Projektijuhtimine - PowerPoint PPT Presentation

Loading...

PPT – Projektijuhtimine PowerPoint presentation | free to download - id: 810500-ZWViZ



Loading


The Adobe Flash plugin is needed to view this content

Get the plugin now

View by Category
About This Presentation
Title:

Projektijuhtimine

Description:

Title: Pealkiri Last modified by: Peeter Normak Created Date: 10/20/2013 5:29:03 AM Document presentation format: On-screen Show (4:3) Other titles – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:24
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 77
Provided by: tlu75
Learn more at: http://www.tlu.ee
Category:

less

Write a Comment
User Comments (0)
Transcript and Presenter's Notes

Title: Projektijuhtimine


1
Projektijuhtimine
  • Teema 3
  • Projekti kavandamine(planeerimine)
  • Kuidas koostada tegevuskava?
  • Peeter Normak

2
Loengu kava
  1. Diskussioon kodutöö nr 2 ja koduülesannete
    teemal.
  2. Lähteuuringud projektiplaani koostamise
    kavandamine.
  3. Projektiplaani struktuur, alaeesmärgid ja
    tegevused.
  4. Projekti ajagraafik.
  5. Riski- ja kvaliteedihalduse kavandamine.
  6. Tulemuste levitamine ja rakendamine projekti
    mõju hindamine.
  7. Eelarve koostamine.
  8. Projektiplaani vormistamine.
  9. Projektitaotlustele soovituste koostamine ja
    retsenseerimine.
  10. PR-tegevus.

3
Kodutöö nr 2
  • Sõnasta ITjuht projekti vajaduse põhjenduse kolm
    kõige suuremat
  • tugevust
  • puudust.
  • Eeldusel, et ITjuht projekti taotlus ei olnud
    edukas eelkõige nõrga vajaduse põhjenduse pärast,
    mis olid teie arvates eitava otsuse olulisimad
    põhjused?
  • Sõnasta TVjuht projekti vajaduse põhjenduse kolm
    kõige suuremat
  • tugevust
  • puudust.
  • Sõnasta TVjuht projekti vajaduse põhjenduse kolm
    kõige suuremat tugevust ja kolm kõige suuremat
    puudust võrreldes ITjuht projekti vajaduse
    põhjendusega.

4
Koduülesanded
  • Sõnasta tasakaalus tulemuskaardi (balanced
    scorecard) põhiprintsiibid.
  • Projektirühmad millised on teie projekti
    tulemuslikkuse/edukuse mõõdikud?
  • Millised aspektid on probleemsed lisas 2 olevas
    projekti esialgses kavas (IKT-kutsehariduse
    kvaliteedisüsteem)?

5
Projekti kavandamise faasi eesmärk
  • Kvaliteetse projektiplaani õigeaegne esitamine.

6
Projekti kavandamise faasi ülesanded
  1. Leida antud tingimustes optimaalne projekti
    eesmärgi saavutamise meetod (kuidas saavutada
    projekti eesmärk?).
  2. Koostada projektiplaan (kuidas projekti eesmärgi
    saavutamine kirjeldada?).
  3. Saavutada projektiplaani aktsepteeritus
    olulisemate osapoolte poolt (kuidas saavutada
    projekti tunnistamine osapoolte poolt
    vajalikuks?).

7
Diskussioon
  • Projekti kavandamisele eelnevad üldjuhul
    lähteuuringud.
  • Mis võiks olla lähteuuringute põhieesmärk?

8
Lähteuuringud (eeluuring)
  • Lähteuuringute eesmärk projekti eesmärgi
    saavutamist mõjutavate oluliste aspektide (näit.
    projekti osapoolte vajadused, konkurentide
    plaanid, tehnoloogia areng, seadusandlus,
    ilmastik, ...) ja nende võimaliku mõju
    väljaselgitamine.
  • Projektikeskkonna aspektide näide. PESTLE (ka
    PEST-analüüs)
  • Political,
  • Economic,
  • Sociological,
  • Technical,
  • Legal,
  • Environmental.

9
Lähteuuringutel kasutatavaid meetodeid
  • SWOT-analüüs
  • Turu-uuringud (Näide ETF projekt)
  • Delphi-meetod
  • Avaliku arvamuse küsitlus (Näide Apple)
  • dokumentide/senitehtu analüüs
  • Varem läbiviidud sarnaste projektide analüüs
  • Metaanalüüsid

10
Näide laiendatud vajaduse analüüsi raamistikust
Needs Chain Model (Shafloot, 2010)
Instrument Needs Unconscious Needs Conscious Needs Performance Needs
Organization level Training Management transparency Learning Market share/sales revenue
Individual level Real applications Job satisfaction Knowledge/Skills Performance efficiency
Causes
Objectivity level
11
Diskussioon
  • Millised faktorid määravad lähteuuringute mahu
    (st kui põhjalikult tuleks lähteuuring läbi viia)?

12
Lähteuuringu vajaduse hindamine
  • Lähteuuringute vajadus ja maht/ulatus sõltub
    eelkõige sellest, kuivõrd selged on projekti
    täitmist kõige olulisemal määral mõjutavad
    asjaolud, nagu näiteks
  • Projekti eesmärgi/nõuete/vajaduste selgus.
  • Projekti eesmärgi saavutamise võimalike teede
    paljusus.
  • Projekti keerukus/täitmiseks vajaliku kompetentsi
    suurus.
  • Projekti valdkonna arengu/muutumise kiirus.
  • Projekti täitmiseks kasutatavate
    tehnoloogiate/metoodikate muutumise kiirus.
  • Projektiga seonduvate riskide suurus.
  • Mujal sarnaste projektide täitmisel saadud
    kogemuste hulk.

13
Soovitus (lähteuuringud)
  • Ähmaste, suurte riskidega seonduvate ning
    kriitiliste suuremahuliste projektide puhul on
    soovitatav teostada lähteuuringud eelprojektina
    (näited õppekavakeskuse loomine või ülikoolide
    õppe- ja teadushoonete ehitamine).
  • Võimaldab uuringukulude katmist muudest
    allikatest.

14
Projektiplaani koostamise ajagraafik I - näide
Juht liikmetele
Liikmed juhile
Juht liikmetele
Liikmed juhile
Toomas
Jaan
?
Jaan
Jaan
Jaan
Rein
Rein
?
Kai
Tiiu, Kai
Tiiu
Kai
Tiiu
Kai
?
Kai
Kõik
Rein,Kai,Toomas
Jaan
?
Juht ise
Kõik
Jaan
T2
T3
T4
Tähtaeg
T1
T0
  • TO tähtaegade T1...T4 ja muud kokkulepped
    (näiteks viited täpsustada alles kuupäevaks T3)?

15
Projektiplaani koostamise ajagraafik II
  • Võimalikud erisused projektiplaani koostamisel
  • rohkem kui üks tsükkel
  • vahepealsete nõupidamiste läbiviimine
  • põhimõtteliste muudatuste sisseviimine
  • teksti ühisloome (näit. Google docs)?
  • Näited
  • Teksti kompilatsioon SF taotlemise
    ebaõnnestumine 2002.
  • Eelleping Göteborgi loobumine.
  • Kontakt ERASMUS (tööstusdoktor) õppekavaprojekti
    mitteesitamine.

16
Soovitused (projektiplaani koostamise ajagraafik)
  • Kavanda problemaatiliste tegevuste läbiviimiseks
    ajavaru (kriitilise ahela puhul kindlasti).
  • Arvesta kokkulepete täitmisega viimasel hetkel.
  • Arvesta kokkulepete mittetäitmise võimalustega.
  • Projektiplaan tuleks kokku panna ühe (äärmisel
    juhul kahe tihedalt koostööd tegeva) inimese
    poolt.

17
Projektiplaani koostamise üldskeem
  • Projektiplaani koostamise üldskeem on üldjuhul
    tagant ettepoole
  • Projekti eesmärk
  • ?
  • Alaeesmärgid/Tegevused
  • ?
  • Ajagraafik
  • ?
  • Eelarve
  • Suurte projektide puhul kavandatakse tegevused
    sageli alaeesmärkide (töörühmade) kaupa.

18
Projektiplaani struktuur
  • Üldjuhul nõutavad projektiplaani alajaotused
  • ? põhiandmed (sh projekti eesmärk, kestvus,
    maksumus, juhtiv institutsioon)
  • ? taust (sh vajadus, eelnev tegevus)
  • ? tegevused
  • ? ajagraafik
  • ? organisatsioon/haldamine
  • ? tulemuste levitamise ja rakendamise kavad
  • ? eelarve
  • ? mõjuhinnang
  • ? lühikokkuvõte
  • NB! Kui tellija poolt on seatud mingid nõuded,
    siis tuleb neid ka sisuliselt (st mitte
    formaalselt) järgida. Näide EL 5 RP taotlus 6
    FR 1 BE.

19
Projektiplaan - täiendavad aspektid
  • Lisaks võib olla nõutud kirjeldada
  • ? partneritevaheline senine koostöö
  • ? koostöö ettevõtete ja projektiväliste
    institutsioonidega
  • ? kasutatavad metoodikad ja vahendid
  • ? projekti tulemi edasiarendamise perspektiivid
  • ? rahvusvahelisus
  • ? kasutatavate mõistete definitsioonid
  • ? vastavus standarditele, autoriõiguse
    regulatsioonidele ja eetikanormidele
  • ? projekti loogiline maatriks
  • ? ...
  • Erinevate aspektide arvestamine vahepealne
    auditeerimine, hindamiskriteeriumid (sh lävendid
    ja kaalud).

20
Näide projektiplaani struktuur I
(koolituskursuse/mooduli loomiseks)?
  • BACKGROUND, RATIONALE AND OBJECTIVES
  • Describe the educational and socio-economic
    rationale for the proposed course module.
  • Describe the educational level and the priority
    area.
  • Identify clearly the target groups (learners),
    their educational needs and their requirements
    for support.
  • Outline the short-, medium- and long-term market
    for the proposed course module.
  • Describe the expected impact and benefits of the
    proposed course.
  • Identify the reasons for applying a multi-country
    approach to the development (and dissemination)
    of the course.
  • Describe how the course ties in with existing
    educational structures in the partner countries.
  • Define clear and measurable objectives and
    expected outputs of the project.
  • METHOD
  • Describe the course module design and structure,
    development methodology, curriculum structure and
    content, duration, tutoring approach, learner
    assessment methods and, where relevant, the
    applied accreditation system.
  • Describe the different study material components
    which will be included in the course package
    (printed and electronic course material, teacher
    and learner guides, tuition and learner
    assessment systems etc.).
  • Describe media and technologies to be used for
    the development of the course material.
  • Describe media and technologies to be used for
    the delivery of the courses.
  • Describe anticipated learner support methods and
    roles of teachers and tutors.
  • Describe the role of Phare distance education
    study centres in the development and delivery of
    the course.
  • Describe methods for measuring the efficiency and
    effectiveness of the course and the applied
    methods, including learner and teacher/tutor
    satisfaction.
  • Describe needs for and approaches to training of
    course developers, teachers/tutors and study
    centre staff who will be involved with the
    proposed course.

21
Näide projektiplaani struktuur II
(koolituskursuse/mooduli loomiseks
  • WORK CONTENT AND SCHEDULE
  • Phases Define clearly the different phases of
    the project and outline the tasks and activities
    to be undertaken as well as the outputs within
    the various phases.
  • Task Sheet Fill-in Form C1 for each of the
    defined tasks and activities.
  • Project Flowchart Set up a global Project
    Flowchart with clear identification of tasks and
    activities, outputs and milestones, the period
    and location in which the activities will take
    place. A sample flowchart is provided in Form C2.
    However, you are, of course, free to design your
    own flowchart according to the specific nature
    and structure of your project).
  • PROJECT MANAGEMENT
  • Set up an organisation chart, clearly identifying
    the chosen management structure (such as steering
    committee, project manager, task managers etc.)
    as well as roles and responsibilities of the
    participating partner organisations.
  • Describe the management capability of the
    contracting Coordinator and Lead Partner.
  • Describe management techniques and quality
    assurance procedures.
  • Describe the communication structures and
    techniques that you will set up in order to
    ensure efficient communication among the partners
    during the lifetime of the project.

22
Näide projektiplaani struktuur III
(koolituskursuse/mooduli loomiseks)?
  • THE CONSORTIUM
  • Describe shortly the profile of the Consortium,
    its partners and the key staff members to be
    involved in the project. Describe their relevant
    experience in the production of distance
    education course material and co-operation at an
    international level. Include CVs of key staff
    members. Full partner profiles should be given in
    Section E of the application forms.
  • Describe the mechanisms for involving the users
    in the project.
  • INFORMATION AND DISSEMINATION PLANS
  • Describe your plans for informing potential
    users, authorities and organisations about the
    project and its results.
  • Describe your marketing plans How will you
    announce the course module and how will you
    inform and provide counselling to potential
    learners.
  • EXPLOITATION PLANS
  • Describe the consortiums plans for further
    exploitation and development of the course after
    the end of the project, i.e. once the course
    module has been developed and tested, the pilot
    implementation has been completed and the
    evaluation data are available.
  • ECONOMIC AND SOCIAL IMPACT
  • Estimate the potential economic and social impact
    of the proposed course module in particular and
    the impact of the project on the further
    development of distance education in the
    participating organisations and countries in
    general.
  • Describe the projects relevance to European
    integration.

23
Alaeesmärkide ja tegevuste määratlemine -
põhimeetodid
  • Eesmärk määratleda projektiülesande
    lahendusalgoritm (alaeesmärkide/tegevuste
    struktuur).
  • Alaeesmärkide struktuur on aluseks tegevuste ja
    vastutuse struktuuri määratlemisel ja on projekti
    edukuse jooksva hindamise instrumendiks
    alaeesmärkide täidetus annab vajaliku tagasiside.
  • Põhimeetodid (NB! Neid võib kasutada ka
    kombineeritult)
  • ülalt alla (top-down)?
  • analoogia rakendamine
  • juhiste rakendamine
  • alt üles (bottom-up)?

24
Alaeesmärkide ja tegevuste määratlemine -
põhiprobleemid
  • Põhiprobleemid
  • alaeesmärgid on liiga kitsad, ei taga projekti
    eesmärgi saavutamist
  • alaeesmärke on liiga palju ja nad ei ole
    struktureeritud
  • kohustused/õigused ja alaeesmärgid ei ole
    kooskõlas
  • motivatsioonisüsteem ja alaeesmärgid ei ole
    kooskõlas (N lennueskadrill)?
  • alaeesmärgid ei ole mõõdetavad (N parandada,
    kaasajastada, ...)?
  • Isetegemise (teenuste sisseostmise) dilemma Do
    what you can do best outsource the rest.
  • Absoluutse ja suhtelisuse dilemma (ala)eesmärkide
    määratlemisel ja tulemuslikkuse hindamisel leida
    tasakaal kvaliteedi ja projekti vajaduste vahel.

25
Diskussioon
  • Millised on teenuste sisseostmise (outsourcing)
    olulisemad positiivsed ja võimalikud negatiivsed
    aspektid?

26
Sisseostmise aspektid
  • Tuleb eristada toote ja teenuse ostmist
    (procurement ja outsourcing).
  • Sisseostmise eelised
  • Tarnija läbi kaasatakse projekti täitmisse
    täiendav kompetents
  • Võimaldab fokuseeruda põhitegevustele
  • Soetatavate ressursside valik on suurem ja
    dünaamilisem
  • Võimaldab inimressursside paindlikumat
    kasutamist.
  • Sisseostmise puudused/riskid
  • Projektijuhi võimalused protsesse mõjutada on
    piiratumad
  • Tarnija on vähem kursis tellija organisatsiooni,
    probleemide ja nõuetega
  • Konfidentsiaalse info lekkimine
  • Sõltuvus tarnijaorganisatsiooni seisundist
    (pankrot)
  • Lepingus mittekajastatud varjatud kulude
    kandmine.
  • Otsustamise põhivahendiks on riskianalüüs tuleb
    valida variant, mille puhul riskide
    realiseerumisest tulenevad kahjud oleksid
    väiksemad.

27
Soovitused (projektiplaani koostamine)
  1. Võimalusel osale eksperdina/retsensendina
    projektiplaanide hindamisel.
  2. Võimalusel tutvu teiste poolt koostatud edukate
    projektiplaanidega ja retsensioonidega.
  3. Projektiplaani koostamisel arvesta kindlasti
    hindamiskriteeriumitega (sh lävendite ja
    kaaludega).

28
Ülesanded
  1. Millistel juhtudel võiks projekti kavandamisel
    võtta aluseks eelkõige tegevused, millistel
    juhtudel alaeesmärgid?
  2. Millistel juhtudel võiks projektide planeerimisel
    kasutada alt-üles meetodit?
  3. Millistest valikukriteeriumitest lähtuksite mingi
    teenuse sisseostmisel?

29
Ülesanded - iseseisvalt
  • Veebiotsingu põhjal loetle IT-teenuste
    sisseostmisega kaasnevaid võimalikke probleeme.
  • Vali mingi projekte finantseeriv institutsioon
    ning tee kindlaks
  • projektide hindamisel arvestatavad näitajad
  • projektide hindamiskriteeriumid.

30
Projekti ajagraafik - mõiste
  • Ajagraafik on projekti alaeesmärkide, tegevuste
    ja nendevaheliste seoste kujutus ajateljele.
  • Ajagraafik
  • aitab saada projektist terviklikku ülevaadet (sh
    tegevustevahelisi seoseid)
  • võimaldab paremini planeerida ressursse
  • aitab otsustada, millal oleks vaja korrigeerida
    oma tegevusi
  • vähendada riske.
  • Ajagraafiku põhilised esitusviisid
  • lintdiagramm (bar chart, Gantt chart)
  • nooldiagramm (CPM chart, PERT chart).

31
Projekti ajagraafik koostamise meetodid
  • Põhimeetodid ajakulu hindamisel
  • Eksperthinnangud
  • Analoogiliste varasemate projektide analüüs
  • Simuleerimine
  • Põhjus-tagajärg analüüs.
  • Kriitilisel ahelal peavad olema suubumispuhvrid
    nende kestvuse määratlemisel arvestada riske.
  • Projekti võimaliku kestvuse hindamise
    rusikareegleid
  • 25
  • (x4yz)/6.

32
Projekti ajagraafik - mõjurid
  • Ajagraafiku koostamisel arvestamist vajavad
    faktorid
  • inimestel on harjumus teha töö tähtajaks ka
    juhul, kui tähtaeg on liiga pikk,
  • inimestel on harjumus hinnata tööks kuluvat aega
    liiga optimistlikult,
  • tegevuse hakitus pärsib süvenemist ja viib aja
    ülekulule,
  • ajaületused kumuleeruvad, üksikule tegevusele
    kuluva aja kokkuhoid kogu projekti seisukohalt
    reeglina ajavõitu ei anna,
  • mingi tegevuse esmakordne sooritus võib osutuda
    väga aeganõudvaks, kogemuste olemasolu on oluline
    tegevuste kiirendamise faktor (kompetents annab
    tugevuse, kogemus kiiruse.
  • fookus kriitilisele ahelale.
  • NB! Oluline ei ole mitte niivõrd aja kokkuhoid,
    kuivõrd aja ülekulu vältimine.

33
Soovitused (ajagraafik)
  1. Ajagraafiku koostamisel ei saa lähtuda vaid
    kavandatava projekti tegevustest, vaid tuleb
    arvestada ka täitjate muude tegevuste ja
    kohustustega (vanema- ja õppepuhkused, teistes
    projektides osalemine jmt).
  2. Mingis lõigus tähtaja ületamisel tuleks kogu
    ajagraafik üle vaadata reeglina ajaületust tasa
    teha ei õnnestu, pigem vastupidi.

34
Haldamise kavandamine
  • Eesmärk kirjeldada projekti subjektid ning nende
    töökorraldus.
  • Haldamise olulisimad aspektid
  • projektimeeskonna ja tugiüksuste
    (järelvalverühm/supervisory group, nõunike rühm)
    struktuur ja ülesanded. N vastutusmaatriks -
    responsibility (assignment) matrix (RACI matrix)
    R Responsible (kes teeb), A Accountable (kes
    kontrollib ja võtab töö vastu), C Consult (kes
    nõustab), I Informed (keda peab informeerima).
    SG roll.
  • töö ja aruandluse korraldus
  • riski- ja kvaliteedihaldus, konfliktide
    käsitlemine
  • Tähtsus on projekti keerukusest/mahust
    eksponentsiaalses sõltuvuses.
  • Näited 1) EL 5.RP? 6.RP ? 7.RP 2)
    www.icoper.org - 23 partnerit.
  • Väikesemahuliste projektide puhul (eriti
    individuaalsete projektide puhul) ei pruugi
    projektiplaan projekti haldamist üldse käsitleda.

35
Riskihaldus definitsioon ja ülesanne
  • Risk on tegevuse tulemi mõõdik, mis mõõdab
    ebasobiva tulemi saamise võimalikkust (st mõõdab
    soovitud tulemuse saamise määramatust).
  • Risk on tõenäosuslik suurus lihtsaim
    arvutusvalem M/N.
  • Riskihalduse ülesandeks on riskide hoidmine
    soovitaval tasemel kuluefektiivsel viisil.

36
Riskihaldus - üldskeem
  • Üldskeem Riski identifitseerimine ? Riski
    analüüs ? Riski vähendamine.
  • Põhiprobleem leida optimaalne riskide haldamise
    kulutuste tase (projektiti võib olla see erinev,
    kuid üldjuhul ei tohiks see ületada 10 projekti
    maksumusest)?.
  • NB! Riskide all peab käsitlema nii
    projektisiseseid kui väliseid riske.
  • NB! Üldjuhul on riskide suurimaks allikaks
    inimene, vähemal määral informatsioon/andmed ja
    seejärel taristu.

37
Riskihaldus riski analüüsi elemendid
  • Riski analüüsil tuleks määratleda järgmised
    elemendid
  • Riskiallikad
  • Riskitasemed (väga madal madal keskmine
    kõrge väga kõrge)
  • Kuluhinnangud (tühine väike ...
    katastroofiline)
  • Kestvuse hinnangud.
  • Osapoolte riskitaluvus (kaotuse kandmise võime)
  • Analüüsi tulemused on otstarbekas esitada kas
    tabeli (igale riskile üks rida) või maatriksi
    (igas lahtris riskide loetelu, millel on
    ühesugune tõenäosus-mõju skaalaks väga
    madal-madal-keskmine-suur-väga suur) kujul.
  • Riskide vähendamise tegevus on otstarbekas juba
    algselt kavandada vaid juhul kui Hind(p1?p2) ltlt
    (p1-p2)?h, h riski realiseerumise hind

38
Riskide määratlemise tehnikad
  • Võimalikke tehnikaid
  • kirjalike allikate analüüs
  • ajurünnak
  • Delphi-tehnika
  • intervjuud
  • SWOT-analüüs
  • diagrammanalüüs (põhjus-tagajärg analüüs)?
  • ...
  • Näited realiseerunud riskidest EMT autode
    loosimine EITS pankrott.
  • Riskide määratlemise tehnikad võivad projekti
    erinevatel etappidel olla erinevad, vt ka PMBOK
    Guide peatükk Project Risk Management.

39
Ülesanded
  • Millal on ajakava otstarbekam esitada lint-,
    millal nooldiagrammi abil (vt ka ülesanne 2
    loengukonspekti alajaotuses 3.5)?
  • Millised on olnud teie osalemisel täidetud
    projektide olulisemad ajakava ületamise põhjused?
  • Loetleda võimalikke riske, mis tulenevad vähesest
    koostööst tarbijaga.

40
Ülesanded - iseseisvalt
  • Veebiotsingu abil (märksõnad wbs ja work
    breakdown structure ) leia tegevuskavade
    koostamise täiendavaid põhimõtteid.
  • Iseseisvalt Mingis otsingumootoris termini
    responsibility matrix kasutamisel analüüsi,
    millal eelkõige oleks projekti kavandamisel vaja
    kasutada nn vastutusmaatriksit.

41
Diskussioon
  • Kuidas defineerida kvaliteet?

42
Kvaliteedi mõiste käsitlus ajaloolises
(20.sajand) perspektiivis
  1. Edwards Deming kvaliteet on pidev täiustumine,
    mis saavutatakse senise kogemuse analüüsi,
    tulemuste interpreteerimise ja edasises tegevuses
    arvestamise läbi.
  2. Joseph Juran kvaliteet on kasutatavuse määr.
    Esmane on määratleda ning mõtestada kasutaja
    vajadused. Propageeris 8020 suhet (Pareto
    printsiip 80 probleeme tuleneb 20 põhjustest).
  3. Philip Crosby kvaliteet on nõuetele vastavuse
    määr. See tuleb tagada preventiivselt, mitte
    katse-eksituse meetodil.
  4. Genichi Taguchi eelnevalt määratletud eesmärgist
    erinevuse määr. Käsitles toote kvaliteeti koos
    selle loomise protsessi kvaliteediga.
  5. Tänapäeval ei ole ühtset käsitlust filosoofias,
    äris, muusikas jne erinavad käsitlused. Üldiselt
    tolerantsipiirkonda (alumise ja ülemise piiriga
    määratud vahemikku) kuuluvus.

43
Kvaliteedihaldus/juhtimine
  • Kvaliteet on suhteline, mitte absoluutne
    kategooria (hambumuse või kammikujund).
  • Kvaliteedihalduse protsessid
  • kvaliteedi planeerimine/kavandamine
    (standardite/raamistike, dokumentide,
    indikaatorite jmt määratlemine)
  • Kvaliteedikindlustus (kvaliteeti tagavate
    tegevuste läbiviimine)
  • Kvaliteedikontroll (tulemuste jälgimine ja
    muudatuste kavandamine).
  • Kvaliteedistandardid peaks määratlema juba
    projekti planeerimise faasis.
  • Oluline määratleda head kvaliteediindikaatorid
    (olemuslikud karakteristikud). Näide e-õpe.

44
Kvaliteedikindlustuse põhimõtted ja vahendid
  • Kvaliteedihalduse planeerimisel tuleb määratleda
    kvaliteedikindlustuse põhimõtted ja vahendid,
    nagu näiteks
  • koostöö tarbijaga (kaasamine, piloteerimine,
    tagasisideküsitlused,...)?
  • informeeritus/kompetentsus (koolitus, uuringud,
    )
  • projektisisene koostöö (vastatikune
    informeeritus, tegevuse kooskõlastatus, )
  • toetavad protsessid (testimine, töövahendite
    haldus, analüüsid, ..)
  • laiema konteksti arvestamine (Näide tööelu
    (potentsiaalsed!) vajadused ??kutsekirjeldus/kutse
    standard ??õppekava ? kvalifikatsioon/kutse
    ??atesteerimine).
  • Kvaliteedikindlustuse vahendid võivad olla nii
    projektisisesed kui ka projektivälised.

45
EFQM täiuslikkuse põhimõtted
  • 5 võimaldajat juhtimine, inimesed, strateegia,
    partnerlus, protsessid.
  • 4 tulemust inimesed, klient/tarbija, ühiskond,
    tulemuslikkus.
  • Põhimõtted
  • Tulemustele orienteeritus
  • Kliendikesksus
  • Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus
  • Protsessidele ja faktidele tuginev juhtimine
  • Töötajate arendamine ja kaasamine
  • Pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine
  • Partnerluse arendamine
  • Ettevõtte sotsiaalne vastutus
  • EFQM - European Foundation for Quality Management
    (www.efqm.org)

45
46
Soovitus (kvaliteedihaldus)
  • Kvaliteetse tulemi eelduseks on selle tulemini
    viiva protsessi kvaliteet, mistõttu tuleks
    määratleda ja mõõta ka protsessi kvaliteeti
    mõõtvad indikaatorid ning vastavalt ka oma
    protsesse täiustada (kas me teeme õigeid asju
    õigesti).
  • Probleem kvaliteediindikaatorid ja
    kvaliteedikindlustuse vahendid (vähemal määral ka
    kvaliteedikindlustuse põhimõtted) on
    projektispetsiifilised.

47
Tulemuste levitamine ja rakendamine
  • Tulemi levitamine (dissemination) eesmärgiks
    teavitamine.
  • Tulemi rakendamine (exploitation) eesmärgiks
    juurutamine.
  • Rakendamine on hierarhilise iseloomuga mingi
    projekti tulem võib leida rakendust järgmises,
    järgmise tulem omakorda rakendust jne.
  • Näide 1
  • Laste intellektuaalsete võimete kujunemise alased
    uuringud
  • Intellektuaalsete võimete arendamiseks
    koolitusmetoodikate väljatöötamine
  • Koolitusmetoodikate rakendamiseks
    juhendmaterjalide väljatöötamine
  • Pilootkoolituste (ja samaaegselt tegevusuuringu)
    läbiviimine
  • Näide 2 liigutustegevuse analüüs (operaator,
    matemaatik, programmeerija, anatoom, treener).
  • Sageli liigitatakse projekti tulemi levitamise ja
    rakendamisega seotud tegevusi projektiväliste
    tegevuste hulka ning neid vastavates koolitustes
    ja õpikutes ei käsitleta.

48
Projekti mõju hindamine
  • Projekti mõju võib olla mitmemõõtmeline
  • lühiajaline või pikaajaline
  • lokaalne, rahvuslik, rahvusvaheline
  • otsene või kaudne (rahvusvaheline mõõde,
    Eesti-sisene koostöö, kogemuste omandamine)
    Näide Bel-HMI
  • spetsiifiline või universaalne/valdkonnaülene
    (näiteks koostöö tihendamine või ressursi
    suurendamine).
  • Projekti (tulemi) mõju võib olla märkimisväärne
    isegi juhul, kui projekti eesmärk jääb
    formaalselt saavutamata (Näide Tempus JEP 11202,
    ka Bel-HMI).
  • Projekti mõju hindamine (ja selle hilisem
    tagamine) on paljude avaliku sektori (sh EL
    küsimus miks?) poolt finantseeritavate
    projektide probleem.

49
Eelarve koostamise lähteandmestik
  • Projekti eelarve hõlmab kõikide projekti
    täitmiseks vajalike ressursside hinnangut
    rahalises väljenduses. Seejuures peab silmas
    pidama laiemat konteksti, sh projekti ajalistest
    raamidest väljaulatuvat (näiteks
    tarkvaraarendusprojektis testimiskulude
    vähendamine võib põhjustada ülalhoiukulude
    olulise suurenemise tarkvara kasutuselevõtul).
  • Eelarve koostamine tugineb järgmistele andmetele
  • tegevus- ja ajakava (mis omakorda tulenevad
    projekti eesmärkidest/skoobist)?
  • planeeritavad ressursid (sh tehnoloogilised
    vahendid)?
  • kulu/hindemäärad
  • Ajalooline ja muu täiendav informatsioon
    (näiteks pikemaajaliste projektide korral
    inflatsioonihinnang).

50
Eelarvepositsioonid
  • Nõutavad eelarvepositsioonid kehtestab projekti
    finantseerija.
  • Sagedamini esinevad eelarvepositsioonid
  • Töötasukulud
  • Üldkehtivad tööjõumaksud (Eestis sotsiaal- ja
    töötuskindlustusmaks)
  • Töövahendid
  • Lähetuskulud
  • Sidekulud
  • Muud kulud
  • Kasutatakse põhiliselt järgmiseid meetodeid
  • alt-üles meetod leitakse kõikide tegevuste kulud
    ning liidetakse. Vajadusel korrigeeritakse
    tegevusi.
  • analoogia kasutamine (ülalt-alla meetod)
    lähtutakse mingi sarnase varasema projekti
    tegelikest kuludest.
  • parameetriline meetod lähtutakse mingist
    formaalsest kulumudelist.

51
Eelarve - probleemid
  • Kaudsete (sh infrastruktuuri) kulude probleemid
  • määratlemise keerulisus. N TLÜ teadusprojektide
    üldkulud
  • aktsepteeritavus.
  • Olulisemad probleemid/vead
  • kulud on mittetäielikud (näiteks
    töötuskindlustusmaks arvestamata)
  • arvutusvead
  • ebareaalsed (kas liiga kõrged või liiga madalad)
    hinnad
  • projekti seisukohalt mittevajalikud või
    ebapiisavalt põhjendatud kulud
  • mittelegaalsed kulud. N Doc_at_Home.
  • Kaasfinantseerimine.
  • Võimalike kokkuhoiuvõimaluste äranäitamine.
  • NB! Oluline on (mittekirjutatud) heade tavade
    arvestamine.

52
Ülesanded
  1. Millised on asutustevahelise töörühma plussid ja
    miinused ühe asutuse inimestest moodustatud
    töörühma suhtes?
  2. Milline võiks kvaliteetne e-kursus olla õppuri,
    õppejõu, kursuse looja ja süsteemiadministraatori
    jaoks?
  3. Iseseisvalt Millised oleksid teie eeldatava
    magistritöö tulemuste rakendamise võimalused?
  4. Iseseisvalt Dokumendi Juhend kvaliteetse
    e-kursuse loomiseks (http//www.e-ope.ee/_download
    /repository/ejuhend-veeb.pdf) põhjal too välja
    viis kõige olulisemat e-kursuse
    kvaliteediindikaatorit.

53
Projektiplaani vormistamise üldised aspektid
  • Projektiplaani vormistamisel arvestamist vajavad
    aspektid
  • formaalsed nõuded
  • Loogilisus, terviklikkus ja ülevaatlikkus. N
    OPAH esimene taotlus.
  • piisavus/täielikkus ja kompetentsus/põhjendatus
    (igale retsensendi võimalikule küsimusele on
    vastus)
  • arusaadav, korrektne ja adekvaatne keelekasutus
  • Tilk tõrva meepotis põhimõtte arvestamine (üks
    mittearusaadav või problemaatiline lause võib
    osutuda saatuslikuks)? N TPÜ juristi kandidaat
    Pedagoogika Ülikool
  • Vormistamise tehnoloogia
  • portfoolio kasutamine projektiplaani üksikute
    osade koostamisel (vajadusel kokkulepped)?
  • sobiva arvutitarkvara kasutamine (eelkõige
    ajagraafiku ja eelarve koostamisel)?
  • NB! Projektiplaani kvaliteet on projektimeeskonna
    kvaliteedi indikaator!?

54
Projektiplaani fookused
  • Vormistamisel vajavad erilist tähelepanu
  • sissejuhatus
  • lühikokkuvõte
  • Sissejuhatus
  • asjakohasus. N digitaalse teadusinfo
    kättesaadavus e-õpe.
  • fokuseeritus
  • veenvus
  • Lühikokkuvõte
  • projekti põhieesmärk
  • olulisemad alaeesmärgid ja/või metoodikad
  • muud olulisemad aspektid (näiteks
    teadusprojektide puhul hüpoteesid)?
  • Lühikokkuvõtte probleemid märksõnad ja olulisima
    kajastamine (tulenevalt mahupiirangust)

55
Projekti loogiline maatriks (raammaatriks)?
  • Eesmärk projekti sisu ülevaatlik esitamine
    tabeli kujul.
  • Tabelis olevate suuruste selgitus
  • Indikaatorid võivad olla nii kvalitatiivsed kui
    kvantitaiivsed
  • Kontrollimeetodid hõlmavad nii projektisiseseid
    kui -väliseid instrumente
  • Eelduse ja riskid hõlmavad nii projektisiseseid
    kui -väliseid eelduseid ja riske
  • Tulemuste sõnastus on üldisem, nende kirjeldus
    konkreetsem
  • Sisendite all kajastatakse nii projekti
    täitmiseks vajalik olemasolev kui ka veel
    mitteolemasolev ressurss

56
Projektide soovitused
  • Eesmärk saada autoriteetselt isikult seisukoht
    projekti kavandatava tulemi vajalikkuse kohta
    (projekti tulemi kasutaja seisukohalt).
  • Soovitajate valiku soovituslikud põhimõtted
  • oma ala tunnustatud isik
  • vältida huvide konflikti (projekti täitva
    institutsiooni juht on aktsepteeritud)?
  • otsustajate poolt arvestatav isik.
  • Soovituse sisu saab üldjuhul projektimeeskonnale
    teada. N KN Cambridge
  • Mõnikord on soovitused vormikohased ja/või peavad
    käsitlema muuhulgas mingeid kindlaid apekte
    (näiteks andma hinnangu taotleja pädevusele).
  • Probleem soovitused kipuvad olema formaalsed ja
    ei täida täiel määral oma eesmärki. N TH

57
Soovitused (soovituste koostamine)
  • Soovitus peaks
  • olema tekstiliselt konkreetne ja asjalik (st
    mitte üldsõnaline)?,
  • sisaldama olulist teavet ja olema põhjendatud (st
    mitte olema formaalne)?,
  • kirjeldama projekti tulemi võimalikke
    rakendusvõimalusi.

58
Projektide retsenseerimine
  • Eesmärk saada hinnang projekti otstarbekuse
    kohta (tellija seisukohalt, arvestades antud
    täitjat).
  • Hinnatavad aspektid (konkreetsed sõnastused on
    tellija poolt sageli ette antud vt järgnevat
    näidet)
  • vastavus tellija prioriteetidele ja/või tema
    poolt sätestatud formaalsetele nõuetele
  • projekti tegevuste ja kasutatavate
    vahendite/metoodikate asjakohasus/otstarbekus.
    Näide diskussioon Pärnus
  • projekti ajakava reaalsus
  • projektile ressursside sh eelarve ja täitjate
    kavandamise adekvaatsus (NB! retsensent peab ka
    kõik viited ja arvutused üle kontrollima)
  • projektiga kaasnevad võimalikud
    ohud/riskid/negatiivsed tagajärjed. N
    haridusosakud.

59
Soovitused (projektijuhi aspekt)
  • Projekti vajaduse põhjendamisel ära ole antud
    vallas seni teiste poolt saavutatu/tehtu suhtes
    liiga kriitiline. N SF artikkel Anh.
  • Arvesta sellega, et retsensendid on üldjuhul oma
    ala tippeksperdid ja suurte kogemustega (st mitte
    bluffida).
  • Arvesta mittepädeva retsensendi võimalusega
    teksti arusaadavus ja sõnade suhupanemine.
  • Kasuta (näiteks asutusesisest) eelretsenseerimist.

60
Soovitused (retsensendi aspekt)
  • Ole projekti retsenseerimisel pigem heasoovlik ja
    konstruktiivne kui kahtlustav ja virisev.
  • Panusta retsensiooni, kuna retsensiooni kvaliteet
    on retsensendi imago kujundmise oluline
    instrument.
  • Arvesta retsensendi isiku avalikuks tulemise
    võimalusega.

61
Näide koolitusprojektide hindamiskriteeriumid I
  • Üldhariduskoolile suunatud koolitusprojektide
    puhul hinnatavad näitajad
  • Kas ja kuidas on projekt seotud üldhariduskoolis
    kehtiva õppekavaga?
  • Kas projekt aitab kaasa kogu Eesti hariduse
    arengule ja kui pikas perspektiivis võib tulemust
    oodata?
  • Kas projekti raames loodavad väärtused on
    kasutatavad enamikes koolides (st on olemas
    piisav tehniline ja inimjõuline ressurss)?
  • Kas projekti eelarve on reaalne?
  • Kas projekti ajakava on reaalne?
  • Kas projekti läbiviijad on piisavalt
    kvalifitseeritud?
  • Millised võivad olla projekti võimalikud
    negatiivsed tagajärjed Eesti koolile ja
    haridussüsteemile?
  • Hinnang koolitusmaterjalidele
  • Hinnang koolituse praktilisele tööle
  • Hinnang projektitaotluse vormistuslikule küljele
  • Hinne projektile kümne palli skaalal.

62
Näide koolitusprojektide hindamiskriteeriumid II
  • Hinne 10 väljapaistev projekt (äärmiselt
    aktuaalne, parimad võimalikud koolitajad,
    projektitaotlus põhjalikult läbi töötatud,
    eelarve adekvaatne). Taotlus rahuldada täies
    mahus, ilma mingite muudatusteta.
  • Hinne 8 väga hea (aktuaalne, heatasemelised
    koolitajad, projektitaotlus põhjalikult läbi
    töötatud, eelarve adekvaatne). Taotlus rahuldada,
    võib-olla mõningate ebaoluliste muudatustega.
  • Hinne 6 rahuldav (aktuaalne, koolitajate tase
    rahuldav, projektitaotlus rahuldavalt läbi
    töötatud, eelarve adekvaatne). Taotlus rahuldada,
    arvestades ekspertkomisjoni pakutud muudatustega.
  • Hinne 5 tinglikult rahuldav (aktuaalne,
    koolitajate tase rahuldav, projektitaotlus
    rahuldavalt läbi töötatud). Taotlus uuesti
    esitada, arvestades ekspertirühma soovitustega.
  • Hinne 4 puudulik (ei ole aktuaalne või
    koolitajate tase mitterahuldav või ei ole
    projektitaotlus rahuldavalt läbi töötatud).
    Taotlust mitte rahuldada.
  • Hinne 2 äärmiselt nõrk (ei ole aktuaalne,
    koolitajate tase mitterahuldav, projektitaotlus
    ei ole rahuldavalt läbi töötatud). Taotlust mitte
    rahuldada, taotluse uuestiesitamine
    perspektiivitu ka ümbertöötatud kujul.
  • Hinne 1 perspektiivitu (antud tüüpi koolitust
    põhimõtteliselt ei toetata).
  • Juhul, kui ei ole tegemist puhta variandiga,
    siis saab hinde osas rakendada kaalutud keskmist
    ning siduda projekti rahastamine teatud
    tingimuste täitmisega.

62
63
PR-tegevus
  • Eesmärk projekti aktsepteerimiseks soodsa fooni
    loomine.
  • Otsustajad tuginevad muuhulgas ka
    subjektiivsetele faktoritele, nagu näiteks
  • isiklikud teadmised ja arusaamad
  • ühiskondlik arvamus.
  • Edukuse eelduseid (lisaks PMCD raamistikus
    loetletuile)
  • positiivsus
  • veendumus
  • PR-tegevus on eriti oluline juhul, kui
    projektiplaani ei aktsepteeritud ja on kavas see
    täiendatud/ümbertöötatud kujul uuesti esitada.
  • NB! PR-tegevus võib olla vajalik ka
    projektisiseselt, projektimeeskonna veenmiseks ja
    innustamiseks.

64
Soovitus (PR-tegevus)
  • Enda PR-tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel
    arvestada ka maksiimiga Toetuse saamiseks ei
    oluline mitte niivõrd see kui hea sa oled,
    kuivõrd see kui hea sind arvatakse olevat.

65
Projektiplaani kavandamise tehnilised vahendid
  • Projekti esialgne kava tekstitöötlustarkvara
    (TxTV)
  • Projekti plaan (v.a. ajagraafik ja eelarve)
    TxTV
  • Ajagraafik
  • Väikeste projektide korral TxTV
  • Mahukatete projektide korral - PJ tarkvara
  • Eelarve
  • Väikeste projektide korral tabelarvutus
    raamatupidamistarkvara
  • Mahukate projektide korral PJ tarkvara
    raamatupidamisTV
  • Osa PJ tarkvara integreerib kõik komponendid
    (kavandaminetäitmine).
  • Spetsiifiliste projektide puhul spetsiaalTV
  • Suhtlusvahendid
  • erinevad

66
Ülesanded
  1. Millised on soovituste ja retsensioonidega
    seonduvate tegevuste olulisemad erinevused?
  2. Milles seisnevad retsenseerimise ja refereerimise
    põhierinevused?

67
Kodutöö nr 3
  • Täida dokumendis PJ-Kodutoo-3-1.doc olevad
    ülesanded.
  • Analüüsi loengukonspektis (Lisa 8) toodud
    retsensiooni ning vasta järgmistele küsimustele
  • Mida võiks pidada projekti tugevusteks ja
    nõrkusteks (otsustades vaid retsensiooni
    põhjal)?
  • Milliseid aspekte oleks retsensioon pidanud
    käsitlema põhjalikumalt?
  • Projektirühmades
  • Tehke enda magistritöö kirjutamise kohta
    SWOT-analüüs.
  • Koostage eksamitööna esitatava projekti esialgne
    kava. Selle koostamise ühe võimaliku tegevuskava
    leiab failist Projekti esialgse kava
    koostamisest.doc.
  • Koostage eksamitöö esimene täisteksti versioon.

68
  • Järgmine loeng
  • Pühapäeval, 3. nov. kell 14.00
  • Teema
  • Projekti täitmine

69
ITjuht tugevused ja nõrkused
  • Tugevused
  • On toodud ära vastavus riiklike strateegiatele ja
    arengukavadele.
  • Õppekava täitmiseks on kavandatud oluline
    veebitugi.
  • Kavandatud on tihe koostöö ettevõtetega.
  • Nõrkused
  • Vajadust pole sisuliselt põhjendatud (tekst ei
    vasta pealkirjale).
  • Tekst ei ole akadeemiline halvasti
    struktureeritud, mittefokuseeritud, üldsõnaline
    ja täis kirjavigu väited on viitamata/põhjendamat
    a .
  • Terminoloogiline ebakorrektsus (ettevõte-äriett
    evõte, rahvusvaheline õpikeskkond).
  • Tekst on deklaratiivne (Kolmandaks soodustab
    arendatav õppekava IKT alast rahvusvahelist
    koostööd.). Oleks pidanud kirjeldama
    kavandatavaid meetmeid ja laskma hindajatel
    otsustada, kas need soodustavad piisavalt
    rahvusvahelist koostööd.
  • Ei selgu ülikooli võimekus projekt edukalt täita
    pigem seatakse see võimekus kahtluse alla
    (Hetkel puudub IT juhtimisvaldkonnaga seotud
    uurimissuund, rõhumine ettevõtete spetsialistide
    kaasamisele).
  • Ei selgu, kas projekti kavandamisel tugineti
    asjakohastele analüüsidele ja uuringutele.

70
ITjuht mittetoetamise põhjused
  • Vajadust pole sisuliselt põhjendatud (tekst ei
    vasta pealkirjale).
  • Ei selgu ülikooli võimekus projekt edukalt täita
    pigem seatakse see võimekus kahtluse alla
    (Hetkel puudub IT juhtimisvaldkonnaga seotud
    uurimissuund, rõhumine ettevõtete spetsialistide
    kaasamisele).
  • Tekst ei ole akadeemiline halvasti
    struktureeritud, mittefokuseeritud, üldsõnaline
    ja täis kirjavigu väited on viitamata/põhjendamat
    a .

71
TVjuht tugevused ja nõrkused
  • Tugevused
  • Projekt tugineb analüüsile.
  • Vajadus on põhjendatud.
  • Taotleja võimekus projekt kvaliteetselt täita on
    veenvalt välja toodud.
  • Tekst on hästi struktureeritud ja korrektse
    keelekasutusega.
  • Puudused
  • Ei ole käsitletud koostööd teiste ülikoolidega.
  • Ei ole käsitletud vastavust riiklike strateegiate
    ja arengukavadega.
  • Välisüliõpilaste värbamisele on pühendatud
    ebaproportsionaalselt palju ruumi.

72
TVjuht tugevused-nõrkused võrreldes ITjuht
taotlusega
  • Tugevused
  • Vajadus on põhjendatud.
  • Taotleja võimekus projekt kvaliteetselt täita on
    veenvalt välja toodud.
  • Tekst on hästi struktureeritud ja korrektse
    keelekasutusega.
  • Nõrkused
  • Ei ole käsitletud vastavust riiklike strateegiate
    ja arengukavadega.
  • Ei ole käsitletud koostööd ettevõtetega.
  • Ei ole käsitletud koostööd teiste ülikoolidega.

73
Tasakaalus tulemuskaart
  • Tasakaalus tulemuskaart on üldistatud
    protsessimudel, mis lähtudes soovitud
    üldeesmärgist (destination statement), kirjeldab
    selle saavutamiseks vajalikud alaeesmärgid
    (strategic objectives) ning nendeni jõudmise
    seostatud tegevuste ja vahetulemuste süsteemi
    antud kontekstis olulisimates aspektides
    (perspectives).
  • Algselt (1992) olid aspektideks
  • Rahaline (majanduslik tasuvus)
  • Klientidega seonduv (turuosa, klientide rahulolu,
    ettevõtte imago, )
  • Ettevõttesisesed äriprotsessid (mustrid,
    efektiivsus, infohaldus, )
  • Töötajate ja ettevõtte areng (koolitus, lojaalsus
    ja motivatsioon, uute toodete arendamine, )

74
Projekti esialgse kava probleemsed aspektid
  • Vähene informeeritus 1) REKK esitas 2004.a ESF
    projekti RÕK-ide (sh IT) koostamiseks, 2)
    kutsekvalifikatsioonisüsteem oli olemas.
  • Probleemide ja tegevuskava vähene kooskõla
    probleemina on nimetatud kutseõppeasutuste ja
    tööturu vähest koostööd. Projekti eesmärkides see
    ei kajastu.
  • Laalt laialivalguv 1) kutseharidust
    reguleerivate normdokumentide väljatöötamine, 2)
    õppekavade koostamise tugisüsteemi loomine, 3)
    kutseõpetajate koolitussüsteemi väljatöötamine,
    4) õpihaldus-süsteemi, kursuste ja õpiobjektide
    väljatöötamine.
  • Kaasfinantseerimise 25 kataks HTM vaid juhul,
    kui taotleja oleks kutseõppeasutus, mitte
    ülikool.
  • Kokkuvõte ülikooli ressursse liigselt kurnav,
    samas kui ülikooli arendamisse mitte eriti
    panustav.

75
Eesti laste mõtlemine - olematu disjunktsioon
Logic operators and quantifiers at age 10 to 11
Erika Matsak, 2007
76
Teenuse sisseostmise valikukriteeriumid
  1. Hind
  2. Tarnija kompetents ja kogemused
  3. Tarnija poolt projekti eesmärkide mõistmine
  4. Tehniline lahendus
  5. Senine koostöökogemus
  6. Tarnija tootmisvõimekus
  7. Lepingutingimused (sh garantiitingimused,
    omandiküsimused, riskide jagunemine jne)
  8. Tarnija majanduslik seis
  9. Referentsid
About PowerShow.com