Riigi majanduse j

1
Riigi majanduse jätkusuutlik areng
2
Õpieesmärgid

• Saada teada, miks me üldse majandusarengut vajame
• Mõista majandusarengu erinevaid dimensioone ja
  nende omavahelisi seoseid
• Tunda majanduskasvu ja arengut mõjutavaid
  tegureid
• Saada aru Eesti senise majandusarengu üldisest
  loogikast

3
Majandusarengu olulisus

• Me soovime elada täna paremini kui eile ja homme
  paremini kui täna
• Me soovime elada vähemalt sama hästi kui meie
  naabrid
• Rahvaarvu kasvu korral vähendab iga juurdesündiv
  laps keskmist heaolutaset
• Materiaalne heaolu on oluline eeltingimus
  laiemate arengueesmärkide saavutamiseks

4
Majandusarengu dimensioonid

• Majanduskasv reaalne SKP inimese kohta suureneb
  pikaajaliselt
• Majandusareng laiemalt hõlmab lisaks vaesuse ja
  ebavõrdsuse vähenemist
• Majanduse struktuurimuutused
• Inimareng valikuvõimaluste suurenemine tänu
  paremale haridusele ja tervisele
• Jätkusuutlikkus praegune areng ei tohi toimuda
  tulevaste põlvkondade arvelt

5
Majanduskasv

• Kui majandus kasvab, siis
• kogutoodang ja sissetulekud suurenevad
• kasvab potentsiaalne tootmismaht
• tootmisvõimaluste piir nihkub väljapoole
• Mis on veel oluline?
• Meid huvitab reaalne SKP hindade tõus üldist
  heaolu ei suurenda
• oluline on toodang/tulu ühe inimese kohta
• riikide võrdlemisel peab arvestama ostujõu
  pariteeti

6
Tootmisvõimaluste piiri laienemine
7
Majanduskasvu mõõtmine

• Majanduskasvu näitab reaalse SKP suurenemine ühe
  elaniku kohta
• Arvutatakse juurdekasvutempona

8
Riikide majandusarengu võrdlemine (2005.a. andmed)
Näitaja SKP SKP per capita SKP per capita SKP juurdekasv aastas SKP juurdekasv aastas SKP juurdekasv aastas
Riik mld. USD USD USD PPP 1990-2000 2000-2005 2006
USA 12434 41886 41124 3,5 2,6 2,9
Iirimaa 201 48705 41993 7,5 5,2 5,7
Soome 196 37320 32821 2,5 2,4 5,0
Jaapan 4557 35672 30858 1,1 1,4 2,2
Eesti 14 10344 17133 0,2 7,5 11,2
9
Majandusarengu tsüklilisus

• Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne
• Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma
  pikaajalise trendi ümber nimetatakse
  majandustsükliks
• Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid
• Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine)
• Poliitilise šokid (muutused maksudes)
• Nõudlusšokid (tarbimise kasv optimistlike
  tulevikuootuste tõttu)

10
Majandustsükkel graafiliselt
11
Tsüklid Eesti majanduses (1)
12
Tsüklid Eesti majanduses (2)
13
Eesti majanduskasvu ja tsüklite põhjused 1990-2008

• 1990-94 langusfaas üleminek turumajandusele,
  struktuursed ümberkorraldused
• 1994-97 kiire kasv välissuhted Lääneriikidega
• 1997-98 langus Kagu-Aasia finantskriis, Venemaa
  kriis
• 2000-2005 stabiilne kasv Euroopa Liiduga
  ühinemine, välisraha sissevool, optimism
• 2006-2007 kiire kasv odavad laenud,
  kinnisvarabuum
• 2007 lõpp, 2008 langus globaalse
  majanduskeskkonna halvenemine ? TULEVIK?

14
Konvergentsi mõiste

• Konvergents üldiselt riikide arengutasemete
  ühtlustumine majanduste avanemise ja
  integreerumise tulemusel
• Tulukonvergents (reaalne konvergents) erinevate
  riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese
  kohta) võrdsustumine
• Nominaalne konvergents erinevate maade
  hinnatasemete võrdsustumine
• Institutsionaalne konvergents riikide
  seadusandluse harmoniseerimine

15
Eesti konvergents Euroopa Liiduga ( EL27
keskmisest tasemest)
16
Majanduse struktuurimuutused
teenindus
60
tööjõust
tööstus
30
20
põllumajandus
10
Keskmine tulutase
madal
keskmine
kõrge
17
Struktuurimuutuste mehhanism

• Tootmine reageerib nõudluse muutustele
• Sissetulekute kasvades esmatarbekaupade osa
  kogutarbimises väheneb ning teenuste osa suureneb
• Nõudlusega samas suunas muutuvad hinnad
• Hinnad mõjutavad tootjate kasumit ja nende poolt
  makstavat palka
• Tööjõud liigub suurema konkurentsivõimega
  harudesse, kus makstakse kõrgemat palka

18
Hõivatute osakaal sektorite lõikes ( kõigist
15-74.a. hõivatutest, ESA)
19
Majanduskasvu allikad

• Loodusressursid (põllumajanduslik maa, maavarad,
  taimestik ja loomastik, ilmastikutingimused)
• Füüsiline kapital (masinad, seadmed,
  tootmishooned)
• Inimressursid (rahvaarv, hõive, töötajate
  haridustase)
• Tehnoloogia (uued tootmisviisid)
• Tootlikkus (toodang ühe ressursiühiku kohta)
• Ressursside mobiilsus (infrastruktuur, sh
  telekommunikatsiooni areng)

20
Majandusarengu sotsiaalsed aspektid

• Majanduskasvu tuludest peaks osa saama
  võimalikult suur osa ühiskonnast, st
• Vaesuses elavate inimeste arv peab vähenema
• Tulujaotus ei tohi muutuda ebavõrdsemaks
• Erinevate arengueesmärkide vastuolulisus
• Kuidas saavutada sotsiaalseid eesmärke ilma, et
  tulude ümberjaotamine erainitsiatiivi ja
  majanduskasvu pidurdaks?

21
Vaesuse mõiste

• Vaesed on leibkonnad, kelle käsutuses olevad
  ressursid ei võimalda saavutada riigis
  aktsepteeritavat minimaalset elujärge
• Absoluutne vaesus ehk põhivajaduste rahuldamatus
  hõlmab hariduse, arstiabi, infrastruktuuriteenuste
  ja laenude kättesaadavust
• Suhteline vaesus seostub ebavõrdse tulujaotusega

22
Vaesuse hindamine Eestis (krooni
inimese/leibkonna kohta kuus)
2004 2005 2006
Elatusmiinimum 1836 1938 2081
Minimaalne toidukorv 762 816 888
Suhteline vaesuspiir 2332 2846
Suhteline vaesuspiir, kui peres on 2 täiskasvanut ja 2 last 4897 5977
23
Absoluutne ja suhteline vaesus (vasak skaala,
kroonides) ning vaesusrisk (parem skaala,
leibkondadest) Eestis
24
Vaesuse nõiaring
Madal sissetulek
Tööpuudus
Madalad säästud
Madal kogunõudlus
Rahvastiku kasv
Madal kogutoodang
Madalad investeeringud
25
Tulude ebavõrdsuse põhjused

• Loomulik (vabatahtlik) ebavõrdsus
• Inimestel on erinevad eelistused ja vajadused,
  seega ka nende vajaduste rahuldamiseks vajalik
  sissetulek on erinev
• Näiteks mõned eelistavad rohkem tarbimist, teised
  jälle rohkem vaba aega (viimased töötavad vähem
  ja lepivad madalama palgaga)
• Ebasoovitav ebavõrdsus
• Inimeste võimed on erinevad
• Võimalused oma võimete arendamiseks ja
  rakendamiseks võivad erineda

26
Leibkonnaliikme keskmine tulu Eestis 1996.a. ja
2006.a.
27
Peamiste tuluallikate osatähtsused Eestis 2006.a.
28
Inimareng

• Inimareng on protsess, mis suurendab inimeste
  valikuvõimalusi nii majanduslikus, sotsiaalses,
  poliitilises kui ka kultuurilises mõttes
• Inimarengu indeks mõõdab elukvaliteeti riigis
  oodatava eluea, haridustaseme ja sissetulekute
  alusel
• Töötati välja ÜRO poolt 1990.a.
• Väärtused vahemikus 0 (madal) ...1 (kõrge)
• Eesti HDI väärtus oli 2005.a. 0,86

29
Jätkusuutliku arengu definitsioon

• Jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud
  areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi
  paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja
  ökosüsteemide taluvusvõimega.
• Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes
  valdkonnas
• sotsiaalsfäär
• majandus
• keskkond
• ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu
  pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele
  põlvedele.
• Allikas Arengustrateegia Säästev Eesti 21, lisa
  1, lk.153.

30
Konfliktid jätkusuutliku arengu eesmärkide vahel