EPILOOG 16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu ja isik

1
EPILOOG16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu
ja isik

• Juba 24-aastasena oli ta sensatsiooniliselt
  nimetatud Baseli Ülikooli klassikalise filoloogia
  professoriks temast pidi saama hiilgav
  akadeemiline uurija ja õpetlane.
• Kuid Nietzsche tormakas vaim viis ta peagi
  ülikoolist välja, kirjandusse ja filosoofiasse.

F. Nietzsche
2

• Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879
  enneaegsele pensionile jääma.
• Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja
  oksendushoogude all kannatav peaaegu pime
  Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta
  kõigest 34-aastane.
• Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia
  sünd.

F. Nietzsche
3

• Haiglane filosoof kartis, et sureb nagu ta isagi
  liiga vara. Ta on öelnud Olin küll elus, kuid
  ei näinud kolme jalgagi ettepoole. Sel ajal see
  oli aastal 1879 ütlesin üles professuuri
  Baselis ja elasin kui vari St. Moritzis.
• Tema kõrgperioodi sisutihedatest teostest sündis
  esimesena Koidupuna (1881).

4

• Koidupunas algas moraali ja väärtuste halastamatu
  ümberhindamine, mis on omane kogu tema
  tipp-perioodi toodangule.
• Järgmisena ilmus niisama segane kui geniaalne
  Nõnda kõneles Zarathustra raamat, mida
  Nietzsche armastas ja pidas oma peatööks.

Nõnda kõneles Zarathustra

5

• Aastal 1888, tundes haigust endast võitu saavat,
  kirjutas ta teosed Anti-Kristus ja Puuslike
  hämarus, samuti mina-vormis raamatu Ecce homo.
• Jaanuaris 1889 tabas Nietzschet raske
  närvivapustus, millest ta enam ei paranenud.

F. Nietzsche teos Teispool head ja kurja, mis
ilmus aastal 1886
6

• Hullumeelsusesse langenud meisterfilosoof elas
  edaspidi algul ema ja siis õe juures, viimased
  aastad möödusid osaliselt halvatuna.
• Nietzsche, keda tunti kui geeniust, ei soovinud
  ega suutnudki enam oma tööst rääkida.
• Pole kahtlust, et Nietzsche on filosoofia ajaloo
  vihatuim mees.

7

• Nietzsche tahtis häirida haavata oma
  lugejaid, ta tahtis purustada nende näilikult
  turvalised unistused ta oli järsk ja agressiivne
  ning fanaatiline, kelles elab pappide pimedaim
  paatos ja tulevikuvingune temperament ta tahtis
  saada antikristuseks. See õnnestus tal osade
  arvates liigagi hästi.

Kristus versus Nietzsche ehk Antikristus
8

• Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks.
  Seepeale on ta öelnud Nii nagu olen loodud,
  olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi
  sel määral, et ka sakslase kohalolek häirib mu
  seedimist.
• Ta vihkab masse ja massivaimu, samuti
  massihüsteeriat.

F. Nietzsche
9

• Vaimuhaige filosoofi õe (ta oli venna kirjutiste
  hooldaja) tõttu hakkas paraku levima legend, mis
  libises patriootliku saksluse ja antisemitismi
  suunas. Tegelikult oli Nietzsche
  anti-antisemitist ja vihkas sakslust.
• Nietzsche on kõhklematu mees, võib-olla jultunuim
  filosoofia ajaloos. Ta jagab kohtuotsuseid ilma
  edasikaebamisõiguseta.

F. Nietzsche
10

• Nietzschet on lihtne moonutada (nt seostavad osad
  teda natsismiga), kuna ta on keerulise stiiiga
  ega hooli lugeja arvamusest.
• Natsid valisid mõned teemad Nietzsche õpetusest,
  tõlgendasid teda vastavalt oma vajadustele ja
  lõpptulemuseks sai Nietzsche natsirüü.

Kannatav filosoof
11

• Nietzschele järgneb ta saatus, ent tema järgijad
  on sootuks midagi muud kui Nietzsche ise.

F. Nietzsche
12
16.1.Nietzsche metodoloogia

• Ta on nagu Kierkegaardki eelkõige kirjanduslik
  filosoof.
• Nietzschet saab üksnes vägivaldselt paigutada
  süstemaatilise vaatluse raamidesse.
• Filosoof ei ürita oma filosoofiat suruda
  akadeemilisse vormi. Tema filosoofia keel on
  aforistlik ja väga mitmekesine, vaevalt kunagi
  mõõdukas.

13

• Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske
  kujutleda oma positsioonidest loobuvat.
• Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks
  või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab
  otsuseid kus mõni teine autor arutaks ja paluks
  täpsustusi, seal Nietzsche pilkab, norib ja
  lammutab.

14

• Kriitilise meele poolest ei küündi keegi
  Nietzscheni On tõdesid, millest saavad kõige
  paremini aru keskpärased vaimud, sest nood on
  neile sobivaimad, on tõdesid, mis ahvatlevad ja
  suudavad ahvatleda vaid keskpäraseid hingi selle
  võib-olla ebameeldiva mõtte juurde lihtsalt peab
  nüüd jõudma, kui lugupeetud, kuid keskpäraste
  inglaste vaim mainin Darwinit, John Stuart
  Milli ja Herbert Spencerit hakkab muutuma
  Euroopa keskmist maitset valitsevaks.

15

• Hullumeelse filosoofi metodoloogia on
  läbimõeldud.
• Teda ei hoia tagasi mitte ükski traditsioon mida
  muud saabki oodata mõtlejalt, kelle stiil järgib
  sedasama kire ja jõu õpetust, mida kuulutab tema
  inimesekäsitus, kus tuntuim mõiste on üliinimene.

16

• Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga
  Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm
  hävitamisestki. Käsk saa tugevaks, sügav
  veendumus selles, et igaüks, kes loob, on
  tugev... need Nietzsche sõnad Zarathustrast
  käivad tema enda kohta. Ecce Homos ütleb ta jälle
  nõnda Nüüd lööb vasar vihaselt vanglaseinte
  vastu, kivi pritsib kildusid mida teeb see
  minule?

17

• Ecce Homo ehk Ennäe inimest, on meelega
  jumalatteotav ning võetud apostel Johanneselt
  Ennäe inimest, mind, Friedrich Nietzschet,
  antikristust.
• Oma lähenemises on filosoof subjektivist, sest
  igasuguses objektivismis, väidab ta, on taustal
  subjekt.

18
16.2. Nietzsche tunnetusteooria

• Objektivismi kritiseerimiseks on õpetlasel
  tunnetusteoreetilisi põhjusi. Selle taustaks on
  tema vaatepunkti-õpetus, mille kohaselt iga tõde
  on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta
  absoluutsusele.
• Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on
  loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse
  omadused.

19

• Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on
  inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui
  subjekti enda vaatepunkti omad.
• Nietzsche tahab näidata, et miski muu peale
  tõlgendatud näiva maailma pole huvipakkuv,
  samuti mitte siis Kanti asjad iseeneses maailm
  kuna me ei saa seda kunagi kätte ilma
  tõlgenduseta, siis miks üldse sellest hoolida,
  küsib Nietzsche.

20

• Nietzsche on relativist, kuna hülgab täielikult
  absoluutsed määrangud, mida filosoofia enne teda
  on au see pidanud. Tema jaoks on olemas vaid
  tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid oma
  soovidesse ja tahtesse mähkunud inimloom, kes
  pidevalt loob oma reaalsust.

21
16.3. Võimutahe

• Kogu reaalsus põhineb võimutahtel.
• Elu on võimutahe ehk teisisõnu ...võõra ja
  nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine,
  allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla
  tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse
  liitmine, vähemalt kõige leebemal kujul
  ekspluateerimine...

22
Iseseisvaks mõtlemiseks...

• Kas inimestele on loomupärane teiste üle
  domineerida?
• Kas nõustud Nietzsche vaatepunkti-õpetusega?