2.

1
2. ÜHISKOND JA RIIK Põhimõistete selgitusi 2.1.
Filosoofid ühiskonna ja riigi olemusest.
Tagasivaade ajalukku  ANTIIKAEG (ühiskond
riik) Riik 1)      sofistid riik põhineb
kokkuleppel 2)      Sokrates riik on loomulik
ja paratamatu. Sokratese õpetusest kasvab välja
kaks riigi ühiskonna mudelit -         Platoni
totaalse ühiskonna mudel -         Aristotelese
liberaalse ühiskonna mudel.  
2
KESKAEG 1)      Augustinus CIVITAS DEI CIVITAS
TERRENA 2)      Aquino Thomas õpetus õigusest
(igavesed õigused, jumalikud õigused,
loodusõigus, inimlikud õigused) UUSAEG 1)     
Niccolò Machiavelli (rahvusriik) Thomas Hobbes
(riigi suveräänsus) John Locke (rahvas kui
suverään) J.- J. Rousseau(aktiivne rahvas,
demokraatia) Immanuel Kant (vabariik) Georg
Hegel (tugeva riigi pooldaja)
3

• 2.2. Tsiviilühiskond(kodanike ühiskond) ja riik
• Ühiskonna struktuur
• AVALIK ELU Tsiviilühiskond Riik ehk
  valitsemine
• ERAELU
• Ühiskond on eesmärk riik aga vahend.
• ühiskond koosneb tsiviilühiskonnast ja riigist
• Tsiviilühiskonnast esimesena Thomas Hobbes, John
  Locke ja Georg Hegel.
• Tsiviilühiskonna mõiste sisaldab endas kõiki
  väljaspool riigi poliitilist struktuuri olevaid
  ühiskondlikke suhteid kultuurilisi,
  majanduslikke, rahvuslikke, usulisi,
  perekondlikke jms.
• Tsiviilühiskond sisaldab huvide mitmekesisust ja
  kirevust, demokraatlik riik aga huvide
  ühtsust.
• Tsiviilühiskonna etnilist kirevust iseloomustab
  multikultuurse ühiskonna mõiste.

4
Tsiviilühiskonna põhitunnused -        
majand, vabadus, omandivormide mitmekesisus,
turumajandus -         inim- ja kodanikuõiguste
tingimatu tunnustamine, realiseerimine ja
kaitse -         omavalitsuslike võimusuhete
legitiimsus ning demokraatlik loomus -        
kõigi võrdsus seaduse ees ning selle õiguslik
tagamine -         ühiskonnaliikmete
tsiviliseeritud käitumine üksteise
suhtes -         pluralistlik elukorraldus -    
     riigi mittesekkumine inimeste eraellu
partnerlus, vastastikune mõistmine ja
kooskõlastatud tegevus.
5
Riigivõimu põhijooned -         võimu
teostatakse riigiametnike abil -         võim
kehtib kindlal territooriumil, millele laieneb
suveräänsus -         võim kasutab seaduslikke
sunnivahendeid, mis on institueeritud. Tsiviilühis
konna ja riigi vahelised suhted       
Tsiviilühiskond on üks demokraatia ja stabiilse
arengu peamisi eeldusi (eriti kriisiolukordades).
Tsiviilühiskond ja riik eksisteerivad
koos tsiviilühiskond peab kontrollima
poliitilist võimu. Tsiviilühiskonna ja
riigivõimu vastastikustest suhetest sõltub, kas
tegemist on
totalitaarse, autoritaarse või demokraatliku
režiimiga.
6
Riigivõimu teostamise viisid  TOTALITARISM S
O absoluutne allumine
riigivõimule riik tsiviilühiskond   AU
TORITARISM S O riik
reageerib tsiviilühiskonna teatud
initsiatiivile riik tsiviilühiskond   D
EMOKRATISM S O riik ja
tsiviilühiskond on võrdõiguslikud partnerid riik
tsiviilühiskond küsimusi lahendatakse
konsensuse teel  
7
Industriaalühiskond
Infoühiskond
UUSAEG
KAASAEG
Vabariik Liberalism
Vabariik??? Liberalism???
Modernism (Valgustus)
Postmodernism
Kristlus
Impeeriumid, monarhia, konservatiivne ideoloogia
1. KESKAEG 5-6 s. 14 s. RENESSANSS 15
16 s. REFORMATSIOON (üleminekuaeg) 2.
UUSAEG 17 s 20 s. keskpaik 3. KAASAEG 20
s. keskpaik k.a.
Agraarühiskond
KESKAEG
8
2. 3. Ühiskond ja loodus  Loodus on -         maa
orgaaniline ja anorgaaniline valdkond, mida
inimene muudab (maailma geograafia,
keskkond) -         asjade kord (physis), mida
inimene tunnetab.  Sellele vastandatakse
ühiskond -         moraalne kord
(themis) -         õiguslik kord
(nomos).  Ühiskonna kord erineb looduse korrast.
Loodus on seal väljas, ilma telos'eta. Et
loodust ümber korraldada, peab inimene mõistma
looduse siduvaid seadusi. Daniel Bell ühiskond
on moraalne kord, mida iseloomustab otstarve ja
teadlikkus ning mille õigustuseks on tema võime
rahuldada inimeste ainelisi ja transtsendentseid
vajadusi. Karl Marx ühiskond on inimeste
eesmärgipärane tegevus, sotsiaalse korrastatuse
süsteem.      
9
3. Paradigmaatiline kriis ühiskonnas  3.1.
Paradigma mõiste   Thomas Kuhn 1)      paradigma
kui maailmavaade, väärtus (paradigma
filosoofiline aspekt) 2)      paradigma kui
algoritm, uurimisprogramm (paradigma
loogikalis-metodoloogiline aspekt) 3)     
paradigma kui veendumus (paradigma
sotsiaal-psühholoogiline aspekt).   Paradigmaatili
ne kriis ühiskonnas 1)      kui ühiskonna
aluseks olev väärtussüsteem hakkab
murduma 2)      murdumine peegeldub ka
tehnomajandussüsteemis samuti poliitilises
ideoloogias ja poliitilise institutsiooni
tegevuses
10
. 3.2. Ühiskonna dünaamika Avaldub kolme
mõõtme kaudu kultuur(homo pictor) poliitiline
institutsioon ja ideoloogia(homo politicus)
majandus(homo economicus). Alustame
ühiskonna kultuuri dünaamikast, mõistes kultuuri
seejuures laiemas, antropoloogilises
tähenduses. Lääne kultuuris võib laias
laastus esile tuua neli kultuuriparadigmat
(neljas on alles kujunemas) -        
antiikkultuuri paradigma -         keskaja
kultuuriparadigma -         uusaja
kultuuriparadigma postmodernistlik
kultuuriparadigma
11
1) ANTIIKKULTUURI PARADIGMA S
O mikrokosmos makrokosmos
(harmoonia, ilu) (filosoofiline kaemus) 1)     
eesmärk kosmoloogilise harmooniaga ühtesulamine
(kaemine) 2)      vaimse ja praktilise tegevuse
dualism  
12
2) KESKAJA KULTUURIPARADIGMA  J S
O harmoonia hinge päästmine
hierarhia religioosne tunnetus ja
tegevus   1)      eesmärk kontakti leidmine
jumaliku harmooniaga (oma jumala leidmine kaks
teed -         ilmalikult, heade tegude
kaudu -         klooster ja kirik (puhtus,
vaesus, kuulekus) 2)      sakraalse ja profaanse
tegevuse dualism   Renessanss ja reformatsioon
(15.16. saj) reaktsioon keskaja
väärtussüsteemile ja uute väärtuste otsimine   2
13
Hierarhia idee kriitika 1)      humanistid (usk
inimesesse kui loojasse) 2)      usupuhastajad
(inimene ise on tühine, leiab tõe jumala kaudu,
võrdsuse idee) 3)      teadlased (iseliikumine,
inertsi idee). Usupuhastus (Martin Luther, Ulrich
Zwingli, Johann Calvin). Puritaanid (Inglismaal,
Prantsusmaal, Madalmaades), võitlev, aktiivne
tiib -         nõudsid vabadust
kõigis -         soodsalt meelestatud teaduse
suhtes -         hierarhia idee vastu.  Johann
Calvin -         absoluutse predestinatsiooni
idee keegi ei tea, kas jumal on ta määranud
õndsaks saama või hukkuma -         edu maises
elus, rikkus osutab sellele, et olete jumala
väljavalitu.
14
3) UUSAJA KULTUURIPARADIGMA S O valitsemine
kasu teaduslik-praktiline tegevus 1)     
eesmärk kasu ja majanduslik edu 2)      vaimse
ja praktilise tegevuse dualism 3)      praktilist
tegevust hakatakse pidama olulisemaks kui
vaimset 4)      tagasivaatav pilk (regressi idee)
hakkab asenduma tulevikku vaatava pilguga
(progressi idee) 5)      instrumentaalne
ratsionalism (ehk vahendi ratsionalism)     3
15
Uusaja (modernistliku) filosoofia
põhiperioodid   1)      eelmäng (15.16.
saj) -         kristlike väärtuste
sekulariseerimine -         usu tekkimine
inimesesse, tema mõistusesse ja
võimetesse põhiprobleem mis on tõsikindla
tunnetuse lähtealus? René Descartes
(ratsionalist) mõistus (COGITO, ERGO
SUM) Francis Bacon (empirist) kogemus  
16
  1)      klassikaline modernism (18.20. saj
algusaastad) -         usk piiramatusse progressi
(tänu inimlikule mõistusele) ja optimistlik vaade
tulevikku -         kosmopoliitiline
tulevikumaailm, kus elavad vabad ja võrdsed
inimesed põhiprobleem kes on inimene? valgustus
(Jean Jacques Rousseau, Immanuel Kant) inimene
on vaba olevus maksiim mõelda alati ise ongi
valgustus. Immanuel Kant, käsitledes vabaduse
küsimust, tõstatab probleemi kolmest
aspektist a)      vabadus tõe tunnetamisel
(teadus) b)      vabadus kõlbelise mina
leidmisel (moraal) c)      vabadus loomingulisel
eneseväljendamisel (kunst).  
17
1)      neomodernism (20. saj keskpaik I ja II
maailmasõja vaheline periood) -        
modernistlikud ideed leiavad laia kandepinna
filosoofias (neopositivism, analüütiline
filosoofia), moraalis (psühhoanalüüsi mõju) ja
kunstis (futurism)   2)      hilismodernism
(pärast II maailmasõda) põhiküsimus tehniline
progress pikkamööda hakkab kaduma usk
progressi inimene võõrandub iseendast ja
ühiskonnast. Jürgen Habermas suurimaks
probleemiks kujuneb süsteemimaailma (majandus ja
poliitika) ning elumaailma vastuolu. Kuidas seda
vastuolu ületada?   1)      postmodernism (alates
70. aastatest kuni k.a) -         uute väärtuste
otsingul, täielik opositsioon modernismile Jean-Fr
ançois Lyotard modernismi projekt ammendas end
juba 50. aastail.
18
4). POSTMODERNISTLIK PARADIGMA (XX saj 60. aastad
k.a) S O personalism pluralism maailm
koosneb arvukatest, dialoog võrdväärsetest
osadest 1)      vabaduse ja vastuste küsimused
omandavad sellises kontekstis uue
tähenduse 2)      keskseks muutub kommunikatiivse
tegevuse probleem, kuna dialoog nõuab alati
vastastikust mõistmist 3)      erinevate
vaimsete maailmade ja kultuuride
integreerumine 4)      teaduses suureneb
interdistsiplinaarsete uuringute osatähtsus
(igasuguste piiride hägustamine) Instrumentaalne
ratsionalism on asendumas hermeneutilise
ratsionalismiga.
19
Marks ja positivism
20
Loeng 3. Industriaalühiskonnast
infoühiskonda     4. 1. Industriaalühiskonna
kujunemise majanduslik-poliitiline eeldus on
kapitalistlik majandamisviis.   Kapitalismi
põhitunnused -         eraomanduse
puutumatus -         töökuse ja ettevõtlikkuse
stimuleerimine -         ettevõtluse
vabadus -         demokraatia areng -        
isikuvabadus -         administratiivse sunni
pidev vähenemine.
21
Kapitalism   VARAKAPITALISM   Majandusteoreetiline
alus on Adam Smithi õpetus (Smithi nähtamatu
käsi ehk isereguleeruv turusüsteem oma
seaduspärasustega) põhitunnused -        
lähtumine tootmisest -         turul polnud
piisavalt pakkumist -         ostjaid oli palju.
22
Varakapitalismi turul domineeris
tootja. Põhiülesanne -         tootmise
laiendamine ja majanduse kiire arendamine
(esikohal oli tootmisvahendite ehk
kapitalikaupade tootmine) -        
põhiülesandest tulenes ülesanne ka haridusele
spetsialisti koolitamine -         esikohal olid
majandusprobleemid, sotsiaalsüsteemi kujunemiseks
puudus veel majanduslik alus.
23
Hiliskapitalism   Hakkas kujunema XX sajandi 30.
aastail majanduskriisi ajal (192933). Majandusteo
reetiliseks aluseks oli John Keynesi õpetus (turu
laiendamine, ostuvõimelise tarbija kujunemine
selleks maksta suurt palka). Franklin Roosevelti
Uus kurss eesmärgiks oli heaoluühiskond. Põhitu
nnused -         turg muutub tarbijaturuks -    
     varajasest suurem haridusvõrk -        
sotsiaalhooldussüsteemi kujunemine suureneb
järsult riigi (valitsuse) osa ühiskondlike
protsesside reguleerimisel kahel põhjusel
24
1)      majanduse kiire areng ning paljude
majandusüksuste ja -organisatsioonide koostöö
laienemine ning läbipõimumine 2)     
heaoluühiskonnas üles kerkinud sotsiaalseid
probleeme oli võimatu lahendada ilma valitsuse
sekkumiseta.   Hiliskapitalismi turul domineerib
tarbija põhiküsimus kas hiliskapitalism on ikka
kapitalism? Vastus jaa, kuna säilivad kõik
kapitalismi põhitunnused.
25
. Industriaalühiskond   Hakkas kujunema XVIII
sajandi lõpu Inglismaal (masinatöö ja looduslike
kütuste energia kasutamine, tööstustööliste arvu
plahvatuslik kasv). Eestis hakkas kujunema XIX
sajandi teisel poolel.   Industriaalühiskonna
kontseptsioonid hakkasid kujunema pärast II
maailmasõda.   Raymond Aron Industriaalühiskonn
a ja sotsiaalse stratifikatsiooni areng
(195758)
26
1)      ühiskonnas toimus suur tööstuslik pööre,
mis saavutati kolossaalsete muudatuste
tagajärjel muudatuste liikumapanevaks jõuks
olid -         tootmise automatiseerimine -      
   tööviljakuse suurenemine -         toodetava
produktsiooni tohutu kasv -         tõeline
revolutsioon inimeste sissetulekutes 2)      üha
suuremale elanike kihile hakati looma
kõrghariduse omandamise tingimusi 3)     
industriaalühiskond on kaasaegsele tehnoloogiale
ja suurtööstusele rajatud ühiskond, millel on
kolm põhitunnust -         linnaühiskond -      
   keskklassi ühiskond -         kõrgelt haritud
ühiskond.
27
Näiteks oli Inglismaal keskklassi osatähtsus
ühiskonnas XIX sajandi keskel 1520, XX sajandi
keskel 4250 ja 60.70. aastatel 6080.   Mis
iseloomustab keskklassi? -         sissetuleku
suurus -         eraomandi aktsepteerimine -      
   haridus -         vahel nimetatakse väga
olulise kriteeriumina veel elukohta  
28
Probleemid hakkasid kujunema XX sajandi 60.
aastail 1)      ühiskonna väga kiire
linnastumine tekitas mitmeid tõsiseid
sotsiaalseid probleeme, nt ebavõrdsus suurte
tööstuskeskuste ja perifeeria vahel (sobiva
töökoha leidmine, kommunikatsiooni-, kultuuri- ja
haridusvõimalused) 2)      liikumine maalt linna
tõi kaasa väga tõsiseid (kvantitatiivseid ja
kvalitatiivseid) nihkeid eri paikkondade
rahvuslikus struktuuris.   Tekkinud ebakõlad
hakkasid pärssima ühiskonna kui terviku
arengut.  
29
4. 3. INFOÜHISKOND   Alates 1970. aastatest algas
Läänes üleminek infoühiskonda. Üleminekut
põhjustasid -         teaduslik-tehniline
revolutsioon -         majanduses süvenev
tööjaotus -         1973. aasta energia- ja
majanduskriis -         globaalprobleemide
teadvustamine.  
30
Infoühiskonna kontseptsioonid   Viimasel 15
aastal aset leidnud struktuurimuudatusi Lääne
ühiskonnas on nimetatud erinevalt 1)     
üleminekuks infoühiskonda (üha enam arvutistuv ja
kommertsialiseeruv elukorraldus) Jean-François
Lyotard 2)      üleminekuks postindustriaalsesse
ühiskonda (tööstustööliste osatähtsuse langemine
2025-ni ja teenindussektori suurenemine
70-ni).
31
Daniel Bell postindustriaalse ühiskonna
põhitunnused on          üleminek kaupade
tootmiselt teenindusmajandusele
(infotootmisele)          teadlaste osatähtsuse
kasv ühiskonna juhtimisel         
intellektuaalse tehnoloogia lai levik ja
kasutuselevõtt          kui industriaalühiskonna
märksõnad on -  suurettevõtlus, - 
standardiseeritud masstootmine, - 
massimeedium, siis postindustriaalse ühiskonna
märksõnad on -  väikeettevõtluse renessanss, - 
masstootmise osatähtsuse oluline vähenemine, - 
individuaalsus ja detsentraliseeritus         
väiketootmise ideoloogia deviis on väike on
ilus.  
32
Näiteks loodi aastail 197080 USA väikesektoris
juurde tervelt 20 miljonit töökohta, samas püsis
suurkorporatsioonide tööhõive samal tasemel.
Suurbritannias loodi 1990. aastal juba 87 000
ettevõtet, millest 95 olid väikeettevõtted.   1) 
     üleminekuks postfordistlikku ühiskonda jm
(konveiertootmise kriis ja väiketootmise au sisse
tõstmine) 2)      üleminekuks kommunikatsiooniühi
skonda.
33
Herbert Marshall McLuhan (19111980) 1)     
ühiskonna arengu käsitlemisel on keskseks
tehnoloogia mõiste (kiri, rõivastusmood,
sõjatehnika, tootmistehnika jne) 2)     
kommunikatsioonitehnoloogia (trükisõna, raadio,
televisioon) ühiskond 3)      tehnoloogia
mõistet kasutab laialivalguvalt ise nimetab oma
meetodit mosaiikseks 4)      õpetuse ühendav
idee medium is the message (vahend on
sõnum) -         siiani on põhiliselt tähelepanu
pööratud info sisule ja tähendusele, vähem seda
edastavale vahendile -         igasugune uus
tehnoloogiavahend, millega sõnumit edastatakse
või funktsionaalset eesmärki saavutatakse, on ka
ise sõnum.  
34
Tehnoloogia on sõnum, kuna tehnoloogia loob
järk-järgult täiesti uue inimliku
keskkonna.   Millised on olulised muutused
isiksuse struktuuris, maailmapildis,
kultuuriloos?            Kirja ja eelkõige
fonetiseeritud tähestiku leiutamine kaotas
sugukondliku ühtekuuluvuse (kuulmine) ning lõi
uue, kirjaliku kultuuri ja tsivilisatsiooni
(nägemismeel-silm). Fonetiseeritud tähestik on
ainult vahend, mis loob tsiviliseeritud inimese
omaette indiviidi, kes on kirjutatud seaduse
palge ees teistega võrdne. Indiviidide eraldatus,
ruumi ja aja pidevus ning koodide ühtsus on kirja
valdavate ja tsiviliseeritud ühiskonna esmased
tundemärgid. (The Gutenburg Galaxy. The Making
of Typographic Man., 1962, lk 86.)         
Trükipressi leiutamine. Trükipressi leiutamine
kehtestas ja laiendas uut visuaalset survet
teadmistele, andis esimese monteerimisliini ja
esimese masstoodangu. (The Gutenburg Galaxy. The
Making of Typographic Man., 1962, lk 124.)
35
TRÜKIKUNSTI LOOGIKA   Trükikunsti inimene on
uus linnakodanik, kes ihkab suuri
tsentristlikke grupeeringuid, millest saab alguse
natsionalism.   Mehaanilise tehnoloogia areng on
kestnud 3000 aastat, sellest viimased 100 aastat
on kestnud elektriline tehnoloogia, mille tulemus
on see, et oleme globaalses ulatuses laiendanud
oma kesknärvisüsteemi, elimineerinud aja ja
ruumi, niipalju kui tegemist on meie planeediga.
36
ELEKTRILISE TEHNOLOOGIA   Mehaanilise tehnoloogia
olemus on inimeste eraldumine, killustumine. Autom
atiseeritud tehnoloogia olemus on
vastupidine. Automatiseeritud tehnoloogia on
inimsuhete struktureerimisel integreeriv,
detsentralistlik, sügav, nii nagu masin oli
fragmetaarne, tsentralistlik, pealispinnaline.,
lk 8.)   Inimkond on nüüd kiiresti lähenemas
inimeste tehnoloogiliste lahenduste lõppfaasile
teadvuse ühendamisele, st individuaalsete
teadvuste ühendamisele elektrotehnika bassil.
37
Laineteooria TULEVIKUVISIOON (Alvin
Toffler)            Tulevikus jätkub elanikkonna
edasine kontsentreerimine suurkeskustesse ja
eriti nende lähialadele, seda nii eeslinnade kui
ka pendelmigratsioonialade regionaliseerumise
(koostöö tugevnemise) kaudu.         
Majandusmaastikul vahelduvad tihedalt asustatud
regioonid hõrealadega, seejuures kontrastid
kasvavad.          Samas ei tohiks
keskuse-perifeeria kontraste absolutiseerida. Näit
eks on USA-s tekkinud tavaliselt
kõrgtehnoloogiakeskuste ja ka lennuväljade
lähedale kiiresti arenevaid äärekeskuseid.       
   Mida enam on piirkonnas uuel ja eriti
kõrgtehnoloogial põhinevat tootmist, seda
dünaamilisem on regiooni areng.  
38
(No Transcript)
39
5. Liberalismilt neokonservatismile. Sotsiaalsed
muudatused ja poliitilised ideoloogiad     Sotsiaa
lsed protsessid (kõigi lätted on
antiigis) 1)      liberalism (parandada) 2)     
konservatism (säilitada) muuta revolutsiooni
teel (sotsialism).
40
5. 1. KLASSIKALISED POLIITILISED
IDEOLOOGIAD   XVIII saj lõpp Inglismaa
tööstusrevolutsioon Prantsusmaa kodanlik
revolutsioon. Kuni selle ajani oli õpetus
ühiskondlike nähtuste muutusest
tundmatu. Domineeris seisukoht kõige
muutumatusest, stabiilsusest, püsivusest ja
lõpetatusest, st konservatiivne ideoloogia.
41
LIBERALISM (ld liberalis 'vaba') püüd vabaneda
traditsioonidest, kommetest, dogmadest,
eelarvamustest 1)      filosoofias
individualism, rõhutab isiku prioriteeti
kollektiivi ees 2)      maailmavaates
sallivus, humanism, kosmopolitism 3)     
religioonis ortodokssuse vastu
(protestantism) 4)      majanduses vaba
konkurents 5)      poliitikas (riik ja kodanik)
tugeva keskvõimu vastu.
42
FILOSOOFIAD RIIGI JA KODANIKU VAHELISTEST
SUHETEST
43
KONSERVATISM   Edmund Burke astus XVIII sajandi
valgustusidee vastu, märkides, et ajalugu on
eelkõige traditsioonid ja moraal, mitte aga
spekulatiivsete mõtiskluste tulemus. Seetõttu
peaks ka põhiseadus välja kasvama
sajandivanustest traditsioonidest.   E. Burke
Pariisi filosoofid on täiesti ükskõiksed nende
tunnete ja kommete suhtes, millele toetub
kõlblusmaailm. Oma katsetes käsitlevad nad
inimesi kui hiiri.
44
E. Burke ründas Inim- ja kodanikuõiguste
deklaratsioonis eelkõige võrdsuse ideed. Ta
märkis, et inimesed on looduse poolest erinevad.
Vastavalt oma võimetele ja võimalustele võib iga
inimene saavutada õnne. Kui inimene tahab olla
õnnelik, siis peab ta leppima vägivallaga, st
sellega, et teised valitsevad tema üle. Valitsema
peab looduslik aristokraatia kuningas. 5. 2.
KAASAJA LIBERALISMI KAKS TRADITSIOONI   INGLISE
TRADITSIOON (Suurbritannia, USA) vaba
liberalism -         isikuvabaduse
rõhutamine -         tugeva riigi
vastu -         vaba konkurents kõigis
eluvaldkondades.  
45
Inglise traditsioon lähtub empiirilisest
filosoofiast ja utilitaristlikust
eetikast. Egoism on loomulik, kõigi õnn pole
niikuinii võimalik. Näiteks domineeris USA-s kuni
1929. aastani, hiljem vahelduva eduga.         
1933.52. a president Franklin Roosevelt
(demokraat) loodi pensioni ja pangakontode
kindlustus.          1952.60. a president
Dwight Eisenhower (vabariiklane)         
1960.68. a president John Kennedy, Lyndon
Johnson (demokraat) jne
46
PRANTSUSE TRADITSIOON (Mandri-Euroopa)
sotsiaalne liberalism -         ühishuvide
rõhutamine -         õigluse ja solidaarsuse
põhimõte -         inimene on alati mingist
rahvusest ja mingi riigi kodanik.   Prantsuse
traditsioon lähtub prantsuse ratsionalistlikust
filosoofiast. Mõistus võib ühiskonna paremaks
muuta ja elu õnnelikumaks teha. XIX sajandi
teisest poolest lähtuvad sellest kõik erakonnad,
kellel on esiplaanil kollektiivsed huvid (nt
rahvuslikud huvid). XIX sajandit on nimetatud
liberalismi ajastuks.   XIX sajandil hakkasid üha
enam levima ka sotsialistlikud meeleolud.
47
5. 3. SOTSIALISM   Sotsialismi eesmärk
sotsialistlik elukorraldus, kus kõrgeim hüve on
ühiskondlik omand. Lätteid võib leida Platoni
õpetusest -         võrdsus -        
kollektiivne omand -         ühtsus.   Nüüdisaja
sotsiaaldemokraatia -         on loobunud
ühiskondliku oamndi kui kõrgeima hüve
rõhutamisest -         on oma ideoloogilise
aluse poolest ühte kasvanud sotsiaalse
liberalismiga.  
48
5. 4. NÜÜDISAJA LIBERALISMi eripära           
Liberalismi lõpliku võidu kuulutamine. Francis
Fukuyama Võib-olla pole me tunnistajaks
lihtsalt külma sõja lõpule või konkreetse
perioodi möödumisele sõjajärgses ajaloos, vaid
ajaloo kui sellise lõpule, s.t. inimsoo
ideoloogilise evolutsiooni lõpppunktile ja Lääne
liberaalse demokraatia kui inimvalitsuse lõpliku
vormi universaliseerumisele. Kui nüüd hetkeks
möönda, et fašistlik ja kommunistlik väljakutse
liberalismile on surnud, kas talle on siis veel
jäänud mõni muu ideoloogiline võistleja? Siin
sunnivad end peale kaks võimalust religioon ja
natsionalism.          Sotsiaalse liberalismi
(prantsuse traditsiooni) kokkukasvamine
nüüdisaegse sotsiaaldemokraatiaga.         
Vabaliberalismi lõpu kuulutamine ja pöördumine
konservatiivsete ideede poole neokonservatism.
49
Daniel Bell (Kapitalismi kultuurilised
vastuolud, 1976) kritiseerib individualismi
põhimõtet nüüdisühiskonnas -        
varakapitalismis mängis individualistlik
ellusuhtumine positiivset osa, kuna aitas
vabaneda mitmetest keskaegsetest
dogmadest -         tänapäeval on individualism
sünnitanud aga avangardistliku modernismi ja
tarbijaliku hedonismi mõlemad on lõhkunud
ühiskonna puritaanlikke moraalitugesid. D. Bell
pöörab suurt tähelepanu uue, erinevaid rahvaid ja
kultuure ühendava moraali leidmisele.
50
5. 6. NEOKONSERVATISM            Inimesed pole
võrdsed nende ebavõrdsus tuleneb pärilikest
omadustest.          Uute väärtuste otsingutel
pöördutakse tihti puritaanlike, ent ka kristluse
ja Vana-Kreeka põhiväärtuste poole.         
Austatakse alalhoidlikkust, traditsioonilisi
väärtusi eitatakse radikaalseid ühiskondlikke
ümberkorraldusi, eriti aga revolutsiooni.
Tunnistatakse vaid piiratud reformide vajadust.
Ühiskond kannatab üksnes evolutsioonilisi
muudatusi.          Ühiskond saab normaalselt
funktsioneerida ainult siis, kui ta on
hierarhiline ning teda valitseb eliit. Seetõttu
tuleks loobuda igasugustest püüdlustest
sotsiaalse võrdsuse poole, sest see pole lihtsalt
võimalik.          Majanduses hinnatakse kõrgelt
vaba konkurentsi. Riik peaks minimaalselt sekkuma
majandusellu. Kritiseeritakse bürokraatiat, mis
piirab vaba initsiatiivi, sotsiaalpoliitikas
soodustab aga parasiitlust ning
tegevusetust.          Välispoliitikas
toetatakse sõjalise ülejõu ja jõu ideoloogiat.