P

1
Põllukultuuride pindalatoetuse meede7. märts 2003
2
Põllukultuur

• Kõva nisu
• Muu nisu ja meslin
• Rukis
• Oder
• Kaer
• Mais
• Terasorgo
• Tatar, hirss ja kanaari paelrohi muu teravili

• Suhkrumais
• Raps ja rüps
• Sojauba
• Hernes
• Põlduba
• Magus lupiin
• Lina
• Kanep

3
Põllukultuuride turukorraldusmeetmed

• Tootmise toetus (pindalatoetus)
• Interventsiooni kokkuost
• Nisu, rukis oder
• Ekspordi litsentsid
• Impordi litsentsid
• Ekspordi toetused
• Tolli tariifid ja impordi maksud
• Toiduabi programmid.

4
Seosed visiooniga (2006)

• Põllumajanduslik maakasutus moodustab ca 850
  tuhat hektarit.
• Suhteliselt intensiivsem piima ja
  teraviljatootmine on koondunud viljakama
  mullastikuga piirkondadesse konkurentsivõimelistes
  , tootmiseks optimaalse suurusega ettevõtetesse.

5
Põllukultuuride toetust reguleerivad

• NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1251/1999, millega
  kehtestatakse teatavate põllukultuuride
  tootjatele toetussüsteem 17. mai 1999
• KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2316/1999, milles
  sätestatakse teatavate põllukultuuride tootjate
  toetussüsteemi kehtestava nõukogu määruse (EÜ) nr
  1251/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad 22.
  oktoober 1999.

6
Põllukultuuride toetust reguleerivad veel (IACS)

• NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 3508/92, millega
  kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade
  ühtne haldus- ja kontrollisüsteem 27. november
  1992
• KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2419/2001, millega
  sätestatakse nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3508/92
  kehtestatud teatavate ühenduse toetuskavade ühtse
  haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud
  rakenduseeskirjad 11. detsember 2001.

7
Meetme sihtgrupp

• Ühenduse põllukultuuride tootjad, kes täidavad
  toetuse saamise tingimusi
• tootja põllumajandustootja, olenemata tema
  õiguslikust seisundist siseriiklikult ja kelle
  põllumajandusettevõte on ühenduse territooriumil.

8
Peamised nõuded

• Eestis ei või toetust taotleda maa suhtes, mis
  oli 1. oktoober 2002 pikaajalise kultuurkarjamaa,
  pikaajaliste kultuuride või metsa alla või mida
  kasutati mittepõllumajanduslikel eesmärkidel
• Baaspind 362 827 ha
• Maa kohustusliku tootmisest kõrvaldamise põhimäär
  10 (toetusaluste kultuuride pinnast)
• Min ala 0,3 ha, külvatud vastavalt kohalikele
  normidele

9
Meetme maht

• 2001 327 500 toetusalust hektarit (sisaldab
  tootmisest kõrvale jäätud maad (set-aside) 22 000
  ha)
• baaspind 362 827 ha
• 63 /t e 985,74 EEK/t, Eesti baassaagikus 2,4
  t/ha so

Ha Kokku
100 2 365,77 EEK 858,4 milj
55 1 301,17 EEK 472,1 milj
40 946,31 EEK 343,4 milj
25 591,44 EEK 214,6 milj
10
Siseriiklik valik

• Võime otsustada maksta toetust rohusilo pindadele
  (tuleb taotleda eelnevalt eraldi baaspind)
• Prognooside kohaselt alates 2005 selleks baasala
  ei jätku st me ei peaks seda võimalust kohaldama

11
Siseriiklik valik

• Võime riigi määratletud objektiivsete
  kriteeriumide kohaselt jagada siseriiklik
  baaskülvipind osa-baaskülvipindadeks
• Kui riiklik baaskülvipind ületatakse, võime
  objektiivsete kriteeriumide kohaselt toetust
  vähendada täielikult või osaliselt nendes
  osa-baaskülvipindades, kus ületamine toimus
• Eesti ei peaks vastavat võimalust rakendama

12
Kohustus

• Peame kehtestama regionaalselt erinevad keskmised
  saagikused.
• maisi suhtes võib kohaldada erinevat saagikust
• niisutatavale ja mitteniisutatavale maale võib
  määrata erineva saagikuse.
• Ettepanek kehtestada piirkonnajaotuskavas 1
  tootmispiirkond st kogu Eestile rakendada ühte
  saagikust

13
Kohustus

• Peame kehtestama keskkonnaalased nõuded
  tootmisest kõrvaldatud maale
• Vajavad välja töötamist

14
Siseriiklik valik

• Võime määrata suurema (üle 10 ) lubatud
  protsendimäära maa vabatahtlikult tootmisest
  kõrvaldamiseks
• Peaks lubama 5 10 vabatahtlikult kõrvale
  jätta
• Võime mitte lubada uute taotlejate poolt
  tootmisest kõrvalejäetud maana deklareerida
  metsastatud maad, keskkonnaprogrammi alust maad
  sellises piirkonnas, kus on pidev oht, et
  ületatakse piirkondlik baaskülvipind
• Peaksime lubama st mitte kasutama antud võimalust

15
Siseriiklik valik

• Võime tootmisest kohustuslikult kõrvalejäetud
  aladena aktsepteerida
• a) väiksemaid alasid, kui need hõlmavad selliste
  püsivate piiride nagu müüride, hekkide või
  vooluveekoguga ümbritsetud terviklikke maatükke
• b) terviklikke maatükke, mis on vähem kui 20
  meetrit laiad piirkondades, kus sellise suurusega
  maatükid on tavapärased
• c) püsivate vooluveekogude või järvede ääres
  asuvaid vähemalt 10 meetri laiuseid maatükke,
  mida kontrollitakse eraldi keskkonnakaitsenõuete
  järgimise tagamiseks
• Ilmselt puudub vajadus vastava võimaluse
  kasutamiseks, võibolla võimalus c???

16
Kohustus

• Peame määrama kindlaks tingimused, mille järgi
  alates 15. juulist võidakse tootjatel lubada
  tootmisest kõrvale jäätud maale järgmise aasta
  saagi seemne külvi
• Tingimused vajavad määratlemist

17
Siseriiklik valik

• Võime otsustada anda tootmisest kõrvaldamise
  toetust mitmeks aastaks, kõige rohkem
  viieaastaseks ajavahemikuks
• Ei peaks kohaldama, kuna kontroll keeruline

18
Siseriiklik valik

• Võime kindlaksmääratud tingimustel toetusele
  õigustatud ala nõuetest kõrvale kalduda
• Vastavaid võimalusi peaksime kasutama (vajalik
  välja töötada meetmed, millega välditakse
  toetuskõlbliku ala suurenemine ja vastavad
  riikliku sekkumise vormid)

19
Kohustus

• Peame kehtestama vajalikud meetmed tuletamaks
  taotlejatele meelde, et keskkonnaalaseid
  õigusakte tuleb järgida
• Õigusaktis tuleks sätestada konkreetse nõudena
  keskkonnakaitsenõuete täitmise kohustus ja
  eelkõige toetuse taotlemise juhendis lahti
  seletada, millised keskkonnakaitselised nõuded
  meil kehtivad.

20
Siseriiklik valik

• Võime otsustada et teatav piirkond ei sobi
  teatavate põllukultuuride tootmiseks
• Ilmselt pole meil täiesti sobimatuid piirkondi
• erandina 00 tüüpi rapsi sert seemnega külvatud
  aladele pindalatoetuse saamise tingimustele
  vastavate alade hulka lugeda ka alasid, kuhu on
  külvatud ühe või mitme määruses sätestatud
  kategooria rapsi- ja rüpsiseemneid
• Peaksime vastavat võimalust kasutama

21
Siseriiklik valik

• Võime otsustada edasi lükata toetustaotluste
  esitamise lõpptähtaega kuni 15 juunini
• Ettepanek kehtestada nii kevadkülvi kui ka
  toetuse taotluste esitamise lõpptähtajaks 15.
  juuni.

22
Siseriiklik valik

• Kui pindalatoetuse taotlus on seotud ainult
  püsirohumaaga, võime ette näha, et selle võib
  esitada pärast kindlaksmääratud kuupäeva, kuid
  mitte hiljem kui 1. juulil
• Ei ole ilmselt vaja rakendada

23
Siseriiklik valik

• Võime otsustada et pindalatoetuse taotluses tuleb
  märkida ainult muutused, mis on toimunud
  võrreldes eelmisel aastal esitatud pindalatoetuse
  taotlusega
• Esimene aasta kindlasti mitte, ehk hiljem. Enne
  peab süsteemi käima saama

24
Siseriiklik valik

• Võime lubada et põllumajandusettevõtja edastab
  pädevatele asutustele nõutavaid teatisi
  elektrooniliselt
• Peaksime lubama siis kui PRIA selleks valmis

25
Kohustus

• Peame kindlaks määrama põllumajandusliku maatüki
  miinimumsuuruse, mille kohta võib taotluse
  esitada. Miinimumsuurus ei tohi siiski ületada
  0,3 hektarit (põllumajanduslik maatükk (MPKS-is
  põld) ühtne maatükk, millel üks tootja kasvatab
  üksikkultuuri või segavilja)
• Hetkel meil 0,3 ja ilmselt peaks selliseks jääma

26
Siseriiklik valik

• Võime otsustada selliste piirkondade puhul, mille
  põldude teatavad iseärasused, eelkõige hekid,
  kraavid ja müürid on traditsiooniliselt heade
  põllumajandus või maakasutuse tavade osa, et
  vastavat ala tuleb tervikuna käsitada kasutatava
  maatükina (põlluna), tingimusel et selle laius ei
  ületa meie poolt kindlaksmääratavat üldlaiust
• Peaks võimaldama näiteks PM keskkonnaprogrammi
  raames rajatavate põõsasribade jmv arvamist
  põllumajandusliku maatüki hulka

27
Siseriiklik valik

• Võime kehtestada toetuse miinimum suurus tasemel
  50 eurot (782,33 EEK-i)
• Ei peaks vist rakendama, sest põllukultuuride
  toetust on tootjal õigus taotleda ka ühele 0,3 ha
  suurusele põllule ja 2004 oleks vastav toetus
  vaid 390 krooni
• Võime kehtestada tagasinõude miinimum suurus
  tasemel 100 eurot (1564,66 EEK-i)
• Seda võiks rakendada

28
Administreerimine

• Taotluse esitamise kuupäev üldreeglina 15 mai
• Kasutades meile antud legaalseid võimalusi
  saaksime kehtestada 15 juuni.
• Taotlus esitatakse PRIA-le taotleja ettevõtte
  asukohajärgse PRIA piirkondliku teenistuja kaudu

29
Administreerimine

• Toetusi makstakse 16. novembri ja 31. jaanuari
  vahel.
• Kui kohaldatakse siiski tootmisest kõrvale
  jäätud maa kasutamist non-food toodanguks, siis
  makstakse pindalatoetusi tootmisest kõrvaldatava
  maa eest 16. novembri ja 31. märtsi vahel

30
Interventsiooni kokkuost

• Nisu, rukis, oder
• Interventsiooni hind 1585,16 EEK/t
• Ost toimub 1. November 31. Mai
• Min kogus 80 t ja peab vastama min kvaliteedi
  nõuetele
• Pakkumised tehakse PRIA-le