Best practices of occupational accident and disease insurance WCS - PowerPoint PPT Presentation

Loading...

PPT – Best practices of occupational accident and disease insurance WCS PowerPoint presentation | free to view - id: 10644b-ZDc1Z



Loading


The Adobe Flash plugin is needed to view this content

Get the plugin now

View by Category
About This Presentation
Title:

Best practices of occupational accident and disease insurance WCS

Description:

Best practices of occupational accident and disease insurance (WCS) Dr. H ctor Upegui ... Dr. H ctor Upegui. Tallinn, 17 November 2005 ... – PowerPoint PPT presentation

Number of Views:92
Avg rating:3.0/5.0
Slides: 117
Provided by: kadi6
Category:

less

Write a Comment
User Comments (0)
Transcript and Presenter's Notes

Title: Best practices of occupational accident and disease insurance WCS


1
Best practices of occupational accident and
disease insurance (WCS)
  • Dr. Héctor Upegui
  • Tallinn, 17 November 2005

2
Agenda
3
Introduction
With 125 years, Munich Re reinsures more than
5,000 insurance companies in 160 countries,
through 54 offices and 6,612 employees
4
Introduction - Overview
Workers suffer over 250 million accidents every
year and 160 million occupational diseases
Almost 2.000.000 die each year from their jobs
(5,500/day)
The economic losses are equivalent to 4 per cent
of the world's gross national product
Social consequence for families and communities
are incalculable
5
Introduction - Overview (cont.)
  • Workers compensation systems (also called
    Occupational accidents and diseases insurance
    OADI-, Industrial injuries schemes, Occupational
    injuries insurance, Employees compensation,
    etc..) provide coverage in order to help the
    insured and the families to overcome the burden
    of an occupational injury or an occupational
    disease
  • WCS provide benefits in cash (temporary
    incapacity, invalidity, pensions, lump sums) and
    benefits in kind (prevention, health care,
    rehabilitation)
  • Some major characteristics of workers
    compensation systems are that they are based on a
    no fault system, compulsory, highly regulated and
    that the employer is normally responsible for
    taking/paying this insurance
  • Although workers compensation systems are not
    always within social security regulations they
    are strongly linked to them

6
Introduction - Our unit
MR Workers Compensation unit was established in
1998 as Center of Competence
  • Observe and accompany reform processes of
    workers compensation systems
  • Develop worldwide opinion leadership position for
    comparing and developing W.C. systems
  • Provide advice and service on both insurance and
    reinsurance questions, from legislative to
    operational
  • Exchange know how and expertise with AmRe
  • Generate substantial reinsurance business for
    Munich Re
  • Concentrate and amplify expertise within the
    Munich Re Group

7
Introduction - Our unit (cont.)
Main activities of the Unit
  • Opinion leadership (discussion papers, analysis,
    conference participations, etc.)
  • Publications W.C. Symposium (2001, 2004)
  • Close coordination with AmRe (Best Practice)
  • Active involvement i.r.o. reform-discussions

8
Practices in occupational accident and disease
insurance (WCS)
9
Different WCS models
Definition
  • As a direct consequence or on behalf of work
  • Sudden
  • External agent
  • Commuting accidents - In itinere
  • Excluded
  • Restricted
  • Open
  • Helping during an emergency?
  • Terrorism? Natural catastrophes?

What is an occupational accident?
10
Different WCS models
Definition
  • As a direct consequence or on behalf of work
  • Chronic exposure
  • Close (list)
  • Mixed (list)
  • Open
  • Disease aggravated by work?
  • Disease caused by an occupational accident?

What is an occupational disease?
11
Different WCS models
Non-competitive
Austria, France, Italy, Germany, UK, Luxemburg,
Eastern Europe, Australia, New Zealand, Canada,
Venezuela, Central America, China (Mainland),
USA
Competitive
Denmark, Finland, Norway, Belgium, Portugal,
Spain, China (Hong Kong), Singapore, USA,
Colombia, Argentina, Chile.
This classification refers to risk taking
12
Different WCS models
OA OD
Finland, Germany, France, Italy, Norway, UK, New
Zealand,, Canada, Colombia, USA, China
(Mainland), Singapore, Australia
Denmark, China (Hong Kong), USA, Argentina
Belgium, Portugal, Spain
13
Different WCS models
Majority of the systems
All employees with working contract, trainees.
Excluding military/ police forces
Second hand diseases, self employed, the
employer, students and housewives/housemen
Not always
Workers from the informal sector, disease of an
unborned child as a consequence of the working
conditions of the mother
Normally not covered
14
Different WCS models
Benefits in kind
Health provisions might be given Directly,
through the national health care system, directly
by the employer, reimbursement to the one who pays
Temporary incapacity, lump sums and/or pensions
Benefits in cash
Prevention Pain and suffering
Others
15
Different WCS models
Who collects
Central fund, the carrier or the state
Basis
Percentage of the payroll, taxation, pure risk
analysis
Different possibilities (monthly, bi-monthly,
half yearly, yearly, etc.). It might be in
advance or at the end of the period
Periodicity
Type
Fixed, tariff of reference, free
Bonus Malus (experience rating, retroactive
rating) Credits, etc.
Others
16
Different WCS models
Who commercialises
The carrier, broker, the State
Stand alone basis, combined with other lines
(P.A., life, health, property)
How is it commercialised
Price, product, or quality of the service
Competition is through
17
Different WCS models
  • Medical super inflation (USA, Portugal)
  • Occupational diseases increasing awareness,
    improved diagnostic approach (Germany, France,
    Norway)
  • Traffic accidents work-related and during
    commuting (Belgium, Germany)
  • Litigation trends increase of disability
    degrees, widening of scope of benefits enhanced
    nursing quality (some US states, Norway)
  • Lack of prevention and/or return to work programs

18
Some proposals to improve Workers compensation
sytems
19
Some proposals to improve WCS
Adjustment to the new conditions of occupational
hazards 2 ODs lists, re-analysis of the current
OD lists, creation of pools Conflict between
public health and social insurance
The structure of insurance models Diagnosis
proceedings Defining and assigning
responsibilities over time
Changes in notification procedures, improvement
of medical knowledge, improvement of OSH
knowledge, laboural histories Conflict between
efficiency and de-concentration
More awareness of regulations, creation of pools,
redefinition of benefits Difficulties between
financing and complexity. Conflicts with
prevention
20
Some proposals to improve WCS
Assessment of disability Administrative/
operational support Socio-political environment
More training for MD, rearrangement of medical
commissions, search for more objectivity Standard
isation vs. individualisation
On-line notification, making statistics
reachable, centralisation of information,
standardisation of the platforms, coordination
with other social security organisations Costs
vs. efficiency
More awareness when regulating. More
consciousness about the problematic of
ODs. Demagogy vs. Awareness
21
Some proposals to improve WCS
Economic incentives Residual
markets Financing
Flexibility of the tariff under close control, in
order to promote prevention Short term vs. Long
term
Where tariff is completely free, some markets
organised a residual market solution. Costs
vs. efficiency
Pay-as-you-go vs models with claims reserving
mechanisms. Awareness of reserving issues IBNR,
IBNER specially for ODs.. Certainty vs.
Uncertainty
22
Conclusion
23
Conclusion
  • Each country has to find its own model.
  • There is no perfect model though, it is important
    to learn from other experiences in order to
    curtail the learning curve.
  • Systems in transition must be aware of emerging
    challenges.

24
Thank you very much for your interest!
  • Dr. Héctor Upegui
  • Tallinn, 17 November 2005

25
  • STATUTORY ACCIDENT INSURANCE
  • Tapani Miettinen
  • Managing Director
  • Federation of Accident Insurance Institutions
  • Finland

26
Presentation
  • Implementation model
  • Insurance premium
  • Social insurance

27
LABOUR MARKET INSURANCE
State
Social Partners
FAII
Accident Insurance Institutions
28
Implementation model (1/6)
  • 1. The main elements of the model for
    implementing statutory accident insurance are
  • insurance
  • assessment of risks, setting premiums, marketing
    and selling insurance and enforce cover
  • compensation
  • processing compensation claims, compensation
    decisions and payment of compensation
  • prevention
  • risk prevention and improvement of occupational
    safety
  • occupational safety is implemented mainly by
    public authority

29
Implementation model (2/6)
  • 2. FAII member accident insurance institutions
    are
  • non-life insurance companies (12)
  • the State Treasury and
  • the Farmers Social Insurance Institution
  • 3. Accident insurance institutions are
    responsible for
  • contacts with customers
  • assessment of risks
  • setting premiums
  • providing insurance
  • improving risk prevention
  • settling accident claims and
  • compensation

30
Implementation model (3/6)
  • Insurance institutions have the sufficient legal,
    medical, actuarial and occupational risk
    assessment skills to provide statutory accident
    insurance
  • Section 30a of the Employment Accidents Insurance
    Act outlines the main tasks, the administration
    and the financing of the FAII
  • The Federation of Accident Insurance
    Institutions deals with functions requiring
    cooperation between insurance institutions
    underwriting insurance under this Act and other
    functions as provided in this or other Acts or by
    decree.
  • The Federation of Accident Insurance
    Institutions also deals with functions assigned
    to an insurance institution according to
    residence or stay by an international agreement
    binding on Finland.

31
Implementation model (4/6)
  • The FAII operates as the centre for statutory
    accident insurance and its tasks are to
  • coordinate the implementation of statutory
    accident insurance
  • strengthen the scheme for implementing
  • monitor and promote the functioning of the system
  • develop the system together with the labour
    market and state
  • ensure the operational preconditions for accident
    insurance
  • act as a representative of the system and
  • develop occupational safety

32
Implementation model (5/6)
  • 7. The tasks of the Insurance Supervisory
    Authority (ISA) are to supervise
  • insurance activities
  • selling of insurance
  • profitability and
  • adherence to good insurance practices
  • 8. The Insurance department of the Ministry of
    Social Affairs and Health has the task of
  • preparing and
  • developing
  • accident insurance legislation

33
Implementation model (6/6)
  • 9. Other implementation models
  • integrated model (Netherlands)
  • state insurance institution (Italy)
  • labour-market based insurance (Germany)
  • private insurance companies (Finland, Belgium,
    Portugal)
  • mixed models (Norway, Denmark, Switzerland)

34
Appeal (1/2)
Matters regarding occupational accidents and
accidents occurred to farmers
Supreme Court
Insurance Court
Employment Accidents Board
Accident insurance institution (Insurance
companies, State Treasury and Farmers Social
Insurance Institution)
35
Claim handling process (2/2)
  • Employment Accidents Compensation Board
  • the main task is to promote the unity of claim
    handling in various insurance institutions
  • instructions for promoting compensation activity
  • statements on specific compensation cases
  • insurance institution requests a statement before
    providing a decision on compensation
  • statements are recommendations
  • statement passed on to the customer with the
    decision, for information purposes
  • Board includes representatives from labour market
    organisations, Ministry of Social Affairs and
    Health and insurance bodies

36
Insurance premium Section 35 of the Employment
Accidents Insurance Act
  • An insurance institution must use calculation
    bases which specify how the insurance premiums
    are calculated.
  • Insurance premiums must be in reasonable
    proportion to the costs arising from the
    insurance, taking into account the risk of
    accident and occupational disease in the insured
    work.
  • 3. Special-rate policy If the insurance premium
    or the compensation payments based on the policy
    are sufficiently high, the policyholders own
    accident statistics must also be taken into
    account in the calculation of the premium.
  • 4. The Ministry issues provisions on risk
    categories and rating of premiums according to
    the risk involved in a profession or job, and on
    how the policyholders own accident statistics
    shall be taken into account in the calculation of
    premium.

37
Provisions of the Ministry of Social Affairs and
Health on insurance premiums (1/6)
  • 1. General provisions
  • insurance company must have the calculation bases
    for insurance premiums and it has to inform the
    government about them before the start of the
    insurance period, i.e., at the beginning of the
    calendar year
  • 2. Applying the calculation bases
  • they must be applied
  • uniformly to all who take out insurance with an
    insurance company
  • to all insurance policies valid during the period
    of insurance
  • amendments to calculation bases can only be made
    during the insurance period if they are applied
    to all insurance policies which use this
    particular calculation basis

38
The provision of Ministry of Social Affairs and
Health on insurance premiums(2/6)
  • 3. Breakdown of the content of calculation bases
  • 3.1 basic tariff (loaded risk premium including
    underwriting agents fee)
  • 3.2 capital yields credit procedure according to
    each group of policy holders and the sum of
    credit to be provided
  • 3.3 statutory increments and other commonly
    shared costs (occupational safety charge, FAII
    costs, index increments and old claims medical
    expenses) pay-as-you-go
  • 3.4 brokers fee
  • The basic tariff must include the rate of
    insurance premium determined according to the
    tariffs set for the level of risk associated with
    a job or profession (general rate) and the bases
    for the special rate of premium (special rate)
    which take into account the accident statistics
    of the policy holder.

39
The provision of Ministry of Social Affairs and
Health on insurance premiums(3/6)
  • 4. Bases for general rate premiums
  • based on level of risk associated with job or
    profession
  • must not diverge fundamentally from
    statistically-defined levels of risk associated
    with a job or profession in Finland
  • minimum insurance premiums must be defined in
    bases of general rate premiums
  • 5. Bases for special rate premiums
  • a basis for special rate premiums is applied when
    preconditions specified in the bases for special
    rate premiums are met, as well as preconditions
    on the basis of which the insurance premium is
    removed from the statistics for the special rate
  • bases of calculation must demonstrate how the
    initial premium is determined in unclear cases
    the risk will be compared to similar types of
    risk on a statistical basis

40
The provision of Ministry of Social Affairs and
Health on insurance premiums(4/6)
  • 6. Scope of the basis of premiums

Even with an insurance premium calculated
according to special rate bases it is possible to
use collective methods to determine the final
claims expenditure. Bases for calculation must
show how this expenditure can be applied to the
insurance in question.
41
Provisions of the Ministry of Social Affairs and
Health on insurance premiums(5/6)
  • 7. Giving the data in connection with the
    insurance
  • The insurance company must provide
    euro-denominated data on
  • temporary compensation
  • verified pension capital
  • other verified permanent compensations
  • classified according to year of occurrence, at
    least for the five insurance periods preceding
    the transfer
  • additional compensation data from the
    corresponding time
  • number of accidents per year of occurrence
  • salaries paid by calendar year

42
Insurance premium level of premium for
occupational accident insurance (6/6)
43
Special characteristics of Finnish statutory
accident insurance
  • priority to other social insurance
  • insurance based on funding system
  • occupational diseases are also compensated on the
    bases of funding system
  • system implemented through private insurance
    companies
  • risk-related premium setting
  • insurance system improves prevention
  • system is practical and economically sound

44
Social insurance (1/2)
  • 1. Social risks
  • old age
  • disability
  • unemployment
  • death
  • 2. Compulsory approach voluntary approach
  • 3. Financing
  • insurance premiums
  • taxes

45
Social insurance (2/2)
  • 4. Statutory social security
  • 5. Insurance against social risks set through
    government measures
  • persons entitled to compensation
  • grounds for compensation
  • compensation and amounts of compensation
  • legal protection, appeal and
  • supervising
  • are provided for by law and are non-negotiable.

46
EU objectives
  • Free movement within the EU zone
  • goods
  • services
  • capital and
  • people

47
Social Security in the EU
  • 1. Development of social security within the
    sphere of national decision making.
  • 2. The task of EU social security legislation is
    to coordinate the social security of its member
    states.
  • 3. Open Method of Coordination

48
Coordination of social security
  • 1. Objectives
  • ensuring that the social security of an employee
    and his family continues when moving from one
    country to another
  • Equality of treatment for EU citizens in the EU
    area
  • no overlapping social benefits or payments
  • 2. Means
  • ILO Social Security Rights Convention no. 157
  • Bilateral Social Security Agreements between EEA
    countries
  • The Council of Europes Convention on Social
    Security
  • EU regulations 1408/71 and 574/72

49
Distribution of statutory accident insurance in
Europe in the beginning of the 1900s.
50
Statutory accident insurance system in
Finland Tapani Miettinen Managing
Director Federation of Accident Insurance
Institutions (FAII)
51
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
FINNISH STATUTORY ACCIDENT INSURANCE SYSTEM IN
FIGURES
2.4 million persons insured
200 000 policyholders
12 insurance institutions State
Treasury Farmers Social Insurance
650 insurance functionaries
120 000 compensated cases per year
350 000 claims decisions per year
claims expenditure yearly 500 m
premium income yearly 550 m
17/11/2009
51 / 11
52
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
LABOUR MARKET INSURANCE THE TRIPARTITE PRINCIPLE
17/11/2009
52 / 11
53
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
COMPONENTS OF PREMIUM INCOME AND CLAIMS EXPENSES
IN 1990-2000
(FIM 1000 USD 150)
17.11.2009
53 / 11
54
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
FEDERATION OF ACCIDENT INSURANCE INSTITUTIONS
PRIMARY TASKS
to coordinate the implementation of statutory
accident insurance system
certain claims cases (employers negligence)
statistics on work accidents and occupational
diseases
work safety
joint guarantee systems
pay-as-you-go system
17/11/2009
54 / 11
55
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
ACCIDENTS AT WORK FLOW OF INFORMATION
17/11/2009
55 / 11
56
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
STATISTICAL SYSTEM AT THE FAII DATA SOURCES
AND USERS
17/11/2009
56 / 11
57
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
The structure of an occupational injury
disability class, numbers of accidents and claim
expenditure
17/11/2009
57 / 11
58
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
RISK PREMIUM PER MILLE BY EMPLOYERS BRANCH OF
BUSINESS AND SALARIES PAID
per mille
SALARIES
17.11.2009
58 / 11
59
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
WORKPLACE ACCIDENTS BY EMPLOYERS BRANCH OF
BUSINESS IN 1996-2003
17.11.2009
59 / 11
60
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
FREQUENCY OF WORKPLACE ACCIDENTS BY EMPLOYERS
BRANCH OF BUSINESS IN 1996-2003
17.11.2009
60 / 11
61
F E D E R A T I O N O F A C C I D E N T I N
S U R A N C E I N S T I T U T I O N S
FREQUENCY OF WORK ACCIDENTS BY EMPLOYERS BRANCH
OF BUSINESS IN 1984-1999
17.11.2009
61 / 11
62
Eesti ja Euroopa tööõnnetuste ja kutsehaiguste
võrdlev statistika. Priit Siitan Tööinspektsioon
i peadirektor. 17. november 2005.a.
63
Statistikas kõrvutatakse tööõnnetuste arvu
töötajatesse (tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta)
ja see (tööõnnetuste suhtarv) peaks andma eri
riikide ammendavat võrdlust võimaldava pildi
töökeskkonnast ja selles tekkivatest õnnetustest.
64
Kui võrrelda Eesti tööõnnetuste suhtarvu Euroopa
Liidu keskmisega ja eraldi riikide näitajatega,
tuleb päevavalgele pilt, mis peaks meid
murelikuks tegema.
65
Nimelt on Eestis juba aastaid olnud tööõnnetusi
100 000 töötaja kohta 419-st 558-ni ja
surmajuhtumeid 4,5-6. Euroopa Liidu keskmised
näitajad on hoopis teised tööõnnetusi 3500 ja
surmajuhtumeid 4,3. Ka Ameerika Ühendriikides oli
mullu surmade suhtarv samas suurusjärgus 4,1.
66
Surmadega oleme samas mõõtkavas, tööõnnetusi
juhtub Eestis aga olenevalt aastast 6-7 (!) korda
vähem. Mõnest riigist Prantsusmaa, Luksemburg
ja Saksamaa jääme maha koguni 10 korda.
67
Võime järeldada tööõnnetuste registreerimise-rapo
rteerimisega ei ole meil lood korras. Pole ju
mõeldav, et meie töökeskkond on kümme korda
ohutum kui mitmes Euroopa arenenud majandusega
riigis.
68
Järgmine järeldus arstidel pole vahet, kas
toimunud õnnetus registreeritakse tööõnnetusena
või olmetraumana, sest Haigekassa kannab kõik
kulud. Varjatakse eelkõige kergemaid
tööõnnetusi. Tööõnnetuskindlustuse olemasolul
hüvitab kindlustus Haigekassale tehtud kulud.
69
Eurostat kindlustuse puudumise korral suudetakse
kirja saada vaid kuni kolmandik tööõnnetustest.
Korrutades Eesti tööõnnetuste arvu kolmega,
saamegi laias laastus Euroopa Liidu taseme.
70
EESTI
ILO
surm
1
1
rasked
31,6
30
kerged
300
67,2
pisi-traumad
?
3000
71
Probleemiks on ka see, et kui Euroopa Liidus on
kõige ohtlikum (õnnetusrohkem) tegevusala ehitus,
siis Eestis on see umbes keskmisel tasemel ehk
alles kuuendal-seitsmendal kohal.
72
Miks?
Seepärast, et meil töötab ehitustel võrdlemisi
palju füüsilisest isikust töövõtjaid (FIE-sid),
kellele Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei
laiene ehk nendega toimunud õnnetusi ei loeta
tööõnnetusteks, vaid olmetraumadeks. Statistika
andmetel on Eestis FIE-sid 57 000.
73
Tööõnnetuste suhtarv (100 000 töötaja kohta)
Eesti Läti Leedu Soome Euroopa
Liit  2004 558 136 223 2782 2003
544 145 224 2730 3348 2002 532 140 228
2914 3536 2001 419 129 226 3011 3830 2000
424 137 247 3046 4016
74
Surmajuhtumite suhtarv (100 000 töötaja kohta)
Eesti Läti Leedu Soome Euroopa
Liit  2004 4,5 2003 5,2
4,25 9,4 2,1 4,0 2002 6,0 5,6 7,2
1,7 4,1 2001 5,2 6,7 7,1 2,1 4,2 2000
5,7 2,3 4,6
75
Tööõnnetusi tegevusala lõikes (õnnetusrohkematel)
suhtarvus
Eesti Euroopa Liit 2004 ehitus 569
põllum-mets 570 tööstus 1076 2003
ehitus 615 6350 (eelandmed)
põllum-mets 555 6080 (eelandmed)
tööstus 1022 3850 (eelandmed)
76
Eesti Euroopa Liit
 2002 ehitus 643 6913
põllum-mets 513 4208 tööstus 1023 3911 20
01 ehitus 520 7247 põllum-mets 600 61
58 tööstus 750 4280 2000
ehitus 450 7548 põllum-mets 680 6625
tööstus 720 4421
77
Tööõnnetusi Eestis 2004. aastal tegevusalade
järgi 100 000 töötaja kohta
  • kõige rohkem
  • keemia-, kummi- ja
  • plastmassitööstus 1777 (2003.a 29)
  • puidutööstus 1518 (2003.a - 4)
  • mööblitööstus 1428 (2003.a - 9)
  • toiduainetööstus 1144 (2003.a 8)
  • mäetööstus 1052 (2003.a 28)
  • paberitööstus ja trükindus 1020 (2003.a 4).

78
kõige vähem
  • finantsvahendus 52,6
  • kalandus 130,4
  • haridus 167,0
  • tervishoid, sotsiaalhooldus 239,0.

79
Tööõnnetusi 2005. aasta 9 kuud tegevusalade järgi
100 000 töötaja kohta
  • kõige rohkem
  • keemiatööstus 121
  • puidutööstus 1004
  • mööblitööstus 784
  • toiduainetööstus 676
  • põllumajandus, jahindus 587

80
kõige vähem
  • haridus 93,6
  • finantsvahendus 139,2
  • elektri-gaasi-veevarustus 175,0
  • tervishoid, sotsiaalhooldus 184,0

81
Põhjamaade ehitusvaldkonna tööõnnetuste võrdlus
(suhtarvus)
1992 1993 1994 1995 1996
1997 1998 1999 2000
2001   Island 660 550 770
940 1340 1390 1640 1650
2060 1700 Norra 2090 2060 2190
2440 2290 2530 2740 2700
2740 2540 Rootsi 2200 1950 1760
1550 1500 1400 1520 1630
1490 - Soome 11 050 9 730 10 750
11 010 11 020 11 660 12 230 12 120 12
450 12 790 Taani 2540 2980 2970
2870 2960 2920 3030 2780
2460 - Eesti jääb praegu Islandi kümne
aasta tagusele tasemele
82
Euroopa Liit (ehitus) ehituses võrreldes
kõigi tegevusaladega vahe kordades
  • 2003 - 6700 (esialgne) 2,0
  • 2002 - 6913 1,96
  • 2001 - 7247 1,89
  • 2000 - 7548 1,88
  • 1999 7809 1,91
  • 1998 8008 1,96
  • --------------
  • 1993 - 9463 2,10 (!)
  • Euroopa Liidus tööõnnetuste suhtarv ehituses
    väheneb pidevalt, nagu ka kõigi tegevusalade
    keskmine

83
Eesti (ehitus) ehituses võrreldes kõigi
tegevusaladega - vahe kordades
  • 2005 - 412 (9 kuud) 1,05
  • 2004 - 569 1,02
  • 2003 - 615 1,13
  • 2002 - 643 1,21
  • 2001 - 520 1,24
  • 2000 - 450 1,06

84
Kui Euroopa Liidus on tööõnnetusi ehituses kõigi
tegevusalade keskmisest umbes kaks korda rohkem,
siis Eestis on see näitaja vaid 1,02-1,24 ehk
palju (ligilähedaselt kaks korda!)
väiksem.   Eesti ehituses tõusis tööõnnetuste arv
kuni 2001. aastani, seejärel on igal aastal
vähenenud, kuigi ehitusmahud ja ehitajate arv on
iga aastaga suurenenud.
85
Tööinspektsioon on töökeskkonna ohutuse tegeliku
seisundi määratlemise ja parandamise soovist
lähtudes huvitatud tööõnnetus- ja
kutsehaiguskindlustuse süsteemi väljatöötamisest
ja vastava seaduse vastuvõtmisest lähiajal.
Senised tosin aastat vastavat ettevalmistustööd
on jäänud kahjuks tulemuseta.
86
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
87
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus Eestis
Jaak Aab
Sotsiaalminister
88
Miks on vaja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust
?
  • Säilitada tööealist elanikkonda töövõimelisena
    (seni puudub süsteem, mis looks ettevõtjale
    stiimulid töökeskkonna parandamiseks ning
    tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks).
  • Eesti ei täida Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi
    miinimumnõudeid töövigastuse puhul makstava
    hüvitise ja arstiabi osas (peab olema välistatud
    kannatanu omaosalus teatud ravikulude katmisel
    ning püsiva töövõimetuse ning toitja kaotuse
    korral makstav pension on liiga madal).
  • 1992. aastal Vabariigi Valitsuse poolt
    kehtestatud hüvitamise kord põhineb Eesti NSV
    aegsel tsiviilkoodeksil, on vananenud ning ei
    garanteeri miinimumnõuete täitmist.
  • Võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise
    regulatsioon on üldine ning eeldab rakendamiseks
    reeglina kohtuotsust (kohtusse pöördumist oma
    tööandja vastu, kui tööandja likvideeritud, siis
    riigi/SKA vastu).

89
Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeks
is sätestatud hüvitise miinimummäär tööõnnetuse
ja kutsehaiguse puhul ning olukord Eestis
  • standardne hüvitisesaaja on mees naise ja 2
    lapsega. Püsiva töövõimetuse puhul arvestatakse
    lisaks 100 pensionile 2 lapse lapsetoetus.
    Toitjakaotuspension 3 ülalpeetava puhul on Eestis
    100 vanaduspensionist, lisaks 2 lapse
    lapsetoetus.

90
Kindlustuse eesmärgid
  • Vähendada läbi efektiivse ennetustegevuse
    tööõnnetuste ja kutsehaiguste teket ning hoida
    seeläbi arstiabi mittevajavate töövõimeliste
    inimeste arv võimalikult kõrgel.
  • Tagada tööõnnetuses kannatanutele ja
    kutsehaigetele õnnetuse või haigestumise eelsele
    võimalikult lähedane olukord.
  • Tagada kõigile kindlustatutele (nende
    perekonnaliikmetele) tööõnnetuse või kutsehaiguse
    korral ühetaoline kindlustuskaitse ja kahju
    hüvitamine.
  • Aidata kaasa kannatanute või haigestunute tööellu
    naasmisele erinevate rehabilitatsioonimeetmete
    abil.

91
Millega on võimalik tagada kõikide eesmärkide
saavutamine?
  • Maksemäära diferentseerimisega sõltuvalt
    töökeskkonna riskiastmest ja juhtunud
    õnnetustest.
  • Muude ennetusmeetmete rakendamisega.
  • Hüvitiste maksmisega.
  • Erinevate rehabilitatsiooniteenuste (sotsiaalsed,
    meditsiinilised, tööalased) osutamisega.

92
Kes võiks olla kindlustusandja?
  • 1. Avalik-õiguslik juriidiline isik,
    valitsusasutus
  • , - Kannatanu saab lihtsalt kätte hüvitise,
    teenuse
  • Võib kujuneda odavamaks (ühtne süsteem, ei
    taotle kasumit, ei tee kulutusi turustusele)
  • Vähem mõjutatav majanduse kõikumistest, kuna
    võimalik stabiliseerida riigi poolt
  • , - Võimalik valida erinevate eesmärkide vahel
  • , - Kaitse ka kõrge riskiga ettevõtetele,
    võimalik ristsubsideerimine
  • - Süsteem on jäik
  • - Asutustel puuduvad sellealase töö kogemused,
    personal, IT lahendused
  • Monopoolne seisund võib pärssida arengut
  • - Riigiaparaadi kasv
  • 2. Erakindlustus
  • Täidetakse kõik kindlustuse eesmärgid
  • Kiirem rakendamine, olemas varasem seaduse
    eelnõu, mis vajab kaasajastamist
  • Kindlustusandjate paljusus ning nendevaheline
    konkurents
  • Olemas sarnase töö kogemus liikluskindlustuse
    näol (kahjukäsitlusvõrgustik, IT lahendused)
  • - Suure riskiga ettevõtete maksumäär võib
    kujuneda kõrgeks
  • - Kannatanul võib tekkida probleeme hüvitise,
    teenuse kättesaamisega (süülisus jne)

93
  • Kindlustusandjaks on avalik-õiguslik juriidiline
    isik või valitsusasutus
  • Sotsiaalkindlustusamet
  • Hüvitiste maksmise, sotsiaalse
    rehabilitatsiooni teenuste sisseostmise kogemus
  • Sotsiaalkindlustuse register
  • Olemas kohalikud struktuurid, arstlik
    ekspertiis
  • Puudub meditsiinilise ja tööalase
    rehabilitatsiooni kogemus, töökeskkonna
    riskihindamise, maksemäära diferentseerimise,
    ennetustöö kogemus
  • - Puudub vastav kaader, IT lahendus
  • Haigekassa
  • Hüvitiste maksmise, meditsiinilise
    rehabilitatsiooni teenuste osutamise kogemus
  • Ravikindlustuse register
  • Olemas kohalikud struktuurid, koostöö
    tööandjatega
  • - Puudub sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni
    kogemus, töökeskkonna riskihindamise, maksemäära
    diferentseerimise, ennetustöö kogemus
  • - Puudub vastav kaader, IT lahendus
  • Töötukassa
  • Olemas koostöö tööandjatega
  • Hüvitiste maksmise, raha paigutamise kogemus
  • Suur motivatsioon tööalase rehabilitatsiooni
    edendamiseks
  • - Puudub meditsiinilise, sotsiaalse ja tööalase
    rehabilitatsiooni kogemus, töökeskkonna
    riskihindamise, maksemäära diferentseerimise,
    ennetustöö kogemus
  • - Puuduvad kohalikud struktuurid, puudub vastav
    kaader, IT lahendus

94
  • Ahnuse lööklaine
  • Mihkel Kärmas Eesti Ekspress, 10.11.2005
  • Ülo Rauast jäid pärast saatuslikku plahvatust
    Paide katlamajas maha naine ja viis last.
    Lööklaine purustas aknad ja lõi kummi
    konteinerkatlamaja plekkseina. Ninapidi juures
    olnud Ülo sai rängalt viga. Ehkki kiirabi saabus
    viie minutiga, polnud päästa enam midagi.
    Katlamaja kuulub Soome kontserni tütarettevõttele
    Fortum Termest, kes haldab 105 katlamaja üle
    Eesti.

95
  • Isa rääkis pidevalt, et tal oli jamasid
    kütusega. Ta saatis mitu partiid koguni tagasi,
    et see ei põlenud, räägib hukkunud
    katlaoperaatori poeg Kaido Raud. Firma eitab
    seda väidet.
  • Ta rääkis, et firma püüab sitast saia teha ja
    ei ole nõus korralikku kütusesse ja remonti
    investeerima, väidab poeg Raido Raud. Nad
    teenisid inimelude pealt kasumit.
  • Kohtusse läheme igal juhul, lubab teine vend
    Kaido, kes kuulati üle kui kannatanu. Tahaks
    teada, mille tõttu plahvatus tegelikult toimus.

96
Eeldused tööandja pensionide kujunemiseks
  • Lauri Leppik

17.november 2005
97
Tööandja pensioni mõiste
  • Puudub ühene üldlevinud tähendus
  • kasutusel eeskätt USAs, Kanadas, UK-s
  • EL üldmõiste kutsealased pensioniskeemid
  • Tööandja osaleb pensioniskeemi finantseerijana
    ja/või haldajana
  • kehtestatud seaduse või kollektiivlepinguga
  • DB või DC
  • erinevad osalemis- ja kvalifikatsioonitingimused

98
Tööandja pensionid Eestis
  • Erasektori tööandjate eelfinantseeritavad
    pensioniskeemid puuduvad
  • Tulumaksuseadus käsitleb tööandja poolt töötaja,
    juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu liikme eest
    tasutud kindlustusmakseid erisoodustusena, kui
    sellist kohustust ei ole seadusega ette nähtud
  • Riiklikud eripensionid on sisuliselt avaliku
    sektori tööandjate jooksva finantseerimisega
    pensioniskeemid
  • kaitseväeteenistujate pensionid
  • politseiametnike pensionid
  • riigikontrolli ametnike pensionid
  • kohtunike pensionid
  • prokuröride pensionid

99
Kutsealased pensionid Eestis
  • Soodustingimustel vanaduspensionid
  • õigus jääda pensionile 5-10 aastat enne üldist
    pensioniiga mõnedel kutsealadel töötanutele
  • põlevkivi ja metallitöötlemine, keemia-,
    ehitusmaterjali-, klaasi-, tselluloosi- ja
    paberi-, kerge-, toiduaine-, ravimitööstus,
    trükkimine, metsandus, ehitus, transport,
    tervishoid jm.
  • Väljateenitud aastate pensionid
  • lendurid ja stjuardessid
  • kaevurid
  • meremehed
  • tekstiilitöötajad
  • ühissõidukijuhid jt.

100
3 eeldust tööandja pensioni kujunemiseks
  • tööandjate poolne nõudlus
  • teenuse pakkumine
  • avalik huvi teenust maksusoodustuse kaudu toetada
  • tööandja pensionid seni puuduvad, kuna nimetatud
    3 eeldust ei ole saanud kokku

101
Tööandjate poolne nõudlus
  • vahend töötajate motiveerimiseks, suurendades
    töötajate lojaalsust
  • ilmselt on nõudlus pensionitoodete järele
    erinevates majandussektorites erinev
  • suurem nõudlus finantssektoris, mõnedes
    infrastruktuuri ja töötleva tööstuse ettevõtetes
  • väiksem nõudlus teeninduses, transpordis

102
Mis on avalik huvi tööandja pensioni vastu?
  • suurem sissetulekukaitse vanemaealisele
    elanikkonnale tulevikus, arvestades
    rahvastikuvananemise konteksti
  • samas, võimalik lahendus ei tohiks riivata
    avalikku huvi mõnes teises olulises aspektis
  • tööturu efektiivsus
  • sotsiaalne õiglus
  • alternatiivkulu riigieelarvele

103
Lahendusalternatiivid
  • suletud (tööandja või ettevõtete grupiga seotud)
    pensionifondid, tööandja poolt sõlmitavad
    grupikindlustuslepingud
  • probleem tööturu paindlikkuse seisukohalt
  • olemasolevatesse kolmanda samba
    pensionitoodetesse tööandja poolsete maksuvabade
    sissemaksete lubamine
  • alternatiivkulu riigieelarvele
  • sotsiaalne õiglus

104
Lahendusalternatiivid
  • kohustuslik tööandja (eel)pension seni
    soodustingimustel vanaduspensionide ja
    väljateenitud aastate pensionide seadusega
    hõlmatud töötajate suhtes
  • tööandjate vastuseis tööjõukulude kasvule

105
Eesti pensionisüsteemi tänane seis ja võimalused
  • Paavo Põld
  • 17.11.2005

106
Faktid
  • Kokku on Eestis 609,000 tööga hõivatud inimest
  • Pensioni teise sambaga on liitunud 477,080
    inimest
  • Pensioni kolmanda sambaga on liitunud 82,497
    inimest

107
Enamik eestlasi säästab täna läbi pensioni II
samba
Protsent tööga hõivatud inimestest, kellel on
vastav toode
Väärtpaberid
2
14
Pensioni III sammas
81
Pensioni II sammas
15
Eluasemelaen
Allikas Pensionikeskus, Statistikaamet, EVK,
Hansapank
108
Asendusmäär I ja II sammas
120
100
80
60
Palk
40
II sammas
20
I sammas
0
Palk
Pension
  • I samba pension annab prognoositavalt 20 Teie
    eelnevast palgast
  • II samba pension lisab veel 24 palgast, seega
    kokku 44 palgast

109
Kolmas sammas vähe populaarne...
120
100
80
60
III sammas
- 70
Palk
40
II sammas
40-50
20
25-30
I sammas
0
Palk
Pension
  • 86 töötavast elanikkonnast ei kasuta kolmanda
    samba maksusoodustust ja ei säästa pensioniks
    läbi täiendava kogumispensioni süsteemi

110
...ning säästevad summad võimalikust väiksemad
  • Täna võimalus tulumaksuvabalt säästa 15
    sissetulekust
  • ehk 12,000 kroonisest kuupalgast 1,800 krooni
  • Tänane keskmine täiendava kogumispensioni
    regulaarmakse on 600 krooni kuus
  • ehk 5 igakuisest sissetulekust

111
Pensioni III samba kasvuks on ruumi
  • Olulised faktid pensioni III samba kohta
  • Tänaseks liitunud üle 84 000 kliendi
  • Eestis on täna 140 000 inimest, kes teenivad
    rohkem kui 8000 EEK kuus
  • Aastas lisandub eeldatavasti vastavasse
    sissetulekugruppi 15 000 -20 000 inimest
  • Kõrgema sissetuleku grupist liitunuid 20,
    madalama sissetuleku grupist 2 inimestest
  • Pikas perspektiivis on halvemas olukorras just
    madalama sissetulekuga elanikkonna grupid, keda
    oleks võimalik kaasata läbi tööandjapensionite

Hinnang Hanspanga kliendiandmete põhjal
112
Emori küsitlus näitab, et inimesed soovivad
säästa rohkem
Säästuvõime hinnanguliselt Protsent leibkondadest
101-500 krooni 501-1000 krooni Üle 1000 krooni
26 15 21
83 peredest peab säästmist põhimõtteliselt
oluliseks, 55 omab sääste
Allikas Emor
113
Võrdlus teiste KIE riikidega näitab, et eestlased
säästavad vähem
Finantsvara/ per capita, 2003
Czech R
Tsehhi
Horvaatia
Croatia
Hungary
Ungari
Slovakia
Poland
Slovakia
Poola
Estonia
Bulgaria
Latvia
Eesti
Läti
Bulgaaria
Lithuania
Romania
Leedu
Rumeenia
SKP/per capita, 2003
Märkus Läti ja Leedu andmed 2001 Allikas
Statistikaamet, UniCredit Group, Hansapank
114
Eesti pensionikulutused uute EL liikmetega
võrreldes väiksed
  • Eesti kulutab võrreldes teiste uute EL liikmetega
    pensionile oluliselt vähem
  • Vabatahtlik säästmine ning tööandjapensionite
    rakendamine on piisava pensioni tagamisel
    hädavajalik

115
Kõik eeldused tööandjapensionite tekkeks on olemas
  • Tööandjate poolne nõudlus
  • Vabatahtlik
  • Tekib võimalus töötajate täiendavaks
    motiveerimiseks
  • Olemasolev teenus
  • Kogumine läbi olemasoleva individuaalse
    pensionikindlustuse ja pensionifondide
  • Avalik huvi
  • Avatud lahendus tagab tööjõu mobiilsuse
  • Laeks jääks tänane 15 sissetulekutest
  • Leevendab elanikkonna vananemise probleemi

116
Tänan kuulamast!
About PowerShow.com