L

1
Lähisuhtevägivalda reguleerivad seadused Eestis.
Prokuröri roll kriminaalmentluses

• Raul Heido, Lõuna Ringkonnaprokuratuur
• 2007

2
Perevägivalla seadusandlus Eestis

• Eestis puudub perevägivalda reguleeriv
  spetsiifiline seadusandlus
• kehtiv seadusandlus ei ava definitsioone ja
  meetmeid, millega perevägivalla vastu võidelda.
• Karistusseadustik (KarS) diferentseerib
  perevägivalla juhtumid mitte sisu, vaid tagajärje
  alusel (vägivallateod, raske tervisekahjustus,
  tapmine jne).
• süüdlaste vastutusele võtmise probleem väljendub
  mitte vastava seadusandluse puudulikkuses, vaid
  seda mõjutavad mitmed olulised tegurid eelkõige
  kuriteoohver

3
Kergemad perevägivallakuriteod Karistusseadustikus

• 120. Ähvardamine (tapmise, tervisekahjustuse
  tekitamisega, rahaline karistus või kuni 1 aastat
  vangistust)
• 121. Kehaline väärkohtlemine
• Teise inimese tervise kahjustamise eest,
  samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu
  kehalise väärkohtlemine ( rahaline karistus või
  kuni 3 aastat vangistust)
• 122. Piinamine
• Järjepideva või suurt valu põhjustanud kehaline
  väärkohtlemine (rahaline karistus või kuni 3
  aastat vangistust)

4
Raskemad perevägivallakuriteod Karistusseadustikus

• 113. Tapmine (6-15 aastat vangistust)
• 114. Mõrv (piinaval või julmal viisil, 8-20
  aastat või eluaegne vangistus)
• 118 - Raske tervisekahjustuse tekitamine (4-12
  aastat vangistust)
• NB! Tervisekahjustus tuvastatav ainult
  kohtuarstliku ekspertiisiga

5
Raskemad perevägivallakuriteod Karistusseadustikus
(seksuaalkuriteod)

• 141. Vägistamine (1- 5 a, raskendavatel
  asjaoludel 6-15.a vangistust)
• 142. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (kuni
  5 a vangistust)
• 143. Suguühendusele sundimine (kuni 5 a
  vangistust)
• seksuaalsuhetes pole naine mehe omand
• paljud mehed arvavad, et abikaasale või
  elukaaslasele vägivallaga seksuaalvahekorra
  pealesurumine pole vägistamine.

6
Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses enne 21.06.2006

• lähenemiskeeldu oli võimalik rakendada KarS 75
  lg 2 p 7 alusel, mille kohaselt võib tingimisi
  karistatud isikul keelata teatud isikutega
  suhtlemise. Keelu rikkumisel võib kohus KarS 74
  lg 4 alusel pöörata vangistuse täitmisele
• KarS 76 järgi vangistusest tingimisi
  ennetähtaegsel vabastamisel katseajaks määratakse
  käitumiskontroll koos võimaliku kohustusega
  lähenemiskeelu osas.

7
Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses

• Ajutine lähenemiskeeld (KrMS 1411)
• määratakse kannatanu (kuriteoohvri) eraelu ja
  muude isikuõiguste kaitseks, initsiaator
  prokurör(taotlus)
• saab esitada isikuvastases või alaealise vastu
  toime pandud kuriteos
• keeld kohtu määratud paikades viibimise,
  isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise
• kohaldatakse kahtlustatavale või süüdistatavale
  ainult kannatanu nõusolekul
• eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja
  kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja
  ning kuulatakse nende arvamust. Kohus otsustab
  kannatanu osaluse ajutise lähenemiskeelu taotluse
  läbivaatamisel
• määrus saadetakse politseisse
• NB! Lähenemiskeeld pole tõkend, vaid
  kriminaalmenetluse tagamise vahend

8
Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses

• Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise põhjendatuse
  kontroll ( 1412)
• ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest 3 kuu
  möödumisel saab esitada eeluurimiskohtunikule või
  kohtule taotluse kontrollida ajutise
  lähenemiskeelu põhjendatust või muuta ajutise
  lähenemiskeelu tingimusi
• eeluurimiskohtunik vaatab taotluse läbi selle
  saamisest alates 5 päeva jooksul. Kohtusse
  kutsutakse prokurör, kannatanu, kahtlustatav või
  süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava
  taotlusel kaitsja
• taotluse läbivaatamisel tehtud määrus ei ole
  vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui muudetakse
  ajutise lähenemiskeelu tingimusi

9
Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses

• Lähenemiskeelu kohta otsuse tegemine (KrMS
  3101)
• Kannatanu taotlusel võib kohus kannatanu eraelu
  või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada
  isikuvastases kuriteos süüdimõistetule
  lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat
• NB! Tuleb vahet teha ajutise lähenemiskeelu ja
  lähenemiskeelu vahel
• Ajutine lähenemiskeeld kehtiv kuni
  kohtuotsuseni
• Lähenemiskeeld alates kohtuotsuse jõustumisest

10
Sanktsioonid lähenemiskeelu rikkumise eest

• I Ajutise lähenemiskeelu rikkumine tõkendi
  valik
• II Lähenemiskeelu rikkumine
• 3312 Lähenemiskeelu rikkumine
• Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu
  isikuõiguse kaitse abinõu, välja arvatud ajutise
  lähenemiskeelu, rikkumise eest, kui sellega on
  põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale
  või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse
  abinõu korduva rikkumise eest karistatakse
  rahalise karistuse või kuni üheaastase
  vangistusega

11
Prokuratuur Eestis
Viru Ringkonnaprokuratuur Olga Dorogan 33 42123
51 09 603 olga.dorogan_at_prokuratuur.ee
Valveprokurör 24 h K-Järve 53 484 737 Narva
24 h 53 484 739 Rakvere 24 h 53 484 738
Põhja Ringkonnaprokuratuur Lea Pähkel 612 7702
53-484-733 lea.pahkel_at_prokuratuur.ee valveprokurör
24 h 51 25 471
2

Tallinn
TALLINN
Rakvere
JÕHVI
P



Rapla
Paide

Kärdla

Haapsalu

Jõgeva

2
PÄRNU
TARTU


Kuressaare
Viljandi
Põlva

Lõuna ringkonnaprokuratuur Raul Heido 7500737,
5089528 raul.heido_at_prokuratuur.ee valveprokurör
24 h 51 25 472
Lääne ringkonnaprokuratuur Anne Sillaots Tel 44
77 535 53 312 407 anne.sillaots_at_prokuratuur.ee va
lveprokurör 24 h 51-25-473
Võru
Valga
12
Lähisuhtevägivald ja prokuratuur

• 2004 prokuratuurireformiga algas
  spetsialiseerumine alaealistele
  (lapsõigusrikkujad ja lapsohvrid) ja
  perevägivallale
• 01.07.2004 uus Kriminaalmenetluse seadustik,
  prokurörist sai uurimisjuht ja
  kriminaalmenetluse tulemuslikkuse eest vastutaja,
  kaotati erasüüdistusmenetlus (2007 uus
  oht-lepitusmenetlus)
• 2005 Laulasmaa deklaratsioon prioriteetidest
  Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi
  haldusalas, milles ministrid peavad vajalikuks
  käsitleda prokuratuuri ning politsei ühiste
  eelistustena võitlust alaealiste poolt ning
  alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega,
  esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja
  seksuaalkuritegudega

13
Alaealiste ja perevägivalla kuritegudega
tegelevad prokurörid

• Riiklik kriminaalpoliitika ja kriminaalmenetluse
  normid on teemat soosivad
• laiahaardeline koolitus
• Igas kvartalis üleriigilised alaealiste
  prokuröride kokkusaamised, koordineerib
  Riigiprokuratuur
• töökoormuse ulatuslik kasv (piirkondlikult
  erinev) takistab kriminaalasjade kiiret
  menetlemist
• menetlemise tulemuslikkus seotud asutustevahelise
  koostööga (riiklikud, MTÜ-d),
• koostöö politseiga on paranenud (nt
  koostöölepingud Lääne ja Viru Politseiprefektuurid
  ega), lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud
  politseiuurijad sisuliselt puuduvad
• politseil rohkem võimalusi tööks kuriteoohvritega
  (ülekuulamisruumid, ohvriabi)

14
Miks on raske tõendada perevägivallakuritegusid?

• pöördutakse liiga hilja
• info edastamisega viivitamine sotsiaaltöötajad,
  haiglad
• sageli puuduvad pealtnägijad
• tunnistajad ei soovi sekkuda pere siseasjadesse
• KrMS 71 - Ütluste andmisest keeldumine
  isiklikel põhjustel
• Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on
  kahtlustatava või süüdistatava- alanejal ja
  ülenejal sugulasel õel, poolõel, vennal,
  poolvennal või isikul, kes on või on olnud
  abielus kahtlustatava või süüdistatava õe,
  poolõe, venna või poolvennaga- võõras- või
  kasuvanemal, võõras- või kasulapsel-
  lapsendajal ja lapsendatul- abikaasal, püsivas
  kooselus oleval isikul ja tema vanemal,
  sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu
  lõppemist.

15
Millist menetlusliiki valida?

• I Üldmenetlus
• II Lihtmenetlused
• kokkuleppemenetluses oleneb perevägivalla
  kuritegudes väga palju süüdistatava ja tema
  kaitsja veendumuses süüdimõistvas kohtuotsuses.
  Süüdistatava initsiatiiv oleneb paljuski tema
  emotsionaalses seisundis, mil ta kujutab ette
  avalikku kohtumenetlust, milles avalikustatakse
  tema vägivaldsus abikaasa või elukaaslase või
  laste suhtes
• rahalise karistuse määramisel karistatakse
  perekonda
• lühimenetlus 1/3 põhikaristusest maha - kas on
  otstarbekas?
• käskmenetlus rahalise karistuse määramise
  küsimus, ilmselt perevägivallaasjades
  mittekohaldatav

16
Otstarbekuse e opurtuniteedipõhimõtte kohaselt
kriminaalmenetluse lõpetamine

• vastand legaliteedi e. kriminaalmenetluse
  kohustuslikkuse põhimõttele ja kehtestatud
  vähendamaks õiguskaitseasutuste töökoormust
• puudub avalik menetlushuvi ja süüdistatava süü ei
  ole suur
• karistuse ebaotstarbekus
• Lahendused avaliku menetlushuvi puudumisel ja kui
  süü pole suur
• menetluse lõpetamine kohustus
  kriminaalmenetluskuludele tasuma kindel summa
  riigituludesse või sihtotstarbeliseks
  kasutamiseks üldsuse huvides või 10-240 tundi
  üldkasulikku tööd

17
Kuriteohvri informatiivsed vajadused
kriminaalmenetluses

• Protseduuriline info
• kannatanu infovajadus on kõige suurem
  vahetult pärast kuritegu ehk ohvristumist ja
  kriminaalmenetluse alustamist
• eeluurimisele ei laiene avalikkuse printsiip
  ja see on suures osas salastatud, kuna KrMS
  võimaldab eeluurimisandmete avalikustamist vaid
  prokuröri kaudu
• kuriteoohver vajab individuaalset lähenemist ja
  menetlejapoolset tunnistamist moraalses mõttes
  ohvrina
• on oluline kriminaalasja menetluse käiku
  puudutav informatsioon kuriteoohvrile, et ei
  tekiks väärarusaam/konflikt, et politseiuurija
  midagi varjab kuriteoohvri eest

18
Miks naine kriisist ülesaamisel soovib politseist
avaldust tagasi võtta?

• ei usu, et politsei suudaks teda kaitsta (nt
  ebameeldiv kogemus politsei väljakutsumisel)
• ei usu, et karistus lõpetab vägivalla
• hirm vägivalla jätkumise pärast
• loodab, et arestikamber on mehele aru pähe
  pannud
• on häbi sõprade-kolleegide ees
• lastel on vaja isa
• naisel pole kuhugile elama minna

19
Miks on vaja ohver valmistada ette kohtuistungiks?

• puudub varasem kogemus kohtumenetluses
• kohtumine süüdlasega kohtusaalis
• ebamugavus
• ohvril võib tekkida soov ütlusi muuta, kuna
  süüdlasele on juba andestatud
• võistlev kohtumenetlus pole ohvrit soosiv

20
Prokuratuuri probleemid uurimise juhtimisel

• suhteliselt nõrk kohtueelse uurimise kvaliteet
• vähesed politseiuurijad on võimelised menetlema
  perevägivallaasju, kuna pole saanud vastavat
  koolitust või isiklikud omadused pole sobilikud
  suhtlemiseks kuriteoohvritega
• kohtueelse uurimise kvaliteeti vähendab suur
  töökoormus
• spetsialiseerumise puudumine, sest olenevalt
  perevägivalla liigist menetletakse neid
  erinevates politseigruppides, kuna
  kriminaalseadus ei tunne perevägivallakuritegusid

21
Asutustevaheline koostöö perevägivallakuritegudes

• menetlemise tulemuslikkus ei saa toimuda koostöö
  ja koordineerituseta. (politseiametnik, prokurör,
  sotsiaaltöötaja, meedik jt)
• kuriteoohver peaks saama abi võimalikult
  lihtsustades tema jaoks nii kriminaalmenetluse
  küsimused, kui ka kriisiabi kättesaadavuse
• asutustevaheline jooksutamine põhjustab
  kuriteoohvris lisastressi, mida võib lugeda
  sekundaarseks väärkohtlemiseks
• edukaks kriminaalmenetluseks ja ohvriabi
  andmiseks tuleb luua püsivalt koostegutsev
  spetsialistide meeskond, kus arutatakse läbi
  lisaks üksikjuhtumitele võimalikke uusi meetodeid
  perevägivalla võitlemise osas

22
Tänan tähelepanu eest!raul.heido_at_prokuratuur.ee
www.prokuratuur.ee Kalevi 1, Tartu 51010Lõuna
Ringkonnaprokuratuur7500737, 5089528