Tallinn, Eesti

1
Eesti töötervishoiu hetkeseis ja arengud

• Tallinn, Eesti
• 2005

2
Töötervishoiuteenuse osutajad ja
töötervishoiuspetsialistid

• Tervishoiuametis on registreeritud 44
  töötervishoiuteenuse osutajat.
• Töötervishoiuspetsialiste kokku 133.
• - töötervishoiuarste 94
• - töötervishoiu õdesid 29
• - tööhügieenikuid 9 (sh 3 on nii
  tööhügieenikud kui ka ergonoomid)
• - ergonoome 1.
• Käesoleval aastal lõpetas Tartu Ülikooli 9
  töötervishoiuarsti, alustas õpinguid
  residentuuris 4.

3
Õdede õpe

• Projekti Õdede erialase koolituse arendamine
  struktuurfondide meede 1.1. raames käivitub
  terviseõe spetsialiseerumine
• alates 01.01.2006.a

4
Terviseõde

• Terviseõenduse spetsialist osutab iseseisvalt
  ambulatoorselt õendusabiteenust
  perearstikeskuses, tervisekeskuses, koolieelses
  lasteasutuses, koolis, töötervishoiuteenust
  pakkuvas asutuses jne. ning teeb koostööd
  perearsti ja teiste tervishoiumeeskonna
  liikmetega
• Terviseõe eriala omandamise ajal on võimalik
  spetsialiseeruda töötervishoiule.

5
Terviseõde

• Lõpetades on üliõpilane teadlik
  töötervishoiuõenduse erisustest ja olulistest
  etappidest töötervishoiuõe töös.
• Samuti omab üliõpilane põhjalikke teadmisi
  keskkonnast tingitud ohu- ja mõjutegureist
  elanikkonna tervisele ja nendest põhjustatud
  tervisehäirete tekkest.

6
Kursusel käsitletavad teemad

• töötervishoiule esitatavad nõuded seoses
  eurodirektiividega ja ILO nõuetega
• töötervishoiu korraldus EL riikides, Eestis,
  töötervishoiumudelid, seos tervishoiuteenustega
• töökeskkonnas esinevad ohutegurid
• riskianalüüs, tegevuskava, töökeskkonna
  ohutegurite mõõdistamine, standardid
• terviseriskide hindamine töökeskkonnas
• töötajate tervisekontroll
• töötervishoiuteenuse osutamine ettevõttes
  koostöö tööandjaga, töötajate nõustamine,
  osalemine multidistsiplinaarse meeskonna töös

7
Kursusel käsitletavad teemad

• töötervishoius kasutatavad diagnostika meetodid,
  tööõnnetused ja isikukaitsevahendite valimine
• kutsehaigused, tööst põhjustatud haigused, tööga
  seotud haigused
• kutsehaiguste loetelu
• kutsekahjustused erinevatest ohuteguritest
• toksikoloogia ja keskkonna saastatuse mõju
  tervisele
• individuaalne tundlikkus, kutsekahjustuse osa
  üldhaigestumises
• ravikindlustussüsteem, kutsehaigete ravi
  korralduse võimalused, vaegurlus kutsehaiguse
  tagajärjel.

8
2005. aastal kehtima hakanud õigusaktid

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 51 Meretöölepingu
  sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme,
  mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse
  õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord
  ning tervisetõendite vormid.
• sotsiaalministri määrus nr 66 Kutsehaiguste
  loetelu.
• Vabariigi Valitsuse määrus nr 150 Lõhkematerjali
  vahetu käitleja ja pürotehniku tervisenõuded ning
  tervisekontrolli kord.

9
2005. aastal kehtima hakanud õigusaktid

• sotsiaalministri määrus nr 85  Päästeteenistujate
  tervisenõuded ning tervisenõuetele vastavuse
  kontrollimise kord.
• Vabariigi Valitsuse määrus nr 257
  Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse
  taotleja tervisenõuded, eelneva ja perioodilise
  tervisekontrolli tingimused ja kord ning
  tervisetõendite vormid.

10
Hetkel töös olevad õigusaktid

• Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu Õhusõiduki
  meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja
  informaatorite, ning nimetatud erialadel
  õppivate ning õppima asuvate isikute
  tervisenõuded, tervisekontrolli ning
  tervisetõendite väljaandmise, pikendamise,
  uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord, mis
  asendab sotsiaalministri 3. mai 2002. a määruse
  nr 71 Lennundusspetsialistide tervisenõuded ja
  tervisekontrolli kord.

11
Tervishoiuameti töötervishoiu osakond

• Tervishoiuameti töötervishoiu osakond on sellel
  aastal läbi viinud küsitluse rahulolu kohta
  töötervishoiuteenusega.
• Küsitluse eesmärgiks oli selgitada
  ettevõtete/asutuste rahulolu töötervishoiuteenuse
  osutajate poolt pakutavate töötervishoiuteenustega
  .

12
Tervishoiuameti töötervishoiu osakond

• Küsitlusest selgus, et ettevõtted/asutused
  otsivad töötaja tervisekontrolli teostamiseks abi
  esmajärjekorras töötervishoiuteenuse osutajalt
  pooltel juhtudel ja töötervishoiuteenuse osutaja
  on üks valikuist ca 33-l ja 17-l otsitakse abi
  töötaja tervisekontrolli teostamiseks teistelt
  tervishoiuteenuse osutajatelt (perearst jne.).
• Mis puudutab töötervishoiuteenuse osutaja poolset
  abi ettevõtete/asutuste töökeskkonna ja
  riskianalüüsi küsimustes, siis ca 67 -l
  juhtudest on töötervishoiuteenuse osutaja üks
  valikuist, kes aitab lahendada töökeskkonnaga ja
  riskianalüüsiga seotud küsimused
  asutuses/ettevõttes.

13
Tervishoiuameti töötervishoiu osakond

• Keskmine rahulolu hinnang klientide poolt kogetud
  töötervishoiuteenuse protsessi kvaliteedile oli 4
  ja rahulolu tulemuse kvaliteediga s.t. faktilise
  kvaliteediga oli 3 (hindamise skaala 1 ei ole
  üldse rahul 5 väga rahul).
• Täpsemalt leiate nimetatud uuringu kohta
  informatsiooni Tervishoiuameti kodulehelt
• www.tervishoiuamet.ee

14
Uus twinning-projekt

• Algusjärgus on uus twinning-projekt "Managing
  Occupational Risks Related to Asbestos" ehk
  teisisõnu töökeskkonna asbestiriskide ohjamine.
• Nimetatud projektile laekus kolm pakkumist
  Austrialt, Kreekalt ja Soomelt.
• Valiku laekunud pakkumiste seast langetasime
  tuginedes nii kirjalikele pakkumistele kui saadud
  suulistele selgitustele.
• Pakkumiste seast valisime välja Soome.

15
Uus twinning-projekt

• Projekti kestvuseks on planeeritud on 18 kuud
• Twinningut hakkab Eesti poolelt vedama TAI

16
Twinning-projekti põhitegevused

• Asbesti sisaldavate materjalide uuring. Uuringu
  tulemusel valmib nimekiri-kataloog nendest
  asbesti sisaldavatest materjalidest, mis meil on
  kasutusel.
• Radioloogide, töötervishoiuarstide, onkoloogide
  ja pulmonoloogide koolitamine (sh sihtgrupi
  terviseskriining ehitustöölised, laevaehitajad
  jne).
• Üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaania asbesti
  käsitlevatest regulatsioonidest, asbestiga
  seonduvat informatsiooni sisaldava veebilehe
  tegemine. Koolitajate koolitamine ja
  juhendmaterjalide kirjutamine töötajatele ja
  tööandjatele. Tulemuseks on üldsuse, töötajate ja
  tööandjate informeeritus, tööandjatele on
  kirjutatud juhendmaterjalid asbestiga seotud
  riskide kohta.

17
Tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustuse seadus

• Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja
  Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonileppe punkti 58
  kohaselt tagab valitsusliit tööõnnetuse ja
  kutsehaiguste kindlustuse finantseerimise.
• Seega on uuesti päevakorral vajadus välja töötada
  tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustuse seadus
  (TÕKS).

18
Miks on TÕKS-i vaja?

• Säilitada tööealist elanikkonda töövõimelisena
  ning kaitsta finantsriski eest seoses
  kutsehaiguste ja tööõnnetustega.
• Luua süsteemi, mis looks ettevõtjale
  motivatsiooni töökeskkonna parandamiseks ning
  tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks.
  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses kohustused
  ja karistused.

19
TÕKS-i eesmärgid

• Vähendada läbi efektiivse ennetustegevuse
  tööõnnetuste ja kutsehaiguste teket ning hoida
  seeläbi arstiabi jm meetmeid mittevajavate
  töövõimeliste inimeste arv võimalikult kõrgel.
• Tagada kõigile kindlustatutele tööõnnetuse või
  kutsehaiguse korral ühetaoline kindlustuskaitse
  ja kahju hüvitamine.
• Aidata kaasa kannatanute või haigestunute tööellu
  naasmisele erinevate rehabilitatsioonimeetmete
  abil.

20
Töötervishoiu probleemid mis vajavad lahendust

• Töötervishoiuarsti poolt eriseaduste alusel
  täidetav mahukas dokumentatsioon vajab
  elektrooniliseks muutmist ja e-terviselooga
  seotuse võimaluste analüüsi
• Tööst põhjustatud haiguste, kutsehaiguste ja
  tööõnnetuste statistika parandamine
• Kutsehaiguste diagnoosimise rahastamine Eesti
  Haigekassa poolt

21
Ajakiri Eesti Töötervishoid

• Vaatamata vahepealsetele raskustele jätkab
  ajakiri Eesti Töötervishoid ilmumist OÜ Lege
  Artis kaasabil.
• Käesoleval aastal on kokku ilmunud juba kolm
  ajakirja numbrit.
• Ajakiri Eesti Töötervishoidon heaks
  töötervishoiu ja tööohutusalase informatsiooni
  allikaks tööandjale ja töötajale.

22

• Tänan tähelepanu eest!