikult ületama.
  • Reegel 28.2 (nööri reegel) saab rikkuda ainult
    finišiliinil ja mitte varem.
  • Paat võib minna pärast finišiliini ületamist
    tagasi rajale, et oma viga parandada (näiteks
    võtma võtmata jäänud märki).
  • Kui ta otsustab tagasi mitte minna, on ta küll
    finšeerinud kuid õigluse huvides teda tuleks
    teada protestida (kaasvõistleja, võistlus kaas,
    võistluskomitee, ptrotestkomitee
  • Tagasi mines tuleb arvestda finiši kontrollajaga!
  • Mitte rikkuda reeglit 41 Kõrvaline abi!

Definitsioonid
26
Finiš
  • Paat ei ole finišeerunud kui ta pärast
    finišiliini ületamist (C) jätkab rajal
    purjetamist
  • Eelkõige kehtib see olukordades, kus ringide
    purjetamisel tuleb (finiši)liini läbida.
  • Liin muutub finišiliiniks kui nõutav arv ringe on
    läbitud.

Definitsioonid
27
Huvitatud pool
  • Isik, kes võib protestikomitee otsuse tulemusena
    võita või kaotada, või kellel on otsuse vastu
    otsene isiklik huvi.
  • Treener, lapsevanem, elukaaslane, lähisugulane,
    tööandja, ...
  • Rahvus ei ole kunagi huvitatud poole aluseks.
  • Protesti ärakuulamiselt, peab iga selline isik
    end taandama.
  • Samas tunnistajana võib osaleda, vaid tunnistuse
    andmise ajaks.
  • Kui siiski osaleb võib protesti osapool
    apelleerida ärakuulamise protseduuri ja otsuse
    peale!

Definitsioonid
28
Anna teed
  • Paat annab teed teisele paadile
  • (A) kui teeõigusega paat saab purjetada oma
    kurssi ilma, et ta peaks võtma ette vältivat
    tegevust .

Vasakul halsil
Paremal halsil
Sinine paat ANNAB teed Kollasele paadile kuna
kollane paat saab purjetada oma kurssi ilma, et
peaks võtma ette vältivat tegevust.
Sinine paat EI ANNA teed Kollasele paadile kuna
kollane paat peab Sinise vältimiseks muutma oma
kurssi.
Vasakul halsil
Definitsioonid
29
Anna teed
  • Paat annab teed teisele paadile
  • (B) kui paadid on seotud, siis teeõigusega paat
    saab samuti muuta oma kurssi mõlemas suunas ilma,
    et koheselt kokku põrkaks.

Punane paat ANNAB teed Rohelisele paadile kuna
Roheline paat saab muuta oma kurssi ilma, et ta
pealtuule paadiga koheselt kokku põrkaks.
Pealtuule seotud
Pealtuule seotud
Alltuule seotud
Punane paat EI ANNA teed Rohelisele paadile kuna
Roheline paat ei saa muuta oma kurssi ilma, et
ta pealtuule paadiga koheselt kokku põrkaks.
Alltuule seotud
Definitsioonid
30
Alltuule ja Pealtuule
  • Paadi alltuule külg on see külg, mis on, või kui
    ta on vastu tuult siis oli enne seda, alla tuult.
    Teine külg on pealtuule külg.

Pealtuule külg
Alltuule külg
Alltuule külg
Alltuule külg
Definitsioonid
31
Alltuule ja Pealtuule
  • Kuid valel halsil (by the lee) või otse alla
    tuult purjetades, on paadi alltuule külg see
    külg, kus pool asub tema suurpuri. Teine külg on
    pealtuule külg.

Alltuule külg
Alltuule külg
Pealtuule külg
Pealtuule külg
Purjetades VALEL HALSIL on tuulepoolne külg
Alltuule külg ning alla tuult jääv külg Pealtuule
külg, kuna suurpuri määrab alltuule külje!!!
Suurpuri määrab alltuule külje.
Definitsioonid
32
Alltuule ja Pealtuule
  • Kui kaks samal halsil olevat paati saavad
    seotuks, on ühe paadi alltuule küljel olev paat
    alltuulepaat. Teine on pealtuulepaat.

Punane ja Roheline paat ON samal halsil ja ON
seotud, kuna kumbki neist ei ole vabalt taga.
Pealtuule külg
Punane paat on pealtuule seotud.
Roheline paat on alltuule seotud.
Roheline paat on Punase paadi alltuule küljel,
seega on ta alltuule paat. Punane paat on
pealtuule paat.
Alltuule külg
Definitsioonid
33
Märk
  • Objekt, mille jätmist ettekirjutatud poolele
    nõuavad purjetamisjuhised ning navigeeritava
    veega ümbritsetud võistluskomitee laev, millelt
    lähtuvad stardi- või finišiliin.

Märgipaat EI OLE märk, kuna temalt ei lähtu
stardi- ega finišiliin.
Purjetamisjuhistes kirjeldatud rada Start 1
2S/2P 1 - Finiš
Märk 1
On märk
Värav 2S ja 2P
On märk
On märk
Stardiliin
Roheline paat stardib ning peab purjetama märki
1, seega väravamärgid 2S/2P EI OLE märgid
rohelisele paadile.
Definitsioonid
34
Märk
  • Ankruots või juhuslikult märgi külge kinnitatud
    objekt EI OLE märgi osa.

Ankruots EI OLE märgi osa
Ankruots EI OLE märgi osa
On märk
Ankruots EI OLE märgi osa
On märk
Stardiliin
On märk
Stardilaeva külge kinnitatud paadid ON märgi
osad, kui nad just ei ole sinna kinnitatud
juhuslikult.
Vender on märgi osa
Definitsioonid
35
Märgi-ruum
  • Ruum paadile et jätta märk nõutud poolele.
  • Samuti,
  • (A) ruum märgi juurde purjetamiseks kui tema õige
    kurss on sellele lähedale purjetada.

Rohelise paadi õige kurss on taktikaline
märgivõtt s.t.round-wide-cut-close.Kuna
Rohelisel paadil on lisaks märgi-ruumile ka
teeõigus, võib ta seda manöövrit kasutada.
Rohelisel paadil on õigus saada märg-iruumi märgi
juurde purjetamiseks, kuna tal on teeõigus ning
saab kasutada taktikalist märgivõttu, mis on tema
õige kurss sellele lähedale purjetada. Punane
paat peab andma märgi-ruumi.
Definitsioonid
36
Märgi-ruum
  • Ruum paadile et jätta märk nõutud poolele.
  • Samuti,
  • (B) ruum märgi võtmiseks, mis on vajalik rajal
    purjetamiseks
  • Ent märgiruum ei sisalda ruumi pautimiseks, välja
    arvatud olukorras kus ta on sisemiselt seotud ja
    pealtuule paadist, millel on kohustus anda
    märgi-ruumi ja pärast oma pauti ta läheks välja
    märki.

Definitsioonid
37
Takistus
  • Objekt, millest paat otse tema poole purjetades
    ja temast ühe kerepikkuse kaugusel olles ei saaks
    ilma kurssi oluliselt muutmata mööduda.

Ankrus olev paat EI OLE Sinisele paadile
takistus, kuna Sinine paat saab oma kurssi
oluliselt muutmata, sellest mööduda.
Ankrus olev paat ON Sinisele paadile takistus,
kuna Sinine paat peab selle vältimiseks oma
kurssi oluliselt muutma, olles ühe oma paadi
kerepikkuse kaugusel ankrus olevast paadist.
  • Objekt, millest saab ohutult mööduda ainult ühelt
    poolt ja ala, mis on purjetamisjuhistes nii
    kindlaks määratud, on samuti takistused. Kuid
    võistlev paat ei ole teistele paatidele takistus
    nii kaua, kuni see ei nõua temale tee andmist
    või märgiruumi andmist või kui kehtib reegel 22
    ehk ei nõua tema vältimist. Liikumises olev alus,
    kaasa arvatud võistlev paat, ei ole kunagi pidev
    takistus.

Definitsioonid
38
Pool
  • Ärakuulamise pool (või ka osapool) on
  • Protestija(d)
  • Protestitav(ad)
  • Heastamise taotlemisel
  • taotleja(d)
  • Paat või paadid, millele taotletakse heastamist,
  • Võistluskomitee, mis tegutseb RRS 62.1(a) alusel
  • Isik kes väidetavalt tegutses vääralt
  • Paat või võistleja, keda võidakse karistada RRS
    69.2) alusel
  • Protestikomitee EI OLE kunagi pool, küll aga
    võivad seda olla protestikomitee liikmed
    isikutena heastamise ärakuulamisel
  • Tunnistajad, tõlgid, pealtvaatajad, EI OLE
    ärakuulamise pooled.

Definitsioonid
39
Edasilükkamine
  • Edasilükatud võistlussõit lükatakse edasi ENNE
    selle plaanipärast starti, kuid seda võib
    startida või katkestada hiljem.
  • Võib kasutada igal ajal ENNE stardisignaali
  • Vale stardiliin
  • Viga stardiprotseduuris
  • Tuulest tingitud põhjused (nõrk tuul, tuule
    pööramine, ...)
  • Igasugused muud põhjused ...
  • Pärast stardigrupi stardisignaali EI TOHI sellele
    stardigrupile kasutada!

Definitsioonid
40
Edasilükkamine
  • Edasilükatud võistlussõit lükatakse edasi ENNE
    selle plaanipärast starti, kuid seda võib
    startida või katkestada hiljem.
  • Heisatakse ALATI kahe (2) helisignaaliga!!!

AP Koodivimpel Seni startimata võistlussõitude
stardid on edasi lükatud. Hoiatussignaal antakse
1 minut pärast langetamist kui selleks ajaks pole
võistlussõit jälle edasi lükatud või katkestatud.
AP lipu H (Hotel) kohal Seni startimata
võistlussõidud on edasi lükatud. Edasised
signaalid antakse kaldal s.t. minge kaldale kuid
võistlus-sõidud võivad veel jätkuda.
AP lipu A (Alpha) kohal Seni startimata
võistlussõidud on edasi lükatud. Täna rohkem
võistlussõite ei toimu.
Definitsioonid
41
Katkestama
  • Võistlussõit, mille võistluskomitee või
    protestikomitee katkestab, on kehtetu, kuid selle
    võib purjetada uuesti.
  • Katkestama (abandon) - ei tähenda ära jätma!
  • Kui võistlussõidul on nimi s.t. SI-s kasutatakse
    näiteks nime Sõit 3 vms., tuleb võistlejatele
    teatada, kas järgmine sõit on Sõit 4 või
    purjetatakse uuesti sõit 3.
  • Oluline on see neile kes said katkestatud sõidus
    BFD nemad ei tohi uuestipurjetatavas sõidus
    võistelda!
  • Kasutatakse alati PÄRAST stardisignaali!!!
  • Kui kasutatakse ilma klassi- või stardigrupi
    liputa siis kehtib see kõikidele võistlevatele
    paatidele!

Definitsioonid
42
Katkestama
  • Võistlussõit, mille võistluskomitee või
    protestikomitee katkestab, on kehtetu kuid selle
    võib purjetada uuesti.
  • Heisatakse ALATI kolme (3) helisignaaliga!!!

N (November) lipp Kõik võistlussõidud, mis on
starditud, on katkestatud. Pöörduge tagasi
stardialale. Hoiatussignaal antakse 1 minut
pärast langetamist, kui selleks ajaks ei ole
võistlussõit jälle edasi lükatud või katkestatud.
N lipp H (Hotel) lipu kohal Kõik võistlussõidud
on katkestatud. Edasised signaalid antakse
kaldal s.t. minge kaldale kuid võistlus-sõidud
võivad veel jätkuda.
N lipp A (Alpha) lipu kohal Kõik võistlussõidud
on katkestatud. Täna rohkem võistlussõite ei
toimu.
Definitsioonid
43
Õige kurss
  • Kurss, mida paat võiks teiste, seda mõistet
    kasutavas reeglis osutatud paatide puudumisel
    purjetada, et finišeerida nii ruttu kui võimalik.
    Paadil ei ole enne stardisignaali õiget kurssi.

Paatidel võivad olla erinevad õiged kursid!!!
Definitsioonid
44
Protest
  • Reegli 61.2 (Protesti sisu) alusel tehtud paadi,
    võistluskomitee või protestikomitee süüdistus, et
    paat on rikkunud reeglit.
  • Protest ei pea olema täidetud vastavale vormile
    s.t. see võib olla kirjutatud ka puhtale paberile
    kuid selles peab olema ära toodud kogu nõutav
    informatsioon
  • Protestija andmed (oma nimi, purje number, laeva
    nimi)
  • Protestitava andmed (purje number, laeva nimi,
    ...)
  • Intsidendi kirjeldus (peab olema selgitav TEKST,
    joonis ei ole kohustuslik)
  • Arvatav reegel, mida rikuti.
  • Lihtsam on siiski täita protestivormi!
  • Heastamisnõue EI OLE protest, kuigi tavaliselt
    täidetakse see protestivormile.

Definitsioonid
45
Protest
Täidab protesti vastuvõtja!
LK 2 - TÄIDAB VAID PROTESTIKOMITEE!!!
Protest!
Protest peab kirjeldama intsidenti!
  • Kui ainult joonis siis peab see olema väga
    detailne
  • Enne intsidenti
  • Intsidendi ajal
  • Pärast intsidenti

Definitsioonid
46
Võistlemine
  • Paat on võistlev oma ettevalmistussignaalist kuni
    ta finišeerib ja vabastab finišiliini ja märgid
    või katkestab või kuni võistluskomitee signaalib
    üldise tagasikutse, edasilükkamise või
    katkestamise.
  • Kuni ettevalmistussignaalini ei ole võistlev s.t.
    RRS kehtib kuid karistada ei saa v.a. RRS 23.1
    alusel (RRS Osa 2 Eessõna)
  • Paadi otsus (kehtib tema enda kohta)
  • Finišeerida ja vabastada finišiliin ja märgid
  • Katkestada võistlemine ehk võistlussõit
  • Võistluskomitee otsus (kehtib mingi grupi kohta)
  • Üldine tagasikutse
  • Edasilükkamine
  • Katkestamine

Definitsioonid
47
Ruum
  • Ala, mida paat vajab valitsevates oludes,
    sisaldades ruumi, mis on talle vajalik kohustuste
    täitmiseks 2. osa reeglite ja reegli 31 alusel,
    koheseks merepraktika kohaseks manööverdamiseks.
  • Ükskõik milline manööver põhjustab/põhjustaks
    kohese paadi või paatide kontakti ruum puudub.
  • Kontakt toimub X aja jooksul peale manöövrit
    ruum olemas.
  • Väärtus X on suhteline mida pikem aeg seda
    tõenäolisem on ruumi olemasolu.

Definitsioonid
48
Reegel
  • (A) Purjetamise võistlusreeglite raamatus olevad
    reeglid, kaasaarvatud
  • Definitsioonid
  • Võistlussignaalid
  • Sissejuhatus
  • Eessõnad
  • Asjassepuutuvate lisade reeglid
  • Pealkirjad ei ole reeglid.
  • Soovitused (Lisa A10, Lisa M) ja juhised (Lisa K,
    Lisa L) on soovituslikud ning valikuvõimalust
    andvad reeglid.

Definitsioonid
49
Reegel
  • (B) ISAF-i määrused
  • 19 Võistluskõlblikkuse koodeks
  • Määrab võistlusest osavõtu tingimused
  • 20 Reklaamikoodeks
  • Määrab reklaami kasutamise ja paigutamise
    tingimused
  • 21 Anti-dopingu koodeks
  • Määrab keelatud ainete nimekirja ning sportlase
    kontrolli protseduuri tingimused
  • 22 Purjetaja klassifikatsiooni koodeks
  • Määrab tingimused sportlaste klassifitseerimiseks
    ning sellest sõltuvalt tingimused võistlustel
    osalemiseks.

Definitsioonid
50
Reegel
  • (C) Rahvusorgani ettekirjutused, kui need ei ole
    just muudetud purjetamisjuhistega, järgides
    rahvusorgani ettekirjutust, kui selline on
    olemas, reegli 88 (Rahvuslikud ettekirjutused)
    kohta.
  • See tähendab
  • Rahvusorgan võib teha ettekirjutusi
  • Purjetamisjuhised võivad muuta neid Rahvusorgani
    ettekirjutusi
  • Rahvusorgan võib oma ettekirjutusega keelata oma
    ettekirjutuste muutmise purjetamisjuhistega kuid
    ainult tingimusel, et ISAF on andnud selleks
    nõusoleku.
  • Sellist muutmise piiranguga ettekirjutust ei tohi
    purjetamisjuhistega muuta.
  • PS. Kui võistlus läbib rohkem kui ühe
    rahvusorgani riigi veeala, PEAVAD
    purjetamisjuhised määratlema kõik nende riikide
    rahvusorganite ettekirjutused, mis võistlejatele
    kehtivad ning määratlema kuna need kehtivad.

Definitsioonid
51
Reegel
  • (D) Klassireeglid (etteande ja reitingusüsteemi
    alusel võistlevatele paatidele on nende
    süsteemide reeglid klassi-reegliteks.
  • Rahvusvaheline klassiliit kehtestab
    klassireeglid
  • Klassireeglid võivad muuta mõningaid reegleid,
    vastavalt RRS86.1(c)
  • Peamiselt mõõdureeglid.
  • E) Võistlusteade
  • Mis, kus, kuna ja mis tingimustel toimub alus
    võistlejale otsuse tegemiseks
  • Leping võistluste korraldaja ja võistleja
    vahel
  • Võimalik muuta kuid komplitseeritud muutmise
    korral peab tagama, et kõik võimalikud
    asjaosalised saaksid muutusest teavitatud.

Definitsioonid
52
Reegel
  • (F) Purjetamisjuhised
  • Kuidas toimub täpne võistluse toimimisjuhis
    võistlejale
  • Võistluse manuaal peab katma kõikvõimalikud
    olukorrad võistlusel
  • Võimalik lihtsalt muuta läbi Ametliku
    teadetetahvli (ONB)
  • Kumb on tähtsam, kas Võistlusteatis või
    Purjetamisjuhised?
  • Kumbki ei ole! Otsuse, kumb on teisest üle, teeb
    protestikomitee õiglaseim tulemus kõikidele
    asjassepuutuvatele paatidele (RRS 63.7).
  • (G) Igasugused muud dokumendid, mille alusel
    juhitakse võistlust.
  • Meistrivõistluste reeglid (Championship Rules)
  • Purjetamisjuhiste muudatused
  • Protesti kontrollajad
  • ...

Definitsioonid
53
Start
  • Paat stardib kui, olles oma stardisignaali ajal
    või selle järel täielikult stardiliini
    stardileelsel poolel, ning järginud reeglit 30.1
    (I lipu reegel), kui see kehtis, ükskõik milline
    ta kere, meeskonna või varustuse osa ületab
    stardiliini esimese märgi suunas.
  • Stardiliini varem (enne stardisignaali) ületanud
    paat ei ole startinud enne kui on naasnud
    täielikult tagasi stardieelsele alale ning
    seejärel ületanud stardiliini.

Aeg stardisignaalist 000002
Stardiliin
Punased paadid EI OLE startinud.
Roheline paat ON startinud.
Definitsioonid
54
Tsoon
  • Ümber märgi olev ala, mille raadius on märgile
    lähemal oleva paadi kolm kerepikkust.
  • Paat on tsoonis kui tema kere ükskõik milline osa
    on tsoonis.
  • Kui purjetamisjuhised ei määratle tsooni suurust,
    on tsoon 3 paadi kerepikkust.

Seos Rohelise ja Punase vahel Roheline paat on
märgile lähemal, järelikult PEAB aluseks võtma
tema tsooni (kollane ala). Seos Punase ja
kollase vahel Punane paat on märgile lähemal,
järelikult PEAB aluseks võtma Punase paadi
tsooni, Roosa ala
Definitsioonid
55
Noppeid võistlusreeglitest
  • RSS 4 OTSUS VÕISTELDA
  • Ainult paat (võistleja) AINUISIKULISELT otsustab
    kas antud võistlustel osaleda või mitte.
  • Arvestades ilmastiku- ja võistlusolusid,
    varustuse ja enda valmisolekut, teeb paat
    (võistleja) ise OMA otsuse!
  • Keegi ei saa sundida ega kohustada paati
    võistlema!

Definitsioonid
56
RRS 5Anti-doping
  • Võistleja, registreerudes võistlusele või olles
    ISAF-i purjetaja (ISAF sailor) PEAB nõustuma
    Ülemaailmse Anti-dopingu Agentuuri reeglitega,
    mille kohta kehtib ISAF-i määrus 21
    Anti-dopingu koodeks.
  • Selle reegli alusel ei saa protestida!
  • Reegli 63.1 kohane ärakuulamise nõue ei kehti -
    kohaldatakse eriprotseduuri.
  • Väga range karistus!
  • Võistluskeeld, ISAF-i lehel nn. Black list

1.osa - Põhireeglid
57
VÕISTLUSSIGNAALID
Võistlussignaalid
58
Võistlussignaalid
  • Nähtavad signaalid
  • Helisignaalid
  • Helisignaali puudumine lubatud RRS 26
  • Helisignaali puudumine lubamatu RRS 29.1, 29.2,
    ...
  • Kui nähtav signaal on klassilipu kohal, kehtib
    signaal ainult sellele klassile!

Võistlussignaalid
59
Edasilükkamise signaalid
  • Heisatakse alati KAHE (2) helisignaaliga
  • Alati enne stardisignaali.
  • Selle lipuga saab vajadusel katkestada
    stardiprotseduuri, kuid kuni stardisignaalini.

AP Koodivimpel Seni startimata võistlussõitude
stardid on edasi lükatud. Hoiatussignaal antakse
1 minut pärast langetamist kui selleks ajaks pole
võistlussõit jälle edasi lükatud või katkestatud.
AP lipu H (Hotel) kohal Seni startimata
võistlussõidud on edasi lükatud. Edasised
signaalid antakse kaldal s.t. minge kaldale kuid
võistlus-sõidud võivad veel jätkuda.
AP lipu A (Alpha) kohal Seni startimata
võistlussõidud on edasi lükatud. Täna rohkem
võistlussõite ei toimu.
Võistlussignaalid
60
Edasilükkamise signaalid
  • Numbrivimplid heisatakse AP alla s.t. AP on
    numbrivimpli kohal!
  • AJAKAVA kohane stardiaeg on 16 tundi edasi
    lükatud s.t. aega ei arvestata mitte lipu
    heiskamise hetkest vaid Purjetamisjuhistes
    olevast stardi/eelsignaali ajast.

Numbrivimpel 1
Numbrivimpel 2
Numbrivimpel 3
Numbrivimpel 5
Numbrivimpel 6
Numbrivimpel 4
Võistlussignaalid
61
Katkestamise signaalid
  • Heisatakse alati KOLME (3) helisignaaliga
  • Alati pärast stardisignaali!

N (November) lipp Kõik võistlussõidud, mis on
starditud, on katkestatud. Pöörduge tagasi
stardialale. Hoiatussignaal antakse 1 minut
pärast langetamist, kui selleks ajaks ei ole
võistlussõit jälle edasi lükatud või katkestatud.
N lipp H (Hotel) lipu kohal Kõik võistlussõidud
on katkestatud. Edasised signaalid antakse
kaldal s.t. minge kaldale kuid võistlus-sõidud
võivad veel jätkuda.
N lipp A (Alpha) lipu kohal Kõik võistlussõidud
on katkestatud. Täna rohkem võistlussõite ei
toimu.
Võistlussignaalid
62
Ettevalmistussignaalid
  • Kõik peale P (Papa) lippu on karistusega
    signaalid.
  • Helisignaali puudumine ei saa olla
    heastustaotluse aluseks!

Z (Zulu) lipp Reegel 30.2 kehtib. Ei tohi olla
kolmnurgas, mille moodustavad stardiliini otsad
ja esimene märk. Valestardi korral saab 20
punktikaristuse (RRS 44.3(c)) peab startima
s.t. tulema täielikult tagasi stardieelsele alale
ning seejärel ületama stardiliini.
Must lipp Reegel 30.3 kehtib. Ei tohi olla
kolmnurgas, mille moodustavad stardiliini otsas
ja esimene märk. Valestardi korral paat
diskvalifitseeritakse ilma ärakuulamiseta.
I (India) lipp Reegel 30.1 kehtib. Valestardi
korral või olles üle stardiliini pikenduse, peab
startimiseks tulema tagasi ümber stardiliini
otste (märkide).
P (Papa) lipp Ettevalmistussignaal. Valestardi
korral lubatud tagasi sukelduda.
Võistlussignaalid
63
Tagasikutsesignaalid
  • Helisignaal kohustuslik!
  • Helisignaali tugevus ei ole määratletud ?

X (X-Ray) lipp Üksiktagasikutse. Kui keegi on
stardisignaali ajal üle liini, heisatakse lipp
kohe peale stardisignaali. Lipp jääb heisatuks
niikaua kui kõik valestartijad on tagasi
stardieelsel alal, kuid mitte kauemaks kui 4
minutit pärast stardisignaali või 1 minut enne
ükskõik millist järgmist stardisignaali.
Esimene Asendaja Üldine tagasikutse. Kui
võistluskomitee ei suuda tuvastada kõiki
valestartijaid, signaalitakse Üldine tagasikutse.
Uue stardi Hoiatussignaal antakse 1 minut pärast
Esimese Asendaja langetamist.
Võistlussignaalid
64
Lühendatud rada
  • Kaks (2) helisignaali
  • Peab olema signaalitud enne kui esimene paat
    ületab finišiliini
  • Finišiliin peab olema
  • Pöördemärgis, märgi ja S lippu kandva lipuvarda
    vahel
  • Liinil, mida paadid peavad ületama iga ringi
    lõpus
  • Väravas, väravamärkide vahel.

S (Sierra) lipp Rada on lühendatud. Reegel 32.2
kehtib.
Võistlussignaalid
65
Järgmise rajalõigu muutmine
  • Tähelepanu tõmbamiseks korduvad helisignaalid

C (Charlie) lipp Järgmise märgi asukohta on
muudetud
Paremale
Vasakule
Vähendades rajalõigu pikkust
Suurendades rajalõigu pikkust
Võivad olla nii lipud kui ka kujundid või
joonistatud tahvlile/paberile.
Võistlussignaalid
66
Muud signaalid
  • Lisaks alltoodule võidakse kasutada mitmeid teisi
    lippe jälgida Purjetamisjuhiseid!

L (Lima) lipp Kaldal Võistlejatele on postitatud
teade (ONB). Merel Tulge kuulde-kaugusele või
järgnege sellele paadile. NB! Sageli heisatakse
see lipp finišilaeval, tähendusega Minge
stardialasse, tuleb järgmine võistlussõit (SI).
M (Mike) lipp Seda lippu kandev objekt asendab
puuduvat märki.
Y (Yankee) lipp Kandke isiklikku ujuvusvahendit
Sinine lipp (Võib olla ka kujund) See
võistluskomitee laev on finišiliinil paigal.
Võistlussignaalid
67
RRS 21Stardivead, karistuste kandmine, tagurpidi
liikumine
  • 21.1 Paat, mis purjetab pärast stardisignaali
    startimiseks või reegel 30.1 nõuete täitmiseks,
    stardiliini või ühe selle pikenduse stardieelsele
    poolele, peab andma teed sellisel moel
    mittetoimivale paadile nii kaua, kuni ta on
    jõudnud täielikult stardiliini stardieelsele
    poolele.
  • Paat peab hakkama teed andma sellest hetkest kui
    ta pöörab tagasi stardieelsele poolele ning kuni
    hetkeni kui ta on täielikult stardieelsel poolel.

21.1
Aeg stardisignaalist 000001
21.1
Stardiliin
Hetkest kui Punane pöördub tagasi, peab ta andma
teed kõikidele teistele paatidele, mis ei pöördu
tagasi.
2.osa Kui paadid kohtuvad Lõik D Muud
reeglid
68
RRS 21Stardivead, karistuste kandmine, tagurpidi
liikumine
  • 21.2 Paat, mis kannab karistust, peab andma teed
    paadile, mis seda ei tee.
  • Paat peab hakkama teed andma sellest hetkest kui
    ta alustab karistusringi(de) tegemist kuni
    hetkeni kui ta on lõpetanud karistusringi(de)
    tegemise.

21.2
Hetkest kui Punane läbib vastutuule seisu
(alustab pautimist) kuni hetkeni kui tema poom on
ületanud paadi pikitelje (on halssinud), peab ta
andma teed kõikidele paatidele, mis ei tee
karistusringe.
2.osa Kui paadid kohtuvad Lõik D Muud
reeglid
69
RRS 21Stardivead, karistuste kandmine, tagurpidi
liikumine
  • 21.3 Paat, mis liigub tagurpidi purje
    pakkiviimise läbi, peab andma teed paadile, mis
    seda ei tee.
  • Paat peab hakkama teed andma sellest hetkest kui
    ta purje pakkiviimise tulemusena hakkab paat
    tagurpidi liikuma.Tee andmist tuleb jätkata ka
    siis kui puri on lastud vabaks s.t. ei ole enam
    pakkis kuid paat liigub intertsist tagurpidi.

Stardiliin
21.3
Punane peab andma teed teistele paatidele (mis ei
liigu tagurpidi) hetkest kui ta hakkab tagurpidi
liikuma kuni hetkeni kui ta on peatunud või
liigub edaspidi.
2.osa Kui paadid kohtuvad Lõik D Muud
reeglid
70
Kuidas võistlus korraldada?
  • Organiseerida Korraldav kogu
  • Vaata reeglit 89.1 (ISAF liige)
  • Võistlusteade(NOR)
  • Nimetada Võistluskomitee
  • Vaata reeglit 89.2
  • Võistlusjuhised (SI)
  • Kui on kohane, määrata protestikomitee või IJ
  • Vaata reeglit 89.2

71
Volitused ja vastutus
  • Esmaseks vastutuseks on kõikide võistlejate
    ohutus
  • Kõrge prioriteediga on ka ausa võistlemise
    tagamine
  • RC peab tagama õige stardiliini, distantsi,
    finišiliini ja reeglitele vastava võistluse
    läbiviimise
  • Esmase tähtsusega on vastavus Reeglitele
  • Võistlusreeglid
  • Kohalikud nõuded
  • Klassimäärused

72
Suurvõistluse organisatsiooni struktuur
Rahvusorgan (EJL)
Võõrustav klubi
Korraldav kogu
Klassiliit
Võistlusteade
Žürii
Võistluskomitee
Kaldapealne korraldus
Veepealne korraldus
Regatibüroo
Dokumendid Purjetamisjuhised tulemused
Teenused Autopark load riietevahetusvõimalus veesk
amisrambid kraanad, tõstukid jne
Sekretariaat Vastavus, kindlustused, majutus,
transport, turva
Beach master Paadipark kaldaturvalisus
Finantskontroll Eelarved, sponsorid
Komitee paadid Personal
Mõõtmine Puri kere Mõõtmine, kaalumine
Marketing reklaam Reklaamitulud meedia, TV
Turvajuht Kaatrid
Sotsiaalprogramm Ava- ja lõputseremooniad toitlust
us, baar, meelelahutus
Varustus Lipud, vallid, pasunad, märgid, ankrud,
otsad
73
Peamised regatieelsed toimingud
  • Moodustada alamkomiteed või koosseisud
    alljärgnevaks
  • Üks või rohkem Võistluskomiteed
  • Žürii, kui see on vajalik
  • Korraldada Sekretariaat ja Regatibüroo
  • Koostada Võistusteade (Notice of Race)
  • Kasutades Reeglites olevaid Lisasid
  • Võistlusteade on nüüd reegliks

74
Võistluskomitee
  • Esimees
  • Nõuab kedagi kellel on head korralduslikud ja
    juhtimisvõimed
  • Raja esindaja
  • Kas määratud ISAF-i või Klassiliidu poolt
  • Peavõistlusjuht (PRO)
  • Vajalik väga kogenud võistlusjuht (IRO)
    rahvusvahelistel võistlustel
  • Vabariiklikel võistlustel (IRO või RVJ)
  • Võistlusjuht
  • Võib vaja minna rohkem kui ühte isikut
  • Kõikidel rahvusvahelistel võistlustel peaks ta
    olema IRO

75
Võistluskomitee
  • Nähtavate signaalide ametnik (lipud)
  • Vastutab kõikide nähtavate signaalide toimimise
    eest
  • Helisignaalide ametnik
  • Vastutab kõikide helisignaalide toimimise eest
    (ka ohutu käsitlemine stardirelvaga)
  • Ajamõõtja
  • Vastutab korrektse ajavõtu ja selle teatamise eest

76
Võistluskomitee
  • Salvestaja
  • Märgib üles nii paberile kui räägib diktofoni
    kõik toimunu
  • Märgipanija (Navigaator)
  • Töötab välja raja pikkuse vastavalt tuule
    tugevusele ja suunale, et sihtajad oleksid
    vastavad

77
Võistluskomitee
  • Pin End paadi meeskond
  • Assisteeriv Võistlusjuht
  • Kaldaülem (Beach Master)
  • Jälgib ja korraldab paatide kaldalt minekuid ning
    tagasitulekuid

78
Kohtupidamine Protestikomitee
  • Protestikomitee
  • On moodustatud Korraldava kogu või
    Võistluskomitee poolt
  • Rahvusvaheline žürii
  • Sõltumatu komitee mis on moodustatud Korraldava
    kogu poolt ning vastab Reeglite Lisa N nõuetele

79
Meelalahutusprogramm
  • Sotsiaaltegevused
  • Avatseremoonia
  • Lõputseremoonia

80
Press kajastamine
  • Pressi akrediteerimine
  • Kajastamine
  • Enne regatti
  • Regati ajal
  • Peale regatti

81
Sponsorlus
  • Sponsorluse maht
  • Sponsorite kaasamine
  • Mida saad sponsoritele pakkuda?
  • Lepingud

82
Press, meedia, sponsorid, VIPid
  • Press nõuab
  • ajakohast informatsiooni suhtlemist
  • Meedia nõuab
  • võistlussõite mis sobiks nende ajagraafikuga
  • juurdepääsu võistlejatele
  • Sponsorid nõuavad
  • Reklaammaterjale kõikides kokkulepitud
    kohtades!!!
  • pressi,
  • meedia ja VIPide ühist paati,
  • erilist külalislahkust.

83
Sekretäride töö - Võistluste ettevalmistamine
  • Sekretäride mees(nais)konna loomine
  • Oskused, kogemused, isikuomadused
  • Kõikide reeglite, juhendite ja juhistega
    tutvumine
  • Tiitlivõistluste korraldamise juhend
  • Võistlusjuhend
  • Juhised
  • Vajalike materjalide ettevalmistamine
  • Regatibüroo varustamine (tehnilised vahendid ja
    teadete tahvel)
  • Eelregistreerimine ja suhtlus võistlejatega
  • Olla informeeritud

84
Regatibüroo korraldus
  • Regatibüroo on esmane koht kuhu võistlejad
    vahetult pöörduvad võistluse süda
  • Regatibüroo kontakt pressi ja meediaga
  • Regatibüroo meditsiiniline abi
  • Regatibüroo Vastuvõtubüroo
  • Registreerimine ja informatsioon
  • Tulemused ja informatsioon
  • Toimetab kui regati kommunikatsiooni- ja
    infokeskus.
  • Seega vajab
  • VHF raadioside Võistluskomiteedega
  • Telefoniühendust kohaliku hädaabikeskusega
  • Internetiühendust maailmaga

85
Regatibüroo korraldus
  • Regatibüroo infobüroo
  • Ametlik teadetetahvel
  • Race Committee
  • Protest Committee
  • Measurement Commitee
  • Results
  • (Ilmateade, sotsiaalprogramm, võistlusala skeem,
    linnakaart), (võistlejate teated, tiimide
    postkastid)
  • Hädaabi telefon
  • Näitab signaale Ametlikus lipumastis
  • Lipud A, H, L, N, Y, AP, numbrilipud 1-6,
    klassilipud, fleedi lipud
  • Hääl signaliseerimise vahendid

86
Regatibüroo korraldus
  • Regatibüroo tagatuba peaks olema kasutada
    ainult ametnikele
  • Printimine ja koopiate tegemine
  • Meteoroloogilised raportid ja ilmateade
  • Nõupidamiste ruum
  • Tulemuste töötlemine
  • Jälgimisseadmete hooldus

87
Osavõtt ja registreerimine
  • Regatibüroo kliendisaali tegevus
  • Nõuda korraldajatelt piisavalt aega
  • Võtab vastu osavõtuavaldusi ja osavõtutasusid
  • Kontrollida - tasumine, kõlbulikus (paadi,
    meeskonna), arstitõend, liikmelisus.
  • Toimetab täidetud mõõtmisvormidega
  • Tegeleb mõõtmisele registreerimisega
  • Kindlustuste olemasolu kontroll
  • Annab välja akrediteerimispasse
  • Vajalike materjalide jagamine. (nänn, võistlejate
    kaardid, poordinumbrid, stardigrupi märgised
    (lindid), juhised jne)
  • Kaalumine (taadeldud kaalud), pildistamine
  • Võistlejate nimekirja koostamine
  • Treenerite ja kaatrite registreerimine

88
Registreerimine RRS 76.1
  • Vastavalt reeglile 76.3, võib korraldav kogu või
    võistluskomitee lükata tagasi või tühistada paadi
    registreeringu või kõrvaldada võistleja eeldusel,
    et ta teeb seda enne esimese võistlussõidu
    esimest starti ja näitab ära sellise tegevuse
    põhjuse.
  • Nõudmise peale peab paadile koheselt andma
    põhjenduse kirjalikult. Paat võib taotleda
    heastamist kui ta leiab, et tagasilükkamine või
    kõrvaldamine on ebaõige.
  • RRS 76.3 Maailma ja maailmajao meistrivõistlustel
    ei tohi ilma eelneva asjassepuutuva ISAF-i
    Klassiliidu (või Avamere Võistlusnõukogu) või
    ISAF-i heaqkskiiduta ühtegi kindlaksmääratud
    kvootide piires esitatud osavõtuavaldust tagasi
    lükata või tühistada.

89
Registreerimine ja informatsioon
  • Regatibüroo kliendisaali tegevus
  • Annab välja Purjetamisjuhiseid
  • Annab informatsiooni majutuse kohta ning kohaliku
    turismiinfot
  • Piletid sotsiaalsetele üritustele
  • Üldine regati informatsioon
  • Annab kohaliku piirkonna ilmateateid
  • Tagab regulaarselt ilmaprognooside info
  • Võistlusala informatsioon (lisaks tõusud-mõõnad,
    veetemperatuur, laine kõrgus, hoovused)

90
Registreerimine ja informatsioon
  • Registreerimise ja mõõtmise ajal on
    teadetetahvlil
  • Lõplik võistlejate nimekiri (kui on puudusi ka
    need)
  • Võistlusteade
  • Purjetamisjuhised
  • Purjetamisjuhiste muudatused
  • Võistlusala kaart
  • Võistlusküla skeem
  • Võistluskomitee, Protestikogu/jury ja
    mõõtmiskomitee nimekirjad
  • Mõõtmise instruktsioon ja ajakava
  • Treenerite kaatrite regulatsioon
  • Muu oluline informatsioon

91
Regatibüroo võistluste ajal
  • Võistlejate toetamine, avatakse vähemalt 3,5
    tundi enne esimest starti
  • Paneb välja ilmateated ja muu vajaliku
    informatsiooni.
  • Valmistab ette dokumendid Võistluskomiteele ja
    Protestikomiteele
  • Merele sisse- ja väljakirjutamised (jälgimine),
    protestiblankettide väljastamine
  • Blankettide väljastamine (karistuste kandmise-,
    varustuse vahetuse- jne vormid)
  • Protestiaja väljastamine igale klassile (kui
    erinev)
  • Sekretäride vajalike stardi ja finishiprotokollide
    ga varustamine
  • Võistlejate nimekirja väljastamine
  • Tulemused seinale, võistlejatele, pressile
    (esialgsed- provisional)
  • Peavõistlusjuhi korralduste vormistamine,
    teavitamine, signaal L lipp
  • Jälgimisseadmete hooldus
  • Esitatud protestide vastuvõtmine
    (registreerimine, paljundamine, edastamine) Žürii
    otsuste teavitamine
  • Tulemuste töötlemine
  • Võistlusametnike toetamine, (koosolekud
    hommikuti, Võistlusametnikele ja võistlejatele,
    raadiosaatjate laadimise kontroll jne...)
  • Lipud kaldal
  • Kui sulged regatibüroo siis jäta teade millal
    avatakse.

92
Regatibüroo koosolekud
  • Soovitatakse järgmiseid koosolekuid
  • Võistluskomitee koosolek enne veele minekut
  • Ilmateade
  • Päeva plaanid
  • Eelmise päeva õppetunnid
  • Võistlejate ja treenerite koosolek vähemalt 2
    tundi enne starti
  • Ilmateade
  • Päeva plaanid
  • Eelmise päeva õppetunnid
  • Turvameeskonna koosolek enne esimest
    mereleminekut
  • Kogu turvaskeem
  • Kaasatud on ka treenerid kes vajadusel on
    päästemeeskonnas

93
Tulemused ja võistlusinformatsioon
  • Regatibüroo tagatoa tegevus
  • Töötleb tulemusi mis saadetud Võistluskomiteede
    poolt
  • Toetab Žürii tööd, ja töötleb tulemusi vastavalt
    otsusele koostöös Žürii sekretäriga
  • Töötleb kõiki Mõõtjalt saadud mõõtmisraporteid
  • Salvestab ja organiseerib kogu võistluse
    informatsiooni talletamist.

94
Sekretäride töö Suhtlemine Mõõtjatega,
Võistlusametnike, Žüriiga
  • Mõõtjad
  • Enne võistlust kokku leppida mõõtjatega
  • Kas mõõdetakse kõiki
  • Mõõtmine enne registreerimist või vastupidi
  • Kuidas käib info vahetus
  • Kes määrab mõõtmise järjekorra (tavaliselt
    mõõtja)
  • Kes viib läbi võistlejate kaalumise
  • Võistlusametnikud
  • Korralduste täitmine
  • Informatsiooni andmine
  • Žürii
  • Žürii varustamine vajaliku informatsiooniga
  • Žürii paadid
  • Lõunad
  • Protestide esitamised jne.
  • Žürii otsustest nimekirja pidamine
  • Protestide ajakava väljastamine

95
Sekretäride töö enne merele minekut
  • Peasekretäri kell peab olema sünkroniseeritud
    peavõistlusjuhi omaga!
  • Programmi ettevalmistus
  • Programmi valik
  • Sisestada võistluse parameetrid
  • Sisesta võistlejate nimekiri
  • Sisesta grupid kui see on vajalik
  • Disaini väljundid kui see on vajalik
  • Merele kaasa võtta
  • Kell(ad)
  • Stardi- ja finišiprotokolli blanketid
  • Võistlejate nimekiri
  • Vajadusel kriit ja tahvel
  • Juhised ja Võistlusmäärused
  • Diktofon ja varu patareid
  • Kirjutusvahendid (tugevad kaaned, harilikud
    pliiatsid, pliiatsiteritaja)
  • Tuulemõõtja, binokkel ja vile
  • Kilest keep

96
Start ja finiš
  • Võistlussõidu alustamine
  • Tagasikutsed
  • Stardikaristused
  • I lipu reegel
  • Z lipu reegel
  • Musta lipu reegel
  • Rajal purjetamine
  • Finiš
  • Lühendamine või katkestamine pärast starti
  • Kontrollaeg

97
Sekretäride töö merel
  • Sekretäride töö enne sõitu
  • Stardiprotokolli ettevalmistus
  • Registreerida kõik stardi alal manööverdavad
    võistlejad
  • Kanda stardiprotokolli ilmastikku puudutava info
  • Kanda stardiprotokolli ajalimiidid
  • Kurss esimesele märgile- tavaliselt teevad seda
    Võistlusametnikud
  • Sekretäride töö stardiprotseduuri ajal ja kohe
    peale seda
  • Märkida üles kõik rikkumised mida Võistlusjuhi
    ütleb (mida ise näed)
  • Märkida üles stardiaeg
  • Musta lipu reegel!
  • Stardiduubliga andmete vahetus
  • Vastavalt tööde jaotusele anda esimesse märki
    diskvalifitseeritute nimed.
  • Anda startinute kohta kaldale teavet
  • Sekretäride töö distantsil
  • Märgivad üles märgiläbimised
  • Suhtlevad kaldaga ja teiste sekretäridega
    asjaliku info andmiseks (kes on distantsilt
    lahkunud jne.
  • Jälgib ajalimiiti

98
Sekretäride töö merel
  • Sekretäride töö finišis
  • Märgib üles esimese finišeerimise aja
  • Märgib üles kõik finišeerunud vastavalt
    võistlusjuhi ütlustele
  • Märgib üles viimase finišeerimise aja
  • Üldiselt jälgib ka ajalimiiti (ajalimiit
    arvestada paatide järgi mis ei olnud stardis üle
    liini)
  • Märgib üles merel sisse antud protestid
  • Teatab kaldale viimase paadi finišeerimise aja,
    protesti kontrollaja määramiseks.
  • Teatab kaldale finiši järjestuse esialgsete
    tulemuste jaoks

99
Sekretäride töö pärast sõite kaldal
  • Sekretäride töö merelt tulles
  • Töötleb tulemusi mis saadetud Võistluskomiteede
    poolt
  • Töötleb protesti ärakuulamisi koostöös Žürii
    sekretäriga
  • Töötleb kõiki Mõõtjalt saadud mõõtmisraporteid
  • Protestide vastuvõtmine, paljundamine,
    teavitamine, protestikogu toetus
  • Sisse välja kirjutamised (võistlejad)
  • Võistlusrajal trahvide kandmise registreerimised
    (võistlejad)
  • Tulemuste töötlemine, Tulemuste postitamine.
    Märkida postitamise aeg!!!
  • Tulemused ja muu nformatsioon internetti ja
    edastamine pressile.
  • Märgiprotokollide sisestamine
  • Võistlejate jt. teavitamine
  • Võistluste kokkuvõte
  • Varustada press vajaliku infoga
  • Varustada klassiliidud jne vajaliku infoga
  • Tulemuste väljastamine treeneritele ja
    Võistlusametnikele
  • Veeb informatsiooni edastamine
  • Võistluse korraldaja on kohustatud
    võistlusdokumentatsiooni säilitama!!!

100
Sekretäride töö protestidega
  • Sekretär võtab merel vastu kõik finišilaevale
    teatatud protestid ning märgib need
    finišiprotokolli, kui nii on määratud
    Võistlusjuhistes (SI)
  • Sekretär teatab kõik protestid koos tulemustega
    kaldale. Peale igat sõitu. Samuti valestardid.
  • Peale viimase sõidu finišit teatab sekretär
    koheselt viimase finišeerija finišiaja
    regatibüroosse.
  • Regatibüroo sekretär paneb koheselt Protesti aja
    ametlikule teadete tahvlile.
  • Regatibüroo väljastab kõigile soovijatele
    protestivormid
  • Regatibüroo võtab vastu kõik protestivormid ja
    märgib vormile KOHESELT esitamise kellaaja,
    kuupäeva, protesti järjekorra numbri ja allkirja.
    (Sünkroniseeritud peavõistlusjuhi kellaga).

101
Sekretäride töö
About PowerShow.com