Teleskoobid Kaur Alasoo

1
TeleskoobidKaur Alasoo
2
Refraktoteleskoop
3
Refraktorteleskoop

• Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma
  peegeldusteta
• On mugav kasutada, kuna vaatleja istub
  "vaatesuunas"
• Miinused
• Suur pikkus
• Halb tasakaal (ühes otsas raske lääts)
• Erineva lainepikkusega valguskiired murduvad
  läätses erinevalt, kvalieetse kujutise saamiseks
  on vaja erinevatest läätsedest liitsüsteemi.

4
Maailma suurim refraktor. Valmistatud 1897.
aastal, akromaatilise objektiivi läbimõõt 102 cm,
fookusekaugus 19.4 m, asub Yerkes'i
observatooriumis USA-s.
5
Reflektorteleskoop

• Newtoni süsteem

6
Reflektorteleskoop

• Cassegrain'i süsteem

7
Reflektorteleskoop

• Eelised
• 2-4 korda lühem
• Parem kaalujaotus
• Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x)
• Objektiiv võib asuda ka küljel

8
Teleskoope iseloomustavad omadused

• Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari
  fookusekauguste suhe.
• Valgusjõud - objektiivi läbimõõdu ning
  fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida
  suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas
  näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab
  suurendust, viis just see tingimus
  hiidteleskoopide tekkeni.
• Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda
  väiksem on vaateväli.
• Lahutusvõime - (vähim nurk, mille all paistvad
  tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud
  suurendusega mida suurem on suurendus, seda
  suurem on ka lahutusvõime.

9
Kuidas kasutatakse?

• Liikuva teleskoobi asendit saab liikumatu aluse
  suhtes väga täpselt mõõta ja see loob eelduse
  märksa täpsemate tähekaartide koostamiseks.
• Mõõdetav on teleskoopi läbinud valgus
• On võimalik määrata tähelt tuleva valguse omadusi
  ning võrelda neid maapealsete allikate
  kiirgusega.
• On võimalik kindlaks teha tähtede temperatuuri,
  koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust.

10
Mõnevõrra erinevat metoodikat kasutades saab
mõõta ka raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust
SETI poolt kasutatav raaditeleskoop
11

• Very Large Array (VLA). See raadioteleskoop
  koosneb 27 suurest, 25-meetrise läbimõõduga
  antennist, mis paigutatakse vastavalt
  vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse
  punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal.
  Lõpliku pildi teeb arvuti.

12
Suur osa kiirgusest neeldub Maa atmofsääris ja
selle vältimiseks kasutatakse kosmoseteleskoope.
Suurim on 1990. aastal orbiidile paigaldaud
Hubble, millel on 2,4 meetrine reflektroteleskoop.
13
Kasutatud materjalid

• http//opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html
• http//www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass
  /1kosmos/elutuba/teleskoob.htm