ROOTSI

1
ROOTSI

• Ettekande koostanudMarko Naaris

2
Üldiseloomustus

• Ametlik nimi Rootsi Kuningriik
• Pindala 449 964 km²
• Rahvaarv 8 900 000
• Riigikord konstitutsiooniline monarhia
• Haldusjaotus 24 provintsi
• Pealinn Stockholm
• Riigikeel rootsi keel
• Rahaühikeuro

3
(No Transcript)
4
Riigikord

• Rootsi kuningriigi riigipea on kuningas
  (kuninganna), kes täidab esindusülesandeid.
  Kuninga lapsed elavad täiesti tavaliste laste
  elu. Nad käivad koolis koos teiste lastega. Kui
  nad on oma kooliskäimised lõpetanud, võivad nad
  ise endale sobiva tegevusala leida. Ainult kõige
  vanem laps peres saab troonipärijaks. Seadusi
  koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament
  Riksdag. Parlamendivalimisteks esitavad parteid
  oma saadikukanditaadid, kelle hulgast valib
  rahvas saadikud parlamenti. Riksdag määrab
  peaministri ja kinnitab peaministri poolt valitud
  ministrid. Seadusi viib ellu valitsus eesotsas
  peaministriga. Valitsus on vastutav Riksdagi ees.

5
Lipp
6
Vapp
7
Pealinn Stockholm
8
Arengutase

• Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus o
  majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel
  põhirõhk on masina- ja rasketööstusel. Rootsi
  toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid,
  tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast.
  Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu
  tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi
  ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi
  mehhaniseeri-tud. Peamised põllukultuurid on
  suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses
  on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab
  sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid
  ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid,
  masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb
  välja ka elektrit.

9
Rahvastik

• Rootsi rahvast 91 moodustavad roots-lased,
  6 on muid eurooplasi ja 3 on soomlasi ja
  saame.Põhilised keeled Rootsis on rootsi, soome
  ja saami keel. Enamik rahvast ehk siis 94 on
  luteri usku, 2on katoliiklasi, 1 on
  nelipühalisi ja 3 on muud usku.

10
Keskkonnakaitse

• Rootsis peetakse keskkonnakaitset väga
  oluliseks. Rootsi on süüdistanud Lääne Eruroopa
  tehaseid, et nende põhjustatud happevihmad on
  oluliselt kahjustanud Rootsi metsi ja järvi.
  Rootsi tuumareaktoreid peetakse, aga väga
  ohutuks, sest neil on filtreeriv ventilasitsioon,
  mis peab radioaktiivse südamiku sulamise korral
  90 radioaktiivsust kinni pidama.

11
Maavarad

• Rootsi põhilised maavarad on raud, uraan,
  vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust
  uraanivarust,(umbes 80 Euroopa omast) on Rootsil
  ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti,
  sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et
  tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks.

12
Pinnamood

• Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest
  põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandi-naavia
  mäesiku küllaltki kõrgesse piir-konda. Rootsi
  kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on
  madal Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida-
  osa.

13
Kliima

• Rootsis valitseb valdavalt mandriline
  kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu
  on idarannik läänerannikust külmem. Suvi on
  kõikjal jahe, kusjuures põhja ja lõunaosa
  temperatuuri erinevus on üllatavalt väike. Lõuna-
  Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on
  lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna-
  Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja
  külma talvega ja lund sajab seal talvel väga
  palju.

14
Siseveed

• Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on
  kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi
  liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik
  jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning
  suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk-
  Rootsi madalikul ja Norlandis.

15
Astrid Lindgren

• Astrid Lindgren oli Rootsi üks tuntumaid
  lastekirjanikke. Ta on kirjutanud üle 30 raamatu,
  mis on tuntud üle maailma. Lindgren sündis 14.
  novembril 1907 Lõuna-Rootsis Vimmerby lähistel ja
  ta suri 94 aastasena oma kodus Stockholmis.Ta sai
  kuulsaks 1947. aastal raamatuga ,,Pipi Pikksukk.
  Nüüdseks on tema raamatuid tõlgitud 86 keelde ja
  välja antud 130 miljonis eksemplaris. Neist saaks
  175 Eiffeli torni kõrguse kuhja või kolmes reas
  raamaturodu ümber maailma.

16
Nobeli preemia

• Juba 103 aastat on jagatud Rootsis Nobeli
  preemiat, mis on tuntuim teduslik preemia kogu
  maailmas. On olemas 5 erinevat katekooriat
  füüsika-, keemia-, meditsiini-füsioloogia-,
  kirjandus-, rahu- ja majandus. Seda preemiat
  ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle
  maailma. Preemia sai alguse sellest ,kui leidur
  ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha
  omanimelise auhinna, kinkides oma päranduse
  intressid preemiateks, mida kasutatakse veel
  tänapäevani.

17
Kasutatud kirjandus

• ,,Maailma teatme atlas Dorling Kindersley
• www.miksike.ee
• www.neti.ee