Arvutiriistvara alused 1. loeng

1
Arvutiriistvara alused1. loeng

• 12. veebruar 2002. a.
• Urmas Tamm

2
Töökorraldus

• 10 loengut (12. veebruar 16 aprill)
• 8 praktikumi (6. märts 30. aprill)
• Arvestuse saamiseks peab
• tegema ära kõik kodused tööd
• käima kohal kõikides praktikumides (praktikume
  järele teha ei saa)

3
Töökorraldus (järg)

• Kogu loengukursuse info saab olema
• http//www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumat
  erjalid/ara/
• Minu emaili aadress on
• urmast_at_ut.ee

4
5 esimest loengut

1. Arvutustehnika ajalugu (12.02.2002)
2. Arvuti arhitektuur (19.02.2002)
3. Protsessorid ja mälud (26.02.2002)
4. Siinid ja pordid (5.03.2002)
5. BIOS (12.03.2002)

5
Arvutustehnika ajalugu
6
Esimesed arvutusmasinad

• 1623 Wilhelm Schickard leiutas mehaanilise
  arvutusmasina
• 1642 Blase Pascal valmistab mehaanilise
  arvutusmasina Pascaline

7
1694-1804

• 1694. aastaks konstrueeris Leibniz oma
  arvutusmasina
• Leibniz pakkus välja ka kahendarvutuse
• 1728 Falcon projekteeris esimesed
  programmeeritavad kangasteljed
• 1804 Jaquard leiutas programmeeritavad
  kangasteljed

8
1822-1884

• 1822 Babbage avaldab esimese mehaanilise
  kompuutri
• 1822 1884 leiutati kirjutusmasin, telefon,
  telegraaf
• 1884 Hollerith patenteeris 5 x 9 perfokaardi, kus
  iga auk kandis oma tähendust

9
1886-1920

• 1886 Hollerith konstrueerib esimese
  elektromehaanilise loendus ja sorteerimismasina
• 1896 asutas ta oma firma TMC (Tabulating Machine
  Company)
• 1920 CTRC nimetatakse ümber IBMiks
  (International Business Machines Corporation)

10
1904-1939

• 1904 John Fleming patenteerib esimese
  vaakumlambi dioodi
• 1906 Lee DeForest patenteerib kolme elektroodiga
  vaakumlambi trioodi
• 1939 asutavad William Hewlett ja David Packard
  firma Hewlett Packard

11
1943

• 1943 esimesed elektronarvutid arvutid Harvard
  Mk1 ja Colossus

12
1946

• 1946 ENIAC (Electronic Numerical Integrator and
  Computor)
• Koosnes 19000 lambist
• Kaalus üle 30 tonni
• Tarbis 25 kW
• Tegi üle 100 000 kalkulatsiooni sekundis

13
1946-1948

• Peale ENIACi loodi palju uusi mudeleid
• MARK 2
• AVIDAC
• Z22
• IBM 603 Calculator
• BINAC
• Mark 2ga tuli kasutusele ka sõna bug

14
1948-1954

• 1948 Belli labori teadlased leiutasid
  transistori (TRANSfer reSISTOR)
• Loodi UNIVAC 1 (UNIVersal Automatic Computer)
• 1952 pakub Dummer välja, kuidas valmistada
  trükiplaate
• 1954 alustab Texas Instruments ränitransistorite
  tootmist.

15
1953

• 1953 IBM 650
• kasutas andmekandjana nii magnetlinti kui
  perfokaarte
• kahe aastaga müüdi ligi 1000 masinat
• see oli esimene nn. miniarvuti
• 1953 Massachusettsi ülikoolis valmistatakse
  esimene transistoritel põhinev arvuti TX-O

16
1956-1959

• 1956 IBMilt esimene kõvaketas RAMAC 305
• 1957 asutatakse DEC (Digital Equipment
  Corporation)
• 1957 IBMilt programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula
  TRANslation)
• 1958 Texas Instruments valmistab esimese
  mikroskeemi
• 1959 IBMilt esimene transistoritel põhinev
  kommertsarvuti IBM 7090/7094

17
IBM 7090

• IBM 7090
• Programmeerimiskeel FORTRAN
• Mälu 32 kilobaiti
• Sooritas 210 000 liitmist või lahutamist sekundis
• Magnetkandja mahutas rohkem kui 32000 10 kohalist
  arvu

18
1961-1964

• 1961 Fairchild Semiconductors laseb välja esimese
  kommertsmikroskeemi
• Teletype laseb välja mudel 33 terminali
  klaviatuuri ja perfolindiga
• Douglas Engelbart võtab patendi hiirele
• 1963 DEC müüb oma esimese miniarvuti
• 1964 Gordon Moore väidab, et transistorite arv
  mikroskeemides kahekordistub iga 18 kuu järel.
  (Moore seadus)

19
1964-1969

• 1964 John Kinley ja Thomas Kurtz avaldavad BASIC
  (beginners all-purpose symbolic instruction code)
  programmeerimiskeele
• 1965 IBM laseb tootmisse System/360
• 1967 IBM leiutab floppy ketta System/370 jaoks
• 1968 Robert Noyce ja Gordon Moore asutavad Intel
  Corporationi
• 1969 Intel alustab esimese mikroprotsessori
  väljatöötlust

20
1969-1971

• 1969 HP tuleb arvutitööstusse maailma esimese
  teadusliku lauakalkulaatoriga HP9100A
• 1969 katsetatakse ARPANETi
• 1971 esimene mikroprotsessor on sündinud Intel
  4004
• Intel tutvustab ka 1kB suurust RAM mälu

21
1971

• 1971 Belli laborid tutvustavad esimest UNIXi
  versiooni
• Bill Gates ja Paul Allen hakkasid oma vabast
  ajast otsima PDP-10 vigu
• TI tutvustab nn. ühekiviarvutit, kus on üle 15000
  transistori
• XEROXis lükatakse kõrvale notebook arvuti
  projekt ja alustatakse Alto arendamist

22
1972-1974

• 1972 Intel esitleb 8008 protsessorit
• Atari toodab esimese TV mängu
• 1973 XEROX esitleb Alto arvutit ja graafilist
  kasutajaliidest
• Digital Research avaldab CP/M (control
  programm/monitor) operatsioonisüsteemi
• IBM valmistab esimese kõvaketta IBM 3340
• 1974 Inteli protsessor 8080
• IBM loob esimese RISC tehnoloogial põhineva
  arvuti ServiceFree

23
1974

• Bill Gates ja Paul Allen asutavad firma
  Traf-O-Data
• XEROX esitleb Ethernet standardit ja WYSIWYG
  tekstitöötlustarkvara
• Motorola esitleb protsessorit 6800
• Brian Kerighan ja Dennis Ritchie loovad C
  porgrammeerimiskeele
• Intel 8080 põhinev arvuti Altair 8800

24
1975-1979

• Intel tutvustas arendusvahendit Intellec 4
• Zilog alustas tegevust ja toob turule Z80
  protsessori Intel vastab 8085ga
• Müügile tulid esimesed odavad arvutid Sinclair
  ZX80/ZX81, RadioShack TRS-80
• Turule tulid ka Apple ja Commodore
• Bill Gates ja Paul Allen asutavad Micro-softi
• TI valmistab esimese 16 bitise protsessori
  TMS9900

25
1975-1979

• Intel toob turule protsessorid 8086 ja 8088 ning
  Zilog Z8000
• IBM alustab personaalarvutite tootmist IBM PC ja
  IBM XT
• Microsoft kirjutab Altairile ja Applile BASICu,
  CP/M põhistele arvutitele FORTRANi
• Apple IIle kirjutati tabelarvutusprogramm
  VisiCalc (Dan Brikclin ja Bob Frankston)
• IBM PCle ilmub palju programme ja tulevad ka
  turule kloonid IBM compatible

26
1975-1979

• IBM ja Digital Research ei jõudnud CP/M
  opsüsteemi osas kokkuleppele ja IBM sõlmis
  lepingu hoopis Microsoftiga
• Turule tuleb Compaq
• XEROX jäi turul tahaplaanile peale Alto projekti
  lõpetamist
• Zilog hakkas oma turuosa kaotama kuna Z8000 ei
  olnud ühilduv Z80
• Motorola tutvustas oma 16bitist protsessorit
  68000
• Hayes ja Seagate valmistavad Apple IIle 300
  baudise modemi

27
1980-1985

• Radio Shack, Apple, Sinclair ja Commodore
  jätkavad edukalt
• Intel lisab 8086 juurde matemaatikaprotsessori
  8087
• Microsoft avaldab oma UNIXi Microsoft XENIX OS
• Seagate Technology tõuseb oma kõvaketaste
  tootmisega turuliidriks
• Sony tuleb turule 3,5 ketastega ja koos
  Philipsiga töötatakse välja CD

28
1980-1985

• Digital Research avaldab CP/M 8086 ja 8088
  süsteemidele
• Asutatakse mitmed praegu tuntud firmad Silicon
  Graphics, Sun Microsystems, Symantec, Adobe,
  Creative Labs jne.
• Intel jätkab toob turule 80186 ja 80188 veidi
  hiljem 80286
• Chips and Technologies esitleb esimesi
  tugikiibistikke

29
1980-1985

• Ilmuvad Word Perfect ja Lotus 123
• IBM toob turule IBM PC-AT seda alles 1985
• Apple tuli turule Apple Macintoshiga
• UNIXile tutvustatakse X-Windowsi
• Bjarn Stroustrup defineerid C keele
• Microsoft esitleb Windows 1.0
• Sony ja Philips esitlevad CD-ROMi
• Intelil ilmub 80386

30
1986-1989

• Compaq toob müügile Deskpro 386
• IBM hakkab kaotama monopoliseisust
• Microsoft avaldab MS-DOS 3.0, Windows 2.0 ja 1988
  MS-DOS 4.0
• IBM paiskab müügile PS/2 seeria
• Esitletakse VGA standardit
• IBM ja Microsoft avaldavad OS/2

31
1986-1989

• Tim Bernes-Lee loob WWW (World Wide Web)
• Intel toob turule 80486
• Creative saab hakkama esimese SoundBlaster
  kaardiga
• DEC ühines Compaqga
• Commodore, Sinclair, Altair, Acorn, Radio Shack
  ja Xerox hakkasid kaotama oma turuosa.
• Ka Applel ei läinud niiviisi nagu varem

32
1990-1994

• Microsoft laseb välja Windows 3.0 ja MS-DOS 5.0
• Intel tuleb turule Pentium protsessoriga
• Soomlasest tudeng Linus Torvalds avaldab Linux
  0.02
• WWW alustab oma võidukäiku
• IBM ja Apple alustavad Microsofti DOSi ja
  Windowsi vastu uue operatsioonisüsteemi PINK
  loomist
• Microsoft vastab Windows NT väljatöötamisega
• Apple kaebab Microsofti kohtusse graafilise
  liidese ülesehituse pärast

33
1990-1994

• 1992 Microsoft avaldab Windows for Workgroupsi
• MIPS ja DEC toodavad esimesed 64 bitised
  protsessorid
• Netscape Corp. Avaldab Netscape 1.0 veebibrauseri
• Microsofti MS-DOS 6.22 jääb viimaseks
• Tarkvaratööstus hakkab põhiliselt orienteeruma
  Windows platvormile

34
1995-1996

• Microsoft avaldab Windows 95 ja Office 95
• Intel toob turule Pentium Pro
• Netscape loob JavaScripti ja Netscape 2.0
• Sun töötab välja Java programmeerimiskeele
• Alustavad sellised veebifirmad nagu Yahoo,
  Altavista, Amazon, RealAudio

35
1995-1996

• Microsoft toob turule Windows NT 4.0
• Corel ostab Novellilt WordPerfecti, Quattro Pro
  ja Perfect Office
• Apple ostab NeXT Software Company
• Microsoft hakkab Netscapele konkurentsi pakkuma

36
1997

• Intel lisab oma protsessoritele MMX käsustiku ja
  toob turule Pentium II protsessori
• Microsoft avaldab Office 97
• IBM Projekteerib DeepBlue superarvuti
• Apple sattub finantsraskustesse ja Microsoft
  ostab 100000 Apple aktsiat
• Steve Jobs tuleb Applesse tagasi
• Amazon avab veebipoe

37
1998

• Microsoftil ilmub Windows 98
• Turule tulevad esimesed digitaalfotoaparaadid
• Apple laseb müügile iMaci
• USA valitsus alustab kohtuasja Microsofti vastu
• AOL ostab Netscape

38
1999-2000

• Linux jõuab Kernelini 2.2.0
• Intel avaldab Pentiun III protsessori
• Microsoftil tuleb müüki Office 2000 ja Windows
  2000
• Pihuarvutite turg hakkab kiiresti kasvama
• Bill Gates annab Microsofti presidendi koha Paul
  Allanile
• IBM valmistab Blue Gene
• Protsessorite kiirus ületab 1GHz piiri